Stockholmi veresaun (rootsi keeles Stockholms blodbad) ehk Rootsi veresaun (8.–9. november 1520) oli Taani kuninga Christian II (1481–1559) korraldatud Rootsi aadli ja teiste vaenlaste massiline tapmine. Taani, Norra ja Rootsi kuulusid tol ajal Kalmari Liitu, kuid Rootsis oli terav võimuvõitlus nende vahel, kes toetasid liitu, ja nende vahel, kes soovisid suuremat iseseisvust. 1520. aastal sissesõitnud Christian II püüdis taastada ja tugevdada oma võimu Rootsis.
Taust
Rootsi regendina juhtis vastupanu Sten Sture noorem, kes sai 1520. aastal lahingus surma. Pärast mitmekuulist piiramist alistus Stockholm ja Christian II krooniti seal kuningaks. Võimule tulles andsid ta ning tema toetajad kätte kohtuprotsessid ja repressioonid nende vastu, keda peeti liiduvastasteks või kuninga vaenlasteks.
Veresauna põhjused ja käik
Üks otsustav põhjus veresaunaks nimetatud massimõrva õiguslikuks õigustamiseks oli süüdistus ketserluse soodustamises: Stockholmi linn oli varem vahetanud välja peapiiskop Gustav Trolle ning tema tagasipöördumist ja positsiooni peeti kirikliku korra rikkumiseks. Gustav Trolle oli Christian II lähedane liitlane ja korraldas süüdistused kohaliku aadli vastu. Pärast kuningaks saamist kuulutas Christian II välja hukkamised, mille käigus arvatavasti 80–100 inimest – aadlike, kõrgemate vaimulike ja mitme teiste – mõisteti surma. Hukkamised toimusid avalikult, peamiselt Stockholmi vanalinna (Gamla Stan) peaväljakul.
Eriline julmus oli Sten Sture Noorema kohtlemine: tema surnukeha kaevati välja ja põletati tuleriidal, mis rõhutas veresauna karmust ja pani aluse rahva suurele vihale. Selle sündmuse tõttu sai Christian II tuntuks ka kui "türann Christian Tyrann".
Tagajärjed
Veresaun tekitas Rootsis tugeva vastuseisu Taanile ja Christian II-le. Sündmused süütasid vastupanu, mida juhtis lõpuks Gustav Vasa, ning viisid Rootsi vabadussõjani. 1523. aastal lahkus Christian II Rootsist ja samal aastal krooniti Rootsi kuningaks Gustav Vasa, mis tähistas ka Kalmari Liidu lõppemist de facto. Christian II kaotas peagi ka võimu Taanis ja langes omakorda poