Unter den Linden (saksa keeles "Unter den Linden", eesti keeles "lehmuste all") on Saksamaa pealinna Berliini Mitte linnaosas asuv kuulus puiestee. Tänava nimi tuleneb selle keskel asuvast lehmuste (saksa keeles Linden, inglise keeles linden või lime) alleest, mis on olnud puiestee tunnusmärk sajandeid. Unter den Linden on nii kohalike kui ka turistide seas üks olulisemaid promenaade, kus asuvad paljud ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused.
Ajalooline taust ja areng
Unter den Linden kulgeb ida–läänesuunas kunagise kuningliku lossi Stadtschloss'i asukohast Lustgarteni pargis (kus varem asus lammutatud Palast der Republik) kuni Pariser Platz'i ja Brandenburgi väravani. Idasuunas ületab puiestee Spree jõge Domi (Berliini katedraali) lähedal ja jätkub edasi Karl-Liebknecht-Straße'na; läänepoolne jätk pärast Brandenburgi väravat on Straße des 17. Juni. Unter den Lindeni ristuvad olulised põhja–lõunasuunalised tänavad on Friedrichstraße ja Wilhelmstraße.
Berliini ajaloolise keskuse südames kujunes Unter den Lindenist oluline liiklus- ja esitlusruum juba 16. sajandil, kui Brandenburgi kuurvürst Johann Georg kasutas kohalikku ratsarada (aeg-ajalt nimetatud ka ratsarajaks) oma jahipiirkondadesse Tiergartenis. 1647. aastal korraldas "Suure kuurvürsti" Friedrich Wilhelmi käsul lehmuste istutamise, mille tulemusena sai tänav oma iseloomuliku allee. Aja jooksul muutus Unter den Linden linna uhkeimaks puiesteeks ning tähtsaks kultuuri- ja diplomaatiliseks teljeks.
Teise maailmasõja ja taastamise mõjud
19. sajandil muutus Unter den Lindenist Berliini keskne ja pidulik tänav. 1851. aastal paigaldati kesklinnas Christian Daniel Rauch'i kujundatud kuningas Friedrich Suure ratsaskulptuur. Kuid 20. sajandi sündmused kahjustasid tänavat rängalt: Teise maailmasõja eel- ja ajalise perioodi jooksul ning 1930. aastatel suuremate ehitustööde käigus (näiteks Berliini S-Bahni Nord–Süd tunnel 1934/35) raiuti palju puid maha. Sõja viimastel päevadel kasutati allesjäänud puid kütteks, mistõttu lehmikud peaaegu hävisid. Praegused lehmikud istutati uuesti 1950. aastatel, kuid tänapäeval kannatavad need õhusaaste, soolad ja pinnase reostuse tõttu ning puude hooldus ja taastamine on pidev ülesanne.
Nummerdamine ja tähtsamad hooned
Alates 1937. aastast algab tänava majade nummerdamine Schlossbrücke (lossi sild) juures, mis ühendab Unter den Lindeni Lustgarteni ja Muuseumi saarega. Vaidlusalune Alte Kommandantur'i replika on number 1; vastas asuv Zeughaus, Unter den Lindeni vanim hoone, ehitatud aastatel 1695–1706, on praegu Deutsches Historisches Museum (nr 2).
Tänava ääres paiknevad idast läände (tähelepanu: järjekord peegeldab teksti allika loogikat) mitmed olulised hooned ja mälestusmärgid: Kronprinzenpalais (endine Hohenzollernide kroonprintside palee, nr 3), 1817. aastal valminud Neue Wache sõjamälestusmärk (nr 4), mida peetakse paljude arvates Karl Friedrich Schinkeli meistriteoseks. Bebelplatzil asuvad veel Berliini Riigiooper (nr 7), mida mõnikord kutsutakse ka Lindenoperiks, Püha Hedwigi katedraal ja Altes Palais (nr 9), mis oli keiser Wilhelm I lemmikresidents; põhjas asub Humboldti ülikooli peahoone (nr 6) ning Berliini riigikirjastuse I maja (nr 8).
Läänesuunalises otsas kohtab Unter den Lindeni ääres diplomaatilisi ja luksuskohti: Vene saatkond (endine Nõukogude saatkond, nr 63–65), Ungari saatkond (nr 76) Wilhelmstrasse nurgal ning kuulus hotell Adlon (nr 77) Pariser Platzi nurgal, mis on sõjaeelse hotelli kohale täielikult taastatud. Tänavat täiendavad arvukad skulptuurid, näiteks Alexander ja Wilhelm von Humboldti kuju ülikooli ees ning Preisi kindralite Scharnhorsti ja Bülowi monumendid.
Tänapäev ja külastused
Täna on Unter den Linden populaarne jalakäijate promenaad, mis tõmbab ligi nii kohalikke elanikke kui ka rahvusvahelisi turiste. Tänaval toimuvad paraadid, pidulikud üritused ja õppereisid, ning see on osa ajaloolisest linnapildist, mis ühendab Muuseumi saare, Berliini palee ja Tiergarteni roheala. Linna- ja riigi pingutused haldamiseks ning arhitektuursete rekonstrueerimiste käigus on alustatud mitmeid projekte, et säilitada puiestee ajalooline ilme, parandada haljastust ning vähendada õhusaaste ja pinnasekahjustuste mõju.
Unter den Linden on seega mitte ainult Berliini süda geograafiliselt, vaid ka kultuuriliselt ja ajalooliselt — tänav, kus kohtuvad kuninglik minevik, arhitektuuri aaretetum, diplomaatia ja kaasaegne linnaelu.
