Kondiitritoode on mingi leib, mida küpsetatakse ahjuplaadil või -lehel. Kondiitritooted on tavaliselt väikesed ja kuuluvad samasse rühma kui kuklid või muffinid. Scone’i valmistatakse enamasti nisust, kuid kasutatakse ka odra või kaerahelbeid. Taigna kergitamiseks lisatakse küpsetuspulbrit, mis annab scone’ile iseloomuliku kerge ja mureneva tekstuuri. Kujult ja koostiselt on scone lähedane Põhja-Ameerika küpsetisele, kuid retseptid ja magususe aste võivad piirkonniti erineda. Sageli lisatakse taignasse rosinaid, sõstraid, juustu või datleid, samas kui Ameerika Ühendriikides eelistatakse tihti magusamaid variante nagu jõhvikad, šokolaadilaastud või pähklid. Scone’id on levinud kohvipoodides ja neid pakutakse laialdaselt Briti saartel. Üldiselt arvatakse, et scone’id on parimad, kui need on soojad ja värskelt ahjust, koos sulava võiga või moosiga.

Koostisosad

  • Jahud: tavaliselt nisujahu, aga saab kasutada ka odra- või kaerajahusid (nisust, odrast, kaerahelvestest).
  • Kergitus: küpsetuspulber (sagedamini) või mõnikord söögisooda koos hapuka vedelikuga).
  • Rasv: külm või pehme või, margariin või vahel ka õli — rasv annab mureda, kihilise tekstuuri.
  • Maitse- ja magustajad: vähene suhkur magusate scone’ide puhul; sool ja vürtsid (nt vanill, kaneel) maitseks.
  • Vedelik: piim, hapupiim või koor — annavad pehmuse; aeg-ajalt lisatakse ka muna.
  • Lisaained: kuivatatud puuviljad nagu rosinaid, sõstraid, datleid, või soolased lisandid nagu juust, pähklid jne.

Valmistamine

  • Sega kuivained (jahu, küpsetuspulber, suhkur, sool).
  • Haki või sisse väikeste tükkidena ja hõõru see kuivainete hulka, kuni segu meenutab purukruupi — külm või on oluline, et scone’i tekstuur jääks mure ja kihiline.
  • Lisa kuivatatud või värsked lisandid (marjad, juust jne) ja seejärel vedelik (piim, hapupiim või muna), sega kiiresti tainaks — üle töötlemine muudab scone’i tihedaks.
  • Tõsta tainas jahusele pinnale, vormi kergelt palliks või rulli paksuseks kettaks; lõika traditsiooniliselt sektori-kujudeks või ringideks. Mõned retseptid kasutavad "drop scones" meetodit, kus tainas lastakse otse pannile.
  • Küpseta eelkuumutatud ahjus 200–220 °C juures umbes 10–20 minutit, kuni pealt kuldpruunid. Täpne aeg sõltub suurusest ja ahjust.
  • Söö soojalt, tavaliselt pooleks lõigatult ja võiga, moosi või koorega.

Variandid

  • Traditsiooniline brittide/šotlane scone: sai algselt valmistatud hapustest jahudest ning sageli sisaldas kaera või kaerahelbeid.
  • Magusad puuviljascone’id: rosinad, kuivatatud jõhvikad või muud kuivatatud puuviljad; sobivad tee kõrvale.
  • Ameerikalikud scone’id: tihti magusamad, äärmisel juhul glasuuritud või täidetud šokolaadi ja pähklitega.
  • Soolased scone’id: juustustatud (nt küpsetatud koos juustuga), ürtidega või sinkiga — sobivad suupisteks või koos salatiga.
  • Gluteenivabad ja täistera variandid: valmistatakse gluteenivabast jahust või lisades täisterajahusid/kaerahelbeid tervislikuma tekstuuri saamiseks.
  • Grillitud/drop scones: sarnased pannil küpsetatud "pannkoogid", mida mõnes kohas samuti scone’i nime all tuntakse.

Serveerimine ja säilitamine

  • Scone’id on kõige mahlasemad värskelt soojalt. Traditsiooniliselt serveeritakse neid võiga, moosiga või Briti stiilis koos clotted cream’iga teepausil.
  • Külmikus hoides säilivad valminud scone’id 1–2 päeva õhukindlas karbis; vajadusel soojenda neid lühidalt ahjus või mikrolaineahjus.
  • Tainast või valminud scone’id saab sügavkülmutada: too enne küpsetamist või enne serveerimist sulama ja soojendada ahjus.

Lühike ajalooline taust

Scone’i päritolu liigitub sageli Šotimaale ja Briti saarte kööki. Algupäraselt tehti neid odrajahust või kaerast ning sõna "scone" on tõlgendatud mitmeti — see võib olla tuletatud vanaskandinaavia, gaeli või keskaegse hollandi/saksa sõna mõjutustest. Aja jooksul on scone arenenud paljudesse piirkondlikesse vormidesse ja maitsevariantidesse ning on tänapäeval populaarne nii hommiku- kui ka teenäitetoiduna.