Kosmosesüstik Columbia (1. veebruar 2003): põhjus, tagajärjed ja uurimine
Space Shuttle Columbia katastroof juhtus, kui kosmosesüstik Columbia purunes atmosfääri tagasi sisenedes 1. veebruaril 2003. aastal. Katastroofi põhjuseks oli see, et välise kütusepaagi vahtplastist purunes tükike. See tekitas augu kosmosesüstiku tiibadesse. Süstiku sisenemise ajal tungisid tiiva sisse kuumad gaasid, mis põhjustas selle purunemise. Kõik pardal olnud inimesed hukkusid selle purunemisel.
Kolumbia osasid leiti kogu Texase osariigis. Kabiini aken on nüüd kosmosesüstiku Atlantise paviljonis Kennedy kosmosekeskuses Floridas.
Põhjus ja sündmuste kulg
Juhtumi otsene tehniline põhjus oli paari tükikese vahtplasti (insulatsioonivahu) katkemine välisest kütusepaagist käivituse ajal. Käivituse järel jõudis üks suurem vahetükk lennu ajal tiiva esiosale ja kahjustas selle tugevdatud süsinik-keraamilisi (RCC) plaate. See tekitaski väikese, kuid kriitilise avause tiiva esiküljel. Tagasissisenedes atmosfääri tungis selle kaudu sisse kuum reentry-plasma, mis nõrgestas ja lõhkus tiiva struktuuri. Kolumbia lagunes õhus ja suurem osa laipa ning kosmosesüstiku osi langesid laialdasele alale Texasesse ja naaberpiirkondadesse.
Meeskond
Kõik seitse pardal olnud astronauti hukkusid. Crew-liikmed olid:
- Rick D. Husband (kapten)
- William C. McCool (piloot)
- Michael P. Anderson (payload commander)
- Ilan Ramon (mission specialist, esimene Iisraeli astronaut)
- Kalpana Chawla (mission specialist)
- David M. Brown (mission specialist)
- Laurel B. Clark (mission specialist)
Uurimine ja järeldused
Põhjaliku uurimise viis läbi rahvusvaheline uurimiskomisjon (Columbia Accident Investigation Board, CAIB), mida juhtis admiral Harold W. Gehman Jr. Komisjoni raportist selgus, et otsene tehniline põhjus oli vahtplastilause ja sellest tekkinud kahjustus, kuid samaaegselt toodi välja ka organisatsioonilised ja juhtimislikud puudused NASA-s. Raportis rõhutati, et riskide hindamine, suhtlus organisatsiooni sees ja otsustusprotsessid ei olnud piisavalt tõhusad – insenerilised kahtlused ei viinud sobivate parandusmeetmeteni ega missiooni katkestamiseni.
CAIB esitas rea soovitusi, mis puudutasid nii tehnilisi parendusi (näiteks välise kütusepaagi isolatsioonikihi redesign ja parem tiiva kaitse) kui ka organisatsioonikultuuri reformi: tugevdatud ohupoliitikaid, sõltumatut riskihindamist ja selgemaid kanalid, mille kaudu saavad insenerid ja ohutuse eest vastutavad töötajad oma muresid juhtkonnale edastada.
Tagajärjed ja ohutusmuudatused
Columbia katastroofil olid pikaajalised tagajärjed NASA tegevusele ja kosmoselendude ohutusele:
- Space Shuttle’i programmi lendu peeti peatatud kuni põhjalike paranduste ja ohutusmeetmete rakendamiseni; lendude taastamine algas alles 2005. aastal missiooniga STS-114 (Discovery).
- Muudatused hõlmasid välise kütusepaagi isolatsiooni disaini, paremaid piltide ja struktuursete inspektsioonide meetodeid orbiidil, samuti võimalusi vigastuste parandamiseks lennu ajal.
- Uuendati ka operatiivseid protseduure ja juhtimispõhimõtteid NASA-s ning suurendati tähelepanu ohukultuuri kujundamisele ja töötajate kõnetõhususele.
- Space Shuttle programm jätkus pärast taastamist kuni selle ametliku lõpetamiseni 2011. aastal.
Mälestus ja leidude taastamine
Laialdase otsingu- ja leidmisoperatsiooni käigus koguti suurel hulgal kosmosesüstiku osi ja uuriti neid, et rekonstrueerida sündmuse kulg. Leidude uurimine aitas kinnitada uurimiskomisjoni järeldusi ja anda tehnilisi detaile, miks tiiva kahjustus hiljem katastroofiks paisus.
Hukkunute mälestuseks on püstitatud mitmeid mälestusmärke ja näitusi ning meeskonna töö ja ohverdus on jäänud kosmoseteaduse ja -ohutuse arengusse. Nagu artikli alguses mainitud, on Columbia kabiini aken eksponeeritud kosmosesüstiku Atlantise paviljonis Kennedy kosmosekeskuses, kus see meenutab katastroofi ja rõhutab lennundusohutuse ja pideva õppimise tähtsust.
Space Shuttle Columbia katastroofi sündmused
Meeskond
- Komandör: Rick D. Husband, USA õhujõudude kolonel ja mehaanikainsener.
- Piloot: William C. McCool, USA mereväe komandör.
- Kaskoormuse komandör: Michael P. Anderson, USA õhujõudude kolonelleitnant ja füüsik.
- Kaskoormuse spetsialist: Ilan Ramon, Iisraeli õhujõudude kolonel.
- Missioonispetsialist: Kalpana Chawla, India päritolu kosmoseinsener.
- Missioonispetsialist: David M. Brown, USA mereväe kapten ja kirurg.
- Missioonispetsialist: Laurel Blair Salton Clark, USA mereväe kapten ja kirurg.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis juhtus kosmosesüstiku Columbia katastroofi ajal?
V: Kosmoselaev Columbia purunes 1. veebruaril 2003 atmosfääri tagasi sisenedes.
K: Mis põhjustas katastroofi?
V: Välisest kütusepaagist murdus vahtpolüstri tükk, mis tegi süstla tiibadesse augu. Kuumad gaasid tungisid seejärel tiiva sisse ja põhjustasid selle purunemise.
K: Mitu inimest oli pardal?
V: Kõik pardal olnud inimesed hukkusid, kui see purunes.
K: Kust leiti Columbia osad?
V: Columbia osad leiti üle kogu Texase osariigi.
K: Kus asub praegu kokpitis aken?
V: Kokpidi aken on praegu kosmosesüstiku Atlantise paviljonis Kennedy kosmosekeskuses Floridas.
K: Millal see katastroof toimus?
V: Space Shuttle Columbia katastroof toimus 1. veebruaril 2003. aastal.
