Unter den Linden
Unter den Linden ("Laste all") on Saksamaa pealinna Berliini Mitte linnaosas asuv puiestee. See on nime saanud oma nime lehmikute (inglise keeles lime) järgi, mis ääristavad tee keskel asuvat murustatud jalakäijate kaubanduskeskust.
Unter den Linden kulgeb ida-läänesuunas kunagise kuningliku lossi Stadtschloss'i asukohast Lustgarteni pargis, kus varem asus lammutatud Palast der Republik, kuni Pariser Platz'i ja Brandenburgi väravani. Idasuunas ületab buklett Spree jõge Domi (Berliini katedraali) lähedal ja jätkub Karl-Liebknecht-Straße'na. Läänepoolne jätkamine Brandenburgi värava taga on Straße des 17. Juni. Unter den Lindeni ristuvad põhja-lõunasuunalised põhitänavad on Friedrichstraße ja Wilhelmstraße.
Berliini ajaloolise linnaosa südames asuv Unter den Linden kujunes 16. sajandil Brandenburgi kuurvürsti Johannese Georgi poolt rajatud ratsarajast, et jõuda oma jahipiirkondadesse Tiergartenis. See asendati 1647. aastal "Suure kuurvürsti" Friedrich Wilhelmi käsul istutatud lehmuste puiesteega, mis ulatus linnapaleest kuni linna väravateni. Kui bukley läänepoolne osa säilitas oma iseloomu, siis praeguse Bebelplatsi ümbrus muudeti pärast kolmekümneaastast sõda ja kindlustati. Seal puuduvad puud.
19. sajandiks, kui Berliin kasvas ja laienes lääne suunas, sai Unter den Lindenist Berliini tuntuim ja uhkeim tänav. 1851. aastal püstitati kesklinna keskribale Christian Daniel Rauchi projekteeritud kuningas Friedrich Suure kuulus ratsapatarei (ratsutava hobuse kuju). Berliini S-Bahnile Nord-Süd-tunneli ehitamise käigus 1934/35 raiuti enamik lehmuseid ning Teise maailmasõja viimastel päevadel hävitati või raiuti ülejäänud puud küttepuude saamiseks. Praegused lehmikud istutati uuesti 1950. aastatel, neid kahjustab nii õhusaaste kui ka pinnase saastumine.
Alates 1937. aastast on nummerdamine alanud Schlossbrücke (lossi sild) juures, mis ühendab Unter den Lindeni Lustgarteni ja Muuseumi saarega. Vaidlusalune Alte Kommandantuuri replika on number 1, Zeughausi arsenali, Unter den Lindeni vanima, aastatel 1695-1706 ehitatud hoone, mis on praegu Deutsches Historisches Museum (nr 2), vastas. Tänava ääres paiknevad (idast läände) Kronprinzenpalais (endine Hohenzollernide kroonprintside palee, nr 3), 1817. aastal ehitatud Neue Wache sõjamälestusmärk (nr 4), mida paljud peavad Karl Friedrich Schinkeli meistriteoseks. Bebelplatzil asuvad veel Berliini Riigiooper (nr 7), mida nimetatakse kolooniliselt Lindenoperiks, Püha Hedwigi katedraal ja Altes Palais (nr 9), keiser Wilhelm I lemmikresidentsus; põhjas Humboldti ülikooli peahoone (nr 6) ja Berliini riigikirjastuse I maja (nr 8). Läänepoolses otsas asuvad Vene saatkond (endine Nõukogude saatkond, nr 63-65), Ungari saatkond (nr 76) Wilhelmstrasse nurgal ja lõpuks hotell Adlon (nr 77) Pariser Platzi nurgal, mis on täielikult ümber ehitatud sõjaeelse hotelli kohale. Tuntud Alexander ja Wilhelm von Humboldti kuju ülikooli ees ning Preisi kindralite Scharnhorsti ja Bülowi kuju kaunistavad samuti tänavat.
J. Stridbeck, LindenAllee 1691
Keskmine riba sügisel
Unter den Lindeni ääres
· 
Unter den Lindeni õhuvaade Berliini katedraalist kuni Brandenburgi väravani
· 
Öösel
· 
Idapoolne ots Schlossbrücke juures (lossi sild)
· 
Zeughaus (praegu Deutsches Historisches Museum)
· 
Berliini Riigiooper, üks mitmest neoklassitsistlikust hoonest Bebelplatzil
· 
Preisi kuninga Friedrich II ratsapatarei, näoga ida poole
· 
Hotell Adlon
· 
Brandenburgi värav Pariser Platzil, mis tähistab läänepoolset lõpp-punkti.
Seotud leheküljed
- Berliini Brandenburger Tori raudteejaam - endine Berliini Unter den Lindeni raudteejaam
Küsimused ja vastused
K: Mis on Unter den Linden?
V: Unter den Linden on Saksamaa Berliini Mitte linnaosas asuv puiestee. See on nime saanud oma nime lehmuste järgi, mis ääristavad tee keskel asuvat murustatud jalakäijate kaubanduskeskust.
K: Kust ja kuhu Unter den Linden kulgeb?
V: Unter den Linden kulgeb ida-läänesuunas kunagise Stadtschloss'i kuningliku lossi asukohast Lustgarteni pargis, kus varem asus lammutatud Palast der Republik, kuni Pariser Platz'i ja Brandenburgi väravani.
Küsimus: Kes andis korralduse istutada selle puiestee äärde lindenid?
V: Lindenid istutati 1647. aastal "Suure kuurvürsti" Friedrich Wilhelmi korraldusel.
K: Mis juhtus enamiku nende lehvidega Teise maailmasõja ajal?
V: Enamik neist lehmidest raiuti 1934/35. aastal Berliini S-Bahnile Nord-Süd-Tunneli ehitamise ajal maha ja Teise maailmasõja ajal hävitati või raiuti küttepuudeks.
K: Millal hakati sellel tänaval nummerdama?
V: Unter den Lindeni tänaval hakati nummerdama alates 1937. aastast Schlossbrücke (lossi sild) juures.
K: Millised tähelepanuväärsed hooned asuvad selle tänava ääres?
V: Tähelepanuväärsete hoonete hulka kuuluvad Kronprinzenpalais (Hohenzollernide kroonprintside endine palee), 1817. aastal ehitatud Neue Wache sõjamälestusmärk, Berliini Riigiooper (Lindenoper), Püha Hedwigi katedraal, Altes Palais (keiser Wilhelm I soositud residents), Humboldti Ülikooli peahoone ja Berliini Riikliku Raamatukogu I maja, samuti Venemaa saatkond ja Ungari saatkond.
