Leningradi piiramine (blokaad) 1941–1944: 872 päeva — nälg ja kaotused
Leningradi piiramine (blokaad) 1941–1944: 872 päeva nälga, kannatusi ja üle miljoni ohvri — põhjalik ajalooline ülevaade ellujäämisest ja kaotustest.
Leningradi piiramine, tuntud ka kui Leningradi blokaad, oli Leningradi täielik või peaaegu täielik piiramine Teise maailmasõja ajal. Piiramine algas 8. septembril 1941, kui katkesid viimased avatud maateed ja rongiliiklus. Kuigi nõukogude vägedel õnnestus 18. jaanuaril 1943 läbi viia operatsioon, mis avas linna ja mandri vahel kitsama ühenduse (nimetatud operatsiooniks "Iskra"), lõppes piiramine alles 27. jaanuaril 1944 – kokku 872 päeva. Seda peetakse üheks pikimaks ja hävitavamaks linna piiramiseks ajaloos.
Põhjused ja sõjaline olukord
Saksa armee (Wehrmacht) ja selle liitlased üritasid Leningradi vallutada või seda neutraliseerida, sest linn oli suur tööstus- ja transpordisõlm ning poliitiliselt oluline. Läänest ja lõunast suleti linn tihedalt, põhjapoolsete rindealadega osalesid peale sakslaste ka Soome relvajõud, kes pidasid positsioone Karjala kannasel ja ei lasknud linna täielikult leevendada.
Elutingimused ja varustus
Piiramine tõi kaasa süsteemse lõike kõigist tavapärastest varustusteedest: toidu, kütte, ravivahendite ja muude hädavajalike kaupade tarnimine jäi väga väikseks. Linna elektri- ja veesüsteemid olid pideva artilleri- ja õhurünnaku all ning talvel 1941–1942 olid olud eriti karmid — temperatuurid langesid järsult ja küttepuudus süvendas kriisi.
Toidupuudus ja ellujäämisviisid
Ratsioonid vähenesid järk-järgult. Hullumeelsetel talveperioodidel langesid leivaraatsioonid äärmiselt madalale (töölistele antud prioriteet oli väiksemale osale elanikkonnast). Selle tõttu otsisid inimesed alternatiivseid toiduvõimalusi ning dokumenteeritud on mitu meeleheitel toimunud ellujäämisviisi, näiteks:
- Kasside ja koerte söötmine
- Hobuselihast valmistatud söök
- Saepuru ja muud taimsed täiteained leivataignas
- Tapeedi liimiga segatud "leib" ja muud siduvad ained
- Dokumenteeritud, harvad ja traagilised juhtumid kannibalismist (kohtueilsed uurimised ja karistused on teada)
- Igapäevaselt kõik võimalik söödav – taimse tooraine, rohulibled, seemned jms
Evakuatsioon ja "Elutee" üle Ladoga
Lake Ladoga (Ladoga järv) sai eluliselt tähtsaks, sest selle kaudu organiseeriti evakueerimist ja varude toimetamist suvel paatide ning talvel jääteede kaudu. Seda maismaateed nimetatakse sageli "Eluteeks" (vene keeles "Дорога жизни"). Tänu sellele koridorile pääsesid sadade tuhandete inimeste evakueerimine ning linna toimetati piiratud kogustes toiduaineid ja tarvikuid, kuid need ei olnud kunagi piisavad täieliku elutingimuse tagamiseks.
Ohvrid ja tagajärjed
Piiramise inimohvrite arv on uurijate ja allikate vahel vaieldav. Tsiviil- ja sõjaväeohvrite kombineeritud arv on väga suur: hinnanguliselt suri piiramise ajal sadu tuhandeid inimesi nälga, külma, haigustesse ning otseselt sõjategevuse tagajärjel. Mõned allikad toovad välja numbri umbes 632 000 tsiviilohvri kohta, teised uuringud ja hinnangud viitavad sellele, et surmade arv võib ulatuda kõrgemale (mõnes hinnangus ka üle 1 000 000). Täpne statistika on keeruline, kuna andmed on osaliselt puudulikud ja perioodi jooksul toimus suur evakuatsioon ning teisaldamised.
Kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud
Lisaks inimkaotustele sai linn suurel määral kannatada arhitektuuri, infrastruktuuri ja kultuuriväärtuste hävingu tõttu. Enne piiramist evakueeriti suure osa muuseumide varadest (sh Hermitage'i kogud) väljaspool linna, kuid palju ehitisi ja eluaset hävitati või sai tõsiselt kahjustada. Piiramise mõju kajab läbi linna sotsiaalses ja demograafilises arengus aastakümneid pärast sõda.
Mäletamine ja tähtpäev
27. jaanuaril, mil 1944 piiramine ametlikult lõppes, tähistatakse Venemaal ja teistes endise Nõukogude Liidu piirkondades blokaadiohvrite mälestuspäeva. Leningradi (nüüd Peterburi) elanike kannatused ja vaprus on jäänud laialdaselt kajastatuks kirjanduses, dokumentaalfilmis ja mälestusmärkides.
Leningradi piiramine oli inimkonna ajaloos äärmiselt traagiline episood — näide sellest, kuidas sõjategevus ja tsiviilelanikkonna pikaajaline lõike võivad tekitada laiaulatuslikku kannatust ja kadu. Selle sündmuse uurimine ja mälestamine on tähtis, et mõista sõja hindasid tsiviilelanikkonnale ning ennetada sarnaseid tragöödiaid tulevikus.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Leningradi piiramine?
V: Leningradi piiramine oli Teise maailmasõja ajal toimunud piiramine, mis kestis 872 päeva.
K: Millal algas Leningradi piiramine?
V: Leningradi piiramine algas 8. septembril 1941. aastal.
K: Millal lõigati linna viimane tee läbi?
V: Leningradi viimane tee lõigati läbi 8. septembril 1941. aastal.
K: Millal õnnestus Nõukogude Liidu vägedel avada kitsas tee linna?
V: Nõukogude Liidu vägedel õnnestus avada kitsas tee linna 18. jaanuaril 1943. aastal.
K: Millal lõpetati Leningradi piiramine?
V: Leningradi piiramine lõpetati 27. jaanuaril 1944. aastal.
K: Mille poolest on Leningradi piiramine tuntud?
V: Leningradi piiramine on tuntud kui üks kõige hävitavamaid piiramisi, mis on kunagi toimunud ja mille käigus hukkus üle 1 miljoni süütu inimese.
K: Mida pidid Leningradi elanikud piiramise ajal sööma?
V: Leningradi elanikud pidid sööma selliseid asju nagu kassid, saepuru, hobused, tapetipasta, inimliha (nt imikud) ja kõike, mida oli võimalik päästa ja mis oli söödav, sest piiramise tõttu puudus toit.
Otsige