Roheline tee (Camellia sinensis): päritolu, töötlemine ja levik

Avasta roheline tee (Camellia sinensis): päritolu, vähese oksüdatsiooni töötlemine, maitsed ja levik Hiinast Jaapanisse — ajatu, tervislik ja kultuuriliselt rikas jook.

Autor: Leandro Alegsa

Roheline tee (lihtsustatud hiina keel: 绿茶; traditsiooniline hiina keel: 綠茶; pinyin: lǜchá) on "tõeline" tee. See pärineb taimeliigist Camellia sinensis. Roheline tee on tee, mis on töötlemisel vähe oksüdeerunud. Roheline tee on populaarne Hiinas, Taiwanis, Hongkongis, Jaapanis, Koreas ja Lähis-Idas. Viimasel ajal juuakse seda laialdasemalt läänes, kus tavaliselt tarbitakse musta teed.

Päritolu ja levik

Rohelise tee päritolu on Hiinas, kus seda on toodetud ja tarbitud tuhandeid aastaid. Aja jooksul levis tee kultuur Jaapanisse ja Koreasse ning ka kauem — näiteks kaubateede kaudu Lähis‑Ida ja lõpuks Euroopani. Tänapäeval kasvatatakse rohelist teed peamiselt Hiinas ja Jaapanis, aga ka Taiwani mägipiirkondades, Vietnamis ning mõnes Lõuna‑Aasia piirkonnas. Erinevad kasvutingimused, saagikoristuse aeg ja töötlemismeetodid annavad eri piirkondades valminud teele iseloomuliku maitse ja aroomi.

Töötlemine lühidalt

Roheline tee eristub sellest, et teelehed kuumutatakse varakult pärast korjamist, et peatada oksüdatsioon (lehtede pruunistumine, mis muudab maitset). Peamised tööstuslikud meetodid on:

  • Steaming (aurutamine) – Jaapanis levinud meetod, kus lehti kuumutatakse auruga lühikest aega (mitmeid sekundeid kuni minut). Tulemus on heleroheline värvus ja erksalt «roheline», veidi mereline maitse.
  • Pan‑firing (pannil praadimine) – Hiina meetod, kus lehti praaditakse metallpannil või suurel grilli‑sarnasel pinnal, mis annab tihti kergelt röstitud noodid ja magusama järelmaitse.
  • Rullimine ja kuivatamine – pärast kuumutamist rullitakse lehti, et eraldada mahlad ja tihti anda lehtedele tunnuslik kuju (näiteks «gunpowder» rullid). Lõpuks lehed kuivatatakse ja sorteeritakse.

Peamised tüübid

  • Sencha (Jaapan) – laialt tarbitud, aroomikas ja kergelt mereline, värske rohelise taimne maitse.
  • Matcha (Jaapan) – peeneks jahvatatud pulber, mida valmistatakse varjus kasvatatud teelehtedest; valmistamisel paks ja umami‑rohke jook.
  • Gyokuro (Jaapan) – varjutatud, kõrgema aminohapete (L‑theanine) sisaldusega tee, eriliselt magus ja umami‑maitsega.
  • Longjing (Dragon Well) (Hiina) – pannilt kuumutatud, magus ja pähklimaitseline tee, tunnustatud Zhejiang’i piirkonna sort.
  • Gunpowder – Hiina rullitud tee, mille lehed on tihedalt rullitud, joogil tugevam ja veidi suitsune nüanss.
  • Biluochun, Huangshan Maofeng jt – eri Hiina piirkondade käsitööna valmistatud sortid, igal neist oma aroomi‑ ja maitseomadus.

Maitse ja aroom

Rohelise tee maitse ulatub õrnalt rohelisest ja lillelisest kuni pähklise, röstitud või merelise (mineralsuse) nootini. Varjutatud sordid (nt gyokuro, matcha) on märgatavalt umami‑rohkemad tänu suuremale aminohapete sisaldusele. Paljudel rohelistel teedel on kergelt kibe või sisu pinguldav (astringent) järelmaitse — see sõltub saagikoristuse ajast ja töötlemisest.

