Amneesiapärane koorikloomamürgistus (domoehape): põhjused ja sümptomid
Amneesiapärane koorikloomamürgistus (domoehape) — põhjused, tunnused ja sümptomid. Õpi äratundmist, riske ja ennetust, et kaitsta end ja leida abi kiiresti.
Amneesiapärane koorikloomamürgistus on tõsine neurotoksiiniline haigus, mida põhjustab mürgistus konkreetse toksiiniga, mida nimetatakse domoehappeks. Domoetoksin (domoehape) on naturaalse päritoluga aine, mis kahjustab peamiselt aju mälukeskusi (eriti hippokampust) ja võib põhjustada püsivaid mäluhäireid.
Põhjused ja levik
Mõned diatoomid (väikesed vetikad) ookeanivees toodavad domoehapet osana kahjustlikest vetikapuhangutest (HAB — harmful algal blooms). Need toksiini tootvad mikroorganismid võivad vohada soojemates või toitaineterikastes vetes. Karploomad ja teised koorikloomad (näiteks rannakarbid, austid, rannakarp ja mõned väiksemad kalaliigid) koguvad toksiini organismi, mille kaudu see kandub edasi inimese toiduahelasse — see protsess nimetatakse bioakumulatsiooniks.
Sümptomid
Sümptomid algavad tavaliselt mõne tunni kuni 24 tunni jooksul pärast saastunud mereandide söömist. Alguses on sagedased seedetrakti nähud nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Peagi võivad ilmneda neuroloogilised nähud: peavalu, segasus, desorientatsioon, kõne- ja koordinatsioonihäired, krambid ja tugev mälukaotus (amneesia). Raskematel juhtudel võib tekkida püsiv ajukahjustus, koom või surm.
Diagnoos ja ravi
Diagnoos põhineb anamneesil (hiljutine koorikloomade/mereandide tarbimine), sümptomitel ja võimalusel domoehappe leidmisel toidust või patsiendi proovidest. Labortestid võivad tuvastada toksiini mereandide lihases või patsiendi vereseerumis/hägusaine proovis.
Spetsiifilist antidooti ei ole. Ravi on toetav: hospitaliseerimine, vedelik-ravi, elektrolüütide korrigeerimine, krampide kontroll (antikonvulsandid) ning intensiivravi vajadusel. Püsivate mäluhäirete korral on oluline rehabilitatsioon ja neuropsühholoogiline tugi.
Loomad ja kliimamuutused
Lisaks inimestele mõjutab domoehape ka mereimetajaid ja linde. Levinud on juhud, kus merilõvid, delfiinid ja linnud stranduvad, kannatavad koordineerimisraskuste ja neuroloogiliste sümptomite all. Ka linnud võivad seda haigust saada, kui nad söövad mürgitatud karploomi. Sellised linnud kaotavad koordinatsioonivõime ning võivad näiteks langeda autosse või maja akendesse.
Teadlased leidsid, et selle haiguse juhtumeid esineb viimastel aastatel üha sagedamini — seda soodustavad merevee soojenemine, toitainete suurenemine (eutrofeerumine) ja muutused ookeanivooludes, mis võivad suurendada kahjulike vetikapuhangute sagedust ja intensiivsust.
Ajalugu ja regulatsioon
See haigus sai laiemalt tuntuks 1987. aastal, kui rühm inimesi haigestus ja mõned surid Ida-Kanadas pärast mürgistunud koorikloomade söömist ühes restoranis. See juhtum tõi esile domoehappe ohu inimeste tervisele ning käivitas kohalikud ja rahvusvahelised järelevalveprogrammide ja toiduohutuse meetmed.
Ameerika Ühendriikides on ebaseaduslik püüda ja müüa karploomi ilma litsentsita. Paljud riigid ja piirkonnad jälgivad vett elektronkontrollide ja laboratoorse testimise abil: kui domoehapet leitakse mereandides, suletakse korjemispiirkonnad kuni saaste tase langeb ohutule tasemele.
Kuidas ennast kaitsta
- Järgige kohalikke teateid mereandide ja vannitamise kohta — ärge sööge korjatud koorikloomi, kui kehtivad keelud või hoiatused.
- Kuumtöötlus või soolamine ei hävita domoehapet — see on kuumakindel ja jääb toidu sees.
- Kui tekivad pärast mereandide söömist iiveldus, oksendamine või neuroloogilised nähud, pöörduge kohe arsti poole ja hoidke alles toidujääke proovi jaoks.
- Toiduohutuse ja kalapüügi reeglite järgimine aitab vähendada riski nii tarbijatele kui ökosüsteemile.
Kui kahtlustate amneesiapärast koorikloomamürgistust, on oluline kiire arstlik hindamine ja teavitamine kohalikest terviseametitest, et piirata edasist levikut ja kaitsta avalikku tervist.
Küsimused ja vastused
K: Mis on amneesiapärane karploomamürgistus?
V: Amneesiapärane karploomamürgistus on haigus, mida põhjustab mürgistus konkreetse toksiiniga, mida nimetatakse domoehappeks.
K: Kuidas inimesed selle haiguse tõttu mürgistusse satuvad?
V: Koorikloomades koguneb see mürk ja kui inimesed neid söövad, saavad inimesed mürgituse.
K: Millised on amneesiapärase karploomamürgistuse sümptomid?
V: Sümptomid võivad olla väga tõsised: nende hulka kuuluvad püsiv mälukaotus, ajukahjustus ja oksendamine.
K: Millal see haigus avastati?
V: See haigus avastati 1987. aastal Ida-Kanadas, kui paljud inimesed said pärast restoranis karploomade söömist mürgituse.
K: Kas linnud võivad saada amneesiapõhist karploomamürgitust?
V: Jah, ka linnud võivad seda haigust saada, kui nad söövad mürgitatud karploomi.
K: Milliseid meetmeid võetakse selle haiguse ennetamiseks?
V: Ameerika Ühendriikides on ebaseaduslik püüda ja müüa karploomi ilma litsentsita. Püütud karploomi tuleb sageli kontrollida. Ühendkuningriigis pannakse kõik restoranidele või avalikkusele müümiseks püütud karbid enne turule toomist vähemalt kaheks päevaks puhtasse vette.
K: Miks on selle haiguse esinemissagedus viimastel aastatel suurenenud?
V: Teadlased leidsid, et selle haiguse juhtumeid esineb viimastel aastatel sagedamini, mis võib olla tingitud muutustest ookeanikeskkonnas või kliimamuutustest.
Otsige