Bagett - Prantsuse pikk valge leib: koostis, mõõtmed ja traditsioonid
Avasta Prantsuse bageti ajalugu, traditsiooniline koostis (jahu, vesi, pärm, sool), täpsed mõõtmed ja maitsvad serveerimisnipid.
Baguette'id on pikad õhukesed leivad, mis on populaarsed Prantsusmaal, kuid nüüdseks levinud ka paljudes teistes riikides. Tavaliselt valmistatakse neid valgest leivast. Baguettidel on tavaliselt väljastpoolt kõva koorik, kuid seestpoolt pehme valge leib. Baguette’i eripära on õhuline sisemine tekstuur (suurte õhkõõntega krõbe muru) ja pikk, kitsas kuju, mida loetakse ka Prantsuse pagaritraditsiooni sümboliks.
Koostis ja seaduslikud traditsioonid
Prantsuse traditsioonide kohaselt võib leib sisaldada ainult nelja asja: jahu, vett, pärmi ja soola. Kõike, mis sisaldab rohkem kui neid aineid, ei tohi nimetada leivaks. Selle põhimõtte alusel on tekkinud ka eraldi nimetus "baguette de tradition" — traditsiooniline baguette, mida valmistatakse ilma emulgaatorite või säilitusaineteta. Prantsusmaal fikseeriti sellised nõuded ka regulatsioonidesse, et kaitsta traditsioonilist valmistusviisi ja kvaliteeti.
Valmistus ja tehnika
Baguette’i valmistamisel on olulised õiged proportsioonid, tainastöö ja küpsetustehnika. Tavapärane protsess hõlmab järgmist:
- Segamine: jahu, vesi, pärm ja sool segatakse kokku. Mõnikord kasutatakse osalist eeltainast (poolish või poolleivanääd), et saavutada sügavam maitse ja lahtisem sisemus.
- Kääritamine: tainas läbib esmase käärituse (bulk fermentation), mis arendab maitseid ja gluteeni struktuuri.
- Vormimine: tainast jagatakse ja venitatakse iseloomulikuks pikkuks ovuseks; õige pingutus ja vormimistöö annavad baguette’ile selle tüüpilise kuju.
- Teine kääritus (proofing): vormitud leivad kerkivad veel lühikest aega enne küpsetamist.
- Hõõrumine/ lõikamine: enne ahju pannakse tavaliselt leiva peale diagonaalsed lõiked (scoring), mis võimaldavad kontrollitud laienemist küpsedes.
- Küpsetamine: baguette küpsetatakse kõrgel temperatuuril (tavaliselt ligikaudu 220–250 °C) auruga, et saavutada krõbe väline koorik ja õhuline sisu. Aur on oluline, sest see võimaldab koorikul ekstreemselt pruunistuda ja moodustada kena kooriku ilma liigselt kuivamata sisemust.
Mõõtmed ja kaal
Traditsiooniline baguette on umbes 5–6 cm lai, 3–4 cm kõrge ja ligikaudu 65 cm pikk. Selline baguette kaalub tavaliselt umbes 250 grammi. On ka erinevaid variante: lühemad või saledamad ficelle’id (väga õhukesed) ja vahel laiemad variandid, mis võivad kaaluda vähem või rohkem sõltuvalt retseptist ja pagari soovist.
Maitsmine ja serveerimine
Baguette’i süüakse sageli värskelt samal päeval. Tüüpilised serveerimisviisid on:
- niisama või koos võiga;
- viilutatud ja kasutatud võileiva alusena (sandwich, panini);
- serveeritud koos juustu, charcuterie, supi või salatiga;
- osadel juhtudel kastetakse leiba briefly oliiviõlisse või serveeritakse koos oliiviõli ja balsamico või muude dipikastmetega.
Prantsuse igapäevane tava: paljud prantslased ostavad värske baguette’i igal hommikul kohalikust boulangeriest — see on osa igapäevasest rütmist ja toidukultuurist.
Säilitamine ja värskuse taastamine
Baguette jääb parimaks esimesel päeval; järgmisel päeval kipub koorik pehmenema. Kui soovitakse värskust taastada, võib leiba lühidalt (5–10 minutit) soojendada eelkuumutatud ahjus (umbes 150–200 °C) või raputada selle peale veidi vett ja panna ahju, et taastada krõbedus. Baguette’i saab ka viilutada ja sügavkülmutada; sulatamisel on hea viilud enne ahjus krõbedamaks küpsetada.