Kuidas valmistada

  • Vesi: Kasutage puhast, mitte liigselt keedetud vett. Tavaliselt sobib 60–80 °C õrnematele sortidele (gyokuro, high‑grade sencha, matcha) ja 80–90 °C tugevamatele Hiina sortidele.
  • Lehe‑suhe: Umbes 2–3 g teelehti 150–200 ml vee kohta (sõltuvalt sortidest ja soovitud tugevusest). Matcha puhul järgida tootja juhiseid — tavaline annus 1–2 g pulbrit 60–80 ml vee kohta.
  • Leotamisaeg: 30 sekundist kuni 2–3 minutini; õrnemad teed lühem aeg, tugevamad teed pisut pikem. Rohelist teed saab sageli mitu korda üle valada — iga järgmine tõmmis võib vajada natuke kuumemat vett või lühemat leotusaega.
  • Matcha valmistamine: Klopi matcha jahvatatud pulber väikese siidist vispliga (chasen) kuni kergelt vahtu tekkib.

Tervis ja koostis

Rohelises tees leidub polüfenoole, eelkõige katehhiine (nt EGCG), lisaks kofeiini ja aminohapet L‑theanine. Need ühendid on uurimustes seostatud antioksüdantsete omadustega ning mõnede tervisega seotud mõjude võimalusega, kuid teaduskonsensus ei tee rohelist teed «imetooteks». Tarbida tuleks mõõdukalt. Tuleks arvestada järgnevaga:

  • Roheline tee sisaldab kofeiini — suured kogused võivad põhjustada unetust, südamepekslemist või seedetrakti ebamugavust.
  • Katehhiinid võivad mõjutada raua imendumist toidust; soovitatav ei juua suures koguses teed vahetult pärast rauarikkaid toite.
  • Raseduse, imetamise või krooniliste haiguste korral on mõistlik konsulteerida arstiga enne suurte koguste tarbimist või toidulisandite (näiteks kontsentreeritud ekstraktide) kasutamist.

Ladustamine ja värskus

Säilitage rohelist teed õhukindlas pakendis, jahedas, pimedas ja lõhnatult kohas. Värskus on oluline — eriti peened sortid ja matcha kaotavad kiiresti aroomi ja maitseid. Matcha puhul on tavaliselt soovitatav hoida pakendit külmkapis või väga jahedas kohas peale avamist.

Kultuuriline tähendus

Rohelisel teel on mitmekülgne roll eri kultuurides: Jaapanis on tugevad tee‑tseremoonia traditsioonid (chanoyu), Hiinas on tee osa igapäevastest rituaalidest ja külalislahkusest. Lähiajalooliselt on roheline tee muutunud globaalselt populaarseks oma erilise maitse ja kättesaadavuse tõttu.

Kokkuvõtlikult on roheline tee mitmekesine jook, mille karakter sõltub kasvatamisest, koristusest ja töötlemisest. Valides rohelist teed, tasub proovida erinevaid sorte ja valmistusviise, et leida enda maitsele kõige sobivam.

Ajalugu

Kamakura perioodil tõid budistlik munk Eisai (1141-1215) ja tema järglane Dogen esimesena Jaapanisse tee (maccha). Ta oli teed tundma õppinud Hiinas käies. Eisai õpetas inimestele teetaimede kasvatamist ja teelehtede valmistamist. Inimesed jõid teed pigem selle kui ravimi, mitte aga kui värskendava joogi pärast. Teejoomine levis järk-järgult zen-budismi osana. Teetseremoonia oli osa vaimse distsipliini harjutamisest. Roheline tee hoidis meele puhtana ja lõdvestunud, mis oli tingitud tees sisalduvast kofeiinist. Teejoomise komme levis järk-järgult kogu Jaapanis.

Muromachi perioodil olid populaarsed tee degusteerimise võistlused. Nendel võistlustel mängiti ka hasartmänge. Zen-budistlik meister Juko Murata (1422-1502) lõpetas need võistlused. Ta murdis suurejoonelise traditsiooni ja töötas välja väikese tatamimati ümber toimuva tseremoonia. Teetseremoonia täiustati hiljem Azuchimomoyama ajastul Jou Takeno ja Sen no Rikyu (1522-1591) poolt. Nad eemaldasid teeruumist kõik liigsed liigutused ning ebavajalikud kaunistused ja esemed. Zenil põhinev idee oli keskenduda oma tähelepanu rikkusele oma sees.

