Jamestowni näljahäda 1609–1610 ja kannibalismi arheoloogilised tõendid
Taust: 1609–1610 "näljahäda" Jamestownis
Jamestowni näljahäda Virginia koloonias toimus 1609.–1610. aasta talvel ja on tuntud kui "starving time". Selle aja jooksul surid umbes 500 kolonistist kõik peale ligikaudu 60 inimese. Põhjuseid oli mitu: möödunud suvel ja varasügisel tekkinud põud ja hapukas vesi vähendasid põllumajandustoodangut, laevaühendus oli katkenud (osa varustust ja põllutöökäsi ei jõudnud kohale) ning rida sündmusi – sealhulgas 1609. aasta laevastiku ja tormiga seotud raskused – halvasid varude täiendamist. Lisaks raskendas olukorda kohalike indiaaniühenduste pingestumine, mis vähendas võimalusi toidupuuduse leevendamiseks.
Ajaloolised kirjeldused ja ellujäämisstrateegiad
Ajaloolised allikad kirjeldavad, et talvel söödi mis tahes saadavat toitu: koeri, madusid, kasse, rotte, hobuseid, raamatuid ning isegi kinganahka. Sõnadest ja päevikutest jääb mulje äärmuslikust elupäästmise vajadusest. Üks Jamestowni presidentidest näljahäda ajal, George Percy, kirjutas hiljem, et nälg oli nii suur, "et ei säästetud midagi, et säilitada elu ja teha neid asju, mis tundusid uskumatuna, nagu hauast välja kaevata ja süüa korpuseid." Selliseid kirjeldusi on kokku mitu ja need viitavad kannibalismi esinemisele kibedas talves.
Arheoloogilised ja kohtuekspertiisi tõendid
Vaatamata mitmetele kirjeldustele olid paljud kaasaegsed ajaloolased ja uurijad skeptilised, kuni arheoloogiline ja kohtuekspertiisiainus andsid konkreetse kinnituse. Üks kõige tuntumaid leidusid on teismelise tüdruku, uurijate poolt "Jane'iks" nimetatud isiku, jäänused. Need jäänused leiti Jamestowni pealinna жалas asuva hoone keldri prügikastist/prügikaevust umbes 0,8 meetri sügavuselt; hoone oli ehitatud 1608. aastal ja järelikult juhtus surm piirkonnas näljahäda ajal.
Kohtuekspertiisi tulemused näitavad selgeid perimortem lõike-, tükeldamis- ja lõhkumisjälgi: lõikejäljed lõualuu- ja koljuluu piirkondadel, sarnane töötlemine lihaks eemaldamiseks ja luude lõhkumine, et pääseda luuüdi juurde. Need märgid on kooskõlas inimese lihaste eemaldamise ja tarbimisega, mitte ainult säilimis- või hilisema murdumisega. Arheoloogide ja kohtuekspertide hinnangul viitavad jäänustel leitud markeeringud otseselt kannibalistlikule praktikale, mitte rituaalsele või kuritegelikule tapmisele pidades silmas tarbimise eesmärki.
Jane'i päritolu ja vanus
Jane'i jäänuste anatoomiline uurimine (näiteks luude areng ja epifüüside sulgumine) viitab sellele, et ta oli surma ajal tõenäoliselt umbes 14-aastane. Hambas tehtud isotoopide analüüs näitas, et tal oli üleskasvamise ajal Lõuna-Inglismaa toitumismuster ja et tema varasem dieet sisaldas suhteliselt palju loomset valku — see on tõlgendatud nii, et võimalik, et ta oli kas härrasmehe tütar või härrasmehe kodu teenijanna, sest ta oli tarbinud ohtralt valku. Hambakrooni isotoopiline info võimaldab järeldada päritolu ja varajast toitumist, mistõttu uurijad on jätnud järelduse, et Jane võis tulla Lõuna-Inglismaalt ja saabus tõenäoliselt Virginiasse 1609. aasta augustis.
