Sekihan (jaapani keeles: 赤飯) tähendab sõna-sõnalt "punane riis" ja on Jaapanis laialt levinud pidulik roog, mida süüakse tähtsatel sündmustel ja tähtpäevadel. Selle punakas toon ja traditsiooniline seos õnnega teevad sekihanist populaarse valiku sünnipäevadel, pulmadeks, lapse esimestel üritustel ja muudel rõõmsatel sündmustel.

Ajalugu ja tähendus

Sekihan'i päritolu on vanade ajalooliste allikate ja suulise pärimuse kombinatsioon. On käsitletud, et see toit võis jõuda osa koostisosadest Hiinast juba Jōmon-perioodil, kuid täpne ajalugu on keeruline ja eri piirkondades on välja kujunenud erinevad tõlgendused. Traditsiooniliselt kasutati roogades punakat värvi kui halba eemalepeletavat ja õnne toovat märki — seepärast hakatakse sekihani andma tähtpäevadel.

Koostisosad ja piirkondlikud variandid

Kaasaegne sekihan valmib peamiselt kahest põhikomponendist:

  • Kleepuv riis (mochigome ehk glutinous rice) või lühitera kleepuv jaapani riis;
  • punased oad (tüüpiliselt adzuki / 小豆), mille keeduv vesi värvib riisi iseloomulikuks punakaks tooniks.

Lisaks esineb palju kohalikke ning maitsevariante. Näiteks lisatakse magusust või konkreetseid lisandeid vastavalt regioonile: Chiba prefektuuris kasutatakse mõnikord maapähkleid, Yamanashi prefektuuris ja Hiroshima prefektuuris võib kohalikul kombel sekihanile lisanduda nattōt ja muude maitsestega eksperimenteeritakse, ning Nagano prefektuuris kasutatakse tihti magusaid ube.

Valmistamine — lihtne retsept

Alljärgnev on põhimeetod traditsioonilise sekihan'i valmistamiseks. Retseptitavad võib kohandada vastavalt seadmetele (poti, auruahi või riisikeetja) ja eelistustele.

Koostisosad (4 portsjonit):

  • 2 tassi kleepuvat riisi (mochigome) või jaapani lühitera riisi
  • 1/2 tassi adzuki-ube (小豆)
  • veidi soola maitsestamiseks
  • seesamisegu (goma-shio) — röstitud seesamiseemned + sool serveerimiseks

Valmistusjuhised:

  1. Loputa riis ja leota seda 30–60 minutit (kui kasutad glutinous rice, leota vähem aega kui tavalist tera).
  2. Pane adzuki-oad väiksemasse potti, kata veega, keeda 5–10 minutit ja kalla keeduv vesi ära (see eemaldab mõruained). Lisa seejärel värske vesi ja keeda ube kuni need on peaaegu pehmed, kuid mitte väga purunevad (umbes 20–30 minutit sõltuvalt ube tüübist). Säilita ube keeduvett — see annab riisile värvi.
  3. Kui oad on peaaegu pehmed, lisa neile natuke soola ning sega riis ubadega kokku. Kui kasutad riisikeetjat, lisa riis, oad ja ubade keeduvett nii, et vesi kataks riisi vastavalt tavalisele veepinnale (arvesta, et osa vedelikust annab värvi). Võid keeta ka aurutades: sega valmis oad riisiga ja auruta koos kuni riis on küps.
  4. Pärast küpsetamist lase riisil kausis paar minutit seista, seejärel sega õrnalt, et õhk siseneks ja tekstuur paraneks. Maitsesta vajadusel vähese soolaga.
  5. Serveerimiseks puista peale röstitud seesamiseemneid ja natuke soola (goma-shio). Sekihani pakutakse sageli eraldi kausis või bento's.

Millal ja miks süüakse

Sekihani on tähistamise ja tänu väljendamise toit. Seda serveeritakse sündmustel nagu:

  • sünnipäevad ja perekondlikud pidustused;
  • imiku esimene söögipäev (esimesed tähtpäevad) ja muud elu tähistused;
  • pühad ja festivalid.

Punane värv Jaapanis sümboliseerib sageli õnne, kaitset kurjuse eest ja rõõmu — seepärast on sekihan traditsiooniliselt pidulik. 2012. aastal asutatud organisatsioon Jaapanis edendab sekihani ja on nimetanud iga aasta 23. novembri sekihanipäevaks — see aitab kaasa rahvusliku teadlikkuse säilitamisele ja traditsiooni populariseerimisele (Jaapanis).

Teenindamine, säilitamine ja variatsioonid

Sekihani serveeritakse värskelt, toatemperatuuril või veidi soojalt. Käepärane lisand on goma-shio (röstitud seesamiseemned ja sool), mis annab soolase ja aromaatse noodi. Kui plaanid sekihanit eelnevalt valmistada, hoia seda külmkapis kuni 2–3 päeva; uuesti soojendades lisa veidi vett ja kata kauss, et säilitada niiskust.

Variandid võivad sisaldada erinevaid paikseid lisandeid (pähklid, magusad ube, nattōt ja muud) või segamisi kleepuva ja tavalise riisi vahel vähem kleepuva tekstuuri saavutamiseks. Ka tänapäevased versioonid võivad olla magusamad või vürtsikamaks muudetud olenevalt maitse-eelistusest.

Toiteväärtus ja tervislikkus

Sekihani ühendab teravilja ja kaunvilja: riis annab süsivesikuid ja energiat, adzuki-oad lisavad valku, kiudaineid ja mineraale. Kuna roog ei ole tavaliselt väga rasvane, sobib see mitmete dieediliste eelistustega, kuid portsjonite suurus ja lisandite (näiteks suhkrustatud ube) kasutamine mõjutavad lõpptulemust.

Sekihani on lihtne ja mitmekülgne roog, mis ühendab maitset, ilu ja kultuurilist tähendust — väike punane kauss võib olla viies vana tähistu traditsiooni kaasaegses peretoidus.