Gin (džinn) — ajalugu, valmistamine ja populaarsed kokteilid

Gin on alkohoolne jook, milles on suur kogus alkoholi, tavaliselt umbes 35–50 mahuprotsenti. See sai tuntuks 17. sajandil Hollandis (algvormina genever või jenever) ja muutus peagi väga populaarseks Inglismaal. 18. sajandil kasvas alkoholi kättesaadavus ja odavus nii suureks, et tekkis nn “gin craze” ehk džinni laine — tarbimine oli niivõrd ulatuslik, et sellest kujunes sotsiaalne probleem ning riik kehtestas piiranguid ja makse (näiteks Gin Actid), et kurssi pidada avaliku tervise ja korraga. Tänapäeval on džinn tagasi kõrgemas hinnas ja laias stiilivalikus, sealhulgas käsitöö- ja maitsestatud versioonid.

Valmistamine ja maitseained

Gin on destilleeritud teraviljavaigust või neutraalsest alkoholist, millele lisatakse maitsestamiseks erinevaid botaanikume. Peamine ja kohustuslik maitseaine on kadakamarjad, mis annavad džinnile selle iseloomuliku männilaadse ja kergelt pipra maitse. Lisaks kadakale kasutatakse sageli:

• koriander (seemned) — tsitruselised ja vürtsikad noodid;
• sidruni- ja apelsinikoor — värsked tsitrusnüansid;
• angelica-juur ja orris (juured) — siduv aroom ja stabiliseerivad noodid;
• luusuits, ingver, kummel, loorber, lakrits ja rosmariin — sõltuvalt retseptist.

Valmistusmeetodid võivad olla erinevad: mõned destilleeritakse koos botaanikumi eest, teised destilleeritud neutraalsest alkoholist, millele seejärel lisatakse naturaalne destillaad (infusioon). On ka nn “cold compounding” ehk maitsestamine ilma edasi destilleerimata (seda kasutatakse odavamates maitsestatud jookides).

Sordid ja tunnused

• London Dry — kuiv, krõbe ja peamiselt kadaka- ning tsitrusenoodidega; “dry” tähendab, et magustajaid ei lisata pärast destilleerimist.
• Plymouth — piirkondlik stiil, pehmem ja maitsepoolest veidi piprasem kui London Dry (tähistatud päritolu on piiratud Plymouthi piirkonnaga Inglismaal).
• Old Tom — magusam ajalooline stiil, meenutab 18.–19. sajandi džinni; sobib klassikalistesse kokteilidesse.
• Navy Strength — tugevam džinn (tavaliselt ~57% ABV), nimi tuleneb merenduse tavast kontrollida alkoholi tugevust; seda kasutatakse mõnikord kokteilides, kus soovitakse tugevamat maitse- ja alkoholiprofiili.
• Genever — Hollandi algupärane versioon, raskem ja teraviljapõhisem, meenutab mõnevõrra brändyt või viskit.
• Maitstud ja käsitöö-džinnid — kaasaegne trend lisada uudseid maitseid (kurgi-, kurgi-ruum, lillendused jms).

Populaarsed kokteilid

Gin on väga populaarne kokteilides tänu oma mitmekülgsele maitseprofiilile. Mõned klassikalised ja laialt levinud džinnikokteilid:

• Gin & Tonic — džinn segatud toonikveega; tavaliselt serveeritakse jää ja sidruviilu või laimi viiluga. Tonic sisaldab kina-katte (kiniini), mis annab mõrkja pagas.
• Martini — džinn segatud vermutiga, sageli kuiv martini; serveeritakse tavaliselt oliivi või sidrunikoorega. Martini variatsioonid (Dry Martini, Dirty Martini) erinevad vermuti hulgast ja lisanditest.
• Negroni — võrdsetes osades džinni, Camparit ja magusat vermutit; tugev ja kergelt mõrkjas aperitiiv.
• Tom Collins — džinn, värske sidrunimahl, suhkruvõõ, sooda; värskendav ja hapukas.
• Gimlet — džinn ja laimisiirup või värske laim; lihtne ja tugev.
• Aviation — džinn, violetsuuruslik liköör (Crème de Violette), maraschino ja sidrunimahl — lilleline ja elegantne kokteil.

Serveering ja maitsevarjundid

Džinni võib juua puhtalt, jääga või kokteilina. Garneeringud mõjutavad märgatavalt maitset: sidrunikoore õlirull toob esile tsitruselised noodid, oliiv või sidrunimahl sobib kuivade martinitega, kurgiviilid on populaarsed näiteks Hendrick’s-stiilis kurgiga maitsestatud džinnide puhul. Tonic'i valik (erinev suhkrusisaldus, maitsekombinatsioonid) muudab Gin & Tonic’i iseloomu tugevalt.

Tervise- ja vastutusteadlikkus

Nagu igasuguse alkoholiga, kehtib ka džinni puhul soovitus tarbida mõõdukalt. Liigne alkoholi tarvitamine mõjutab tervist ja võib viia pikaajaliste terviseprobleemideni. Ajaloolised probleemid odava ja tugevatoimelise džinniga rõhutavad vajadust regulatsioonide ja vastutustundliku tarbimise järele.

Kaasaegsed trendid

Viimastel aastakümnetel on toimunud džinni renessanss: tekkinud on palju väikseid destilleerijaid, kes eksperimenteerivad botaanikume ja loovate retseptidega. Samuti on populaarsed spetsiaalsed maitsestatud džinnid (lillelised, vürtsikad, puuviljased) ning vanakooli stiilide taaselustamine (nt Old Tom). Džinn on tänapäeval nii baarikultuuri nurgakivi kui ka kodukokkade ja -segajate lemmik.

Küsimused ja vastused

K: Mis on džinn?

K: Kus leiutati džinn?

K: Miks muutus džinn Inglismaal probleemiks?

K: Millega maitsestatakse džinni?

K: Kas džinn on magus jook?

K: Millised on kaks tavalist džinnikokteili?

K: Kas džinn on tänapäeval ikka veel populaarne?

Otsing