Hauast välja kaevamine ja kontekst
Arheoloogilised tõendid viitavad sellele, et Jane oli tõenäoliselt eelnevalt maetud või asetatud mingisse pinnasesse, kust ta hiljem välja kaevati ja seejärel tükeldati söögiks. See osutab hämmastavale äärmuslikkusele ning sellele, et kannibalism ei toimunud ainult juhuslikult rüüstimise käigus, vaid võis olla osa äärmuslikust ellujäämisstrateegiast. Jane'i jäänused moodustavad seni kõige selgema kohtueksperdikhinnangu toel kinnituse, et tol talvel leidus Jamestownis kannibalismi.
Tähtsus ja järeldused
- Ajalooline kinnitus: Jane'i juhtum annab materiaalset tõendit kirjeldustele, mida kirjutasid tol ajal ellujäänud tunnistajad, ning muudab osa ajalooallikate skeptilisest tõlgendusest usutavamaks.
- Arheoloogiline metoodika: leid näitab, kuidas kombineeritud arheoloogia, bioarheoloogia ja kohtuekspertiisi meetodid võimaldavad tõlgendada äärmuslike sündmuste sotsiaalset ja bioloogilist mõju.
- Inimlik mõõde: leid on ka meeldetuletus nälja ja ajaloolise kannatuse äärmuslikkusest ning kutsub ettevaatlikkusele, austusele ja eetilisele kaalutlusele inimjäänuste uurimisel ja esitamisel.
Kuigi Jane on kõige tuntum ja otsesem arheoloogiline tõend kannibalismi kohta Jamestowni näljahädas, tuleb meeles pidada, et tema jäänused moodustavad ainult osa suuremast pildist. Ajaloolised kirjelduse ja teiste arheoloogiliste leidude kombineerimine aitab paremini mõista selle perioodi tingimusi, mõjutajaid ja tagajärgi hilisemale kolooniapoliitikale ning suhtlemisele kohalike rahvastega.
Rekonstrueeritud majad Jamestownis
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Jamestowni nälgimise aeg?
V: Nälgimise aeg Jamestownis Virginia koloonias oli nälgimise periood 1609-1610. aasta talvel. Selle aja jooksul surid 500 kolonistist kõik peale 60 inimese.
K: Mis põhjustas selle aja jooksul toidupuuduse?
V: Suvel oli vihma ja vee puudus halvendanud põllumajanduslikku tootmist ning vesi, mida kolonistid jõid, oli hapukas ja ainult pool aastat joogikõlblik.
K: Mida inimesed sel perioodil sööma hakkasid?
V: Ajalooliste kirjelduste kohaselt pidid inimesed talvel sööma koeri, madusid, kasse, rotte, hobuseid, raamatuid ja kinganahka. On ka tõendeid vähemalt ühe kannibalismi juhtumi kohta.
K: Kes oli Jane ja mis temaga juhtus?
V: Jane oli teismeline tüdruk (u. 1595-1609), kelle jäänustes olid jäljed tapmise (söömiseks tükeldamise) jäljed. Jane'i sääreluu uurimine näitab, et ta oli surma ajal tõenäoliselt 14-aastane. On peaaegu kindel, et Jane võeti hauast välja enne lahterdamist ja söömist; teda ei mõrvatud.
K: Kust leiti Jane'i jäänused?
V: Jane'i jäänused leiti umbes 0,8 meetri sügavuselt prügikastist, mis asus 1608. aastal James Fort'i asukohas ehitatud hoone keldris.
K: Kuidas teavad tänapäeva ajaloolased, et sel perioodil esines kannibalismi?
V: Kaasaegsed ajaloolased ei ole tahtnud neid jutustusi ilma muude tõenditeta uskuda; siiski kinnitavad kohtuekspertiisi tulemused, et kannibalism toimus sel perioodil, nagu on leitud seoses Jane'i jäänustega, mis avastati James Fort'i asulas asuvas prügikastis.