Kultuuriline tähtsus ja variatsioonid
Baguette on saanud Prantsuse köögi ja igapäevaelu sümboliks. Selle nimetus ja kuju on maailmas tuntud ning pagari- ja kondiitritraditsioonid on loonud palju variante: baguette traditionnelle (ilma lisaaineteta), baguette viennoise (magusam, sageli võiga valmistatud), ficelle (väga õhuke) ja teised regionaalsed variatsioonid. Paljud pagariärid rõhutavad käsitöömeedodit, looduslikku käärimist ja kvaliteetseid koostisosi, et eristuda kiirest tööstuslikust tootmisest.
Kokkuvõtlikult: baguette on lihtsa koostisega, ent tehniliselt nõudlik leib, kus õige taina käitlemine, kääritus ja küpsetamine annavad tulemuseks krõbeda kooriku ja pehme, õhulise sisemuse — ning seetõttu on see paljude inimeste lemmik nii Prantsusmaal kui mujal maailmas.


Baguette'id
Ajalugu
Arvatakse, et baguette on pärit Prantsusmaalt, kuid tegelikult on see pärit Viinist. XIX sajandi keskpaigas olid aurusaunad just kasutusele võetud. See võimaldas valmistada krõbeda kooriku ja valge keskosaga leibu, mis sarnaneb tänapäeva baguette'ile.
Hiljem, 1920. aastal võeti vastu seadus, mis keelas pagaritel töötada enne kella 4 hommikul. See muutis võimatuks suurema leiva valmistamise klientide hommikusöögi ajaks. Pikem ja õhem baguette aitas selle probleemi lahendada, sest seda sai valmistada ja küpsetada palju kiiremini. Kuna prantslased olid aga juba pikka aega valmistanud pikki õhukesi leibu, siis mida täpselt leiutati 1920. aastal? Tundub, et see on lihtsalt sõna "baguette" kasutamine nende õhukeste leibade jaoks.
Kirjeldus
Väljaspool Prantsusmaad nimetatakse baguette'i ka "prantsuse pulgaks". See on kuni meetri pikkune, kuid ainult umbes neli kuni viis sentimeetrit läbimõõduga leib. Baguette on Prantsusmaa sümbol.
Baguette'i süüakse pikuti pooleks lõigatud võileivana. Neid süüakse ka hommikusöögiks (tavaliselt moosi või šokolaadiga).
Baguette'iga sama pikk, kuid paksem (umbes 8-10 sentimeetri läbimõõduga) leib on tuntud kui "pain". Baguette'i õhukest versiooni nimetatakse "ficelle'ks".
Isegi Prantsusmaal on erinevus traditsioonilise baguette'i ja "supermarketi" baguette'i vahel.
Seda süüakse ka sellistes kohtades nagu Alžeeria ja endised Prantsuse koloniaalriigid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on baguazhang?
V: Baguette on pikk, õhuke leivapäts, mis on populaarne Prantsusmaal ja nüüdseks levinud paljudes teistes riikides.
K: Millest on baguette tavaliselt valmistatud?
V: Baguette'i valmistatakse tavaliselt valgest leivast.
K: Milline on baguette'i tekstuur?
V: Baguettidel on tavaliselt väljastpoolt kõva koorik, kuid seestpoolt pehme valge leib.
K: Millised on prantsuse traditsioonid seoses leivaga?
V: Prantsuse traditsioonide kohaselt võib leib sisaldada ainult jahu, vett, pärmi ja soola. Kõike, mis sisaldab rohkem kui neid asju, ei tohi nimetada leivaks.
K: Millised on tüüpilise baguette'i mõõtmed?
V: Baguette on umbes 5-6 cm lai, 3-4 cm kõrge ja umbes 65 cm pikk.
K: Kui palju kaalub tüüpiline baguette?
V: Tüüpiline baguette kaalub tavaliselt umbes 250 grammi.
K: Mida on tavaline teha baguette'i söömisel?
V: Tavaliselt kastetakse leib söömisel oliiviõlisse.
Otsige