Edo perioodil levis teetseremoonia avalikkuse ette ja sellest sai kunstiline saavutus. Seetõttu hakati rõhutama "ilu esile toomist inimese südame seest", mis oli selle algne eesmärk. Teetseremoonia aluseks on sõnad 和敬清寂 (Wa Kei Sei Jaku), mis tähendavad harmooniat, austust, puhtust ja rahu. Wa, harmoonia, väljendub tee jagamises võõrustaja ja külalise vahel. Kei, austus, väljendub teiste aktsepteerimises ja jagamises. Sei, puhtus, tähendab enda ja teiste avatud kohtlemist. Jaku, rahulikkus, on tseremoonia ajal valitsev vaikuse tunne. Kaasaegsed teetseremooniad, mis kestavad neli tundi, põhinevad ikka veel nendel ideedel.

Meiji perioodil suri teetseremoonia mõneks ajaks välja. Nad käivitati uuesti, kui see lisati omamoodi tüdrukute haridusse. Samuti muutus tseremoonia ilusaks ja uhkeks.

Tänapäeval levib roheline tee üle kogu maailma, kuid tundub, et mõnes riigis juuakse seda suhkruga, sest see maitseb kibedalt.

Mõju tervisele

Roheline tee näib vähendavat südamehaiguste eeldatavat elulemust.

Erinevad rohelises tees sisalduvad ained näivad aitavat ka vähi, madala luutiheduse, kognitiivsete funktsioonide ja neerukivide vastu.

Roheline tee sisaldab askorbiinhapet ja erinevaid mineraale, nagu kroom, mangaan, seleen või tsink. See on parem antioksüdant kui must tee. Must tee sisaldab teatavaid aineid, mida tavalises rohelises tees ei leidu, näiteks teaflaviini.

Loomadel tehtud uuringud on näidanud, et see võib vähendada kolesterooli taset. Inimestel tehtud uuringud ei ole seda mõju siiski kinnitanud. 2003. aastal leiti juhuslikus kliinilises uuringus, et rohelise tee ekstrakt koos lisatud mustast teest saadud teaflaviiniga võib vähendada kolesterooli taset.

Birminghami (Suurbritannia) ülikoolis läbi viidud uuringus näidati, et keskmine rasva oksüdatsiooni määr oli pärast rohelise tee ekstrakti joomist 17% kõrgem kui pärast platseebo kasutamist.

Hiljuti läbi viidud uuringus, milles uuriti 2 018 naise toitumisharjumusi, oli seente ja rohelise tee tarbimine seotud 90% võrra väiksema rinnavähi esinemisega.

Galerii

·        

Rohelise tee põllud Koreas

·        

Lähivõtte rohelise tee lehtedest

·        

(Hiina) rohelise tee kuivatatud lehed

·        

Roheline tee tassis

Küsimused ja vastused

K: Mis on roheline tee?


V: Roheline tee on "tõeline" tee, mis on valmistatud taimeliigist Camellia sinensis, mis on töötlemise käigus vähesel määral oksüdeerunud.

K: Kus on roheline tee populaarne?


V: Roheline tee on populaarne Hiinas, Taiwanis, Hongkongis, Jaapanis, Koreas ja Lähis-Idas.

K: Kuidas erineb roheline tee mustast teest?


V: Roheline tee on töötlemise käigus vähesel määral oksüdeerunud, samas kui must tee on täielikult oksüdeerunud.

K: Millised on rohelise tee kasulikud tervisele?


V: Arvatakse, et roheline tee on tervisele kasulik, näiteks vähendab südamehaiguste, vähktõve ja Alzheimeri tõve riski.

K: Miks on rohelist teed viimasel ajal läänes laialdasemalt tarbitud?


V: Rohelist teed on viimasel ajal läänes laialdasemalt tarbitud selle arvatavate tervislike eeliste ja maitse tõttu.

K: Kas rohelist teed võib tarbida igaüks?


V: Rohelist teed võib tarbida enamik inimesi, kuid kofeiinitundlikud, unehäirete ja seedetrakti probleemidega inimesed peaksid seda tarbima mõõdukalt.

K: Kas kõik rohelised teed maitsevad ühtmoodi?


V: Ei, rohelise tee maitse võib erineda sõltuvalt töötlemisest, kasvukohast ja valmistamisviisist.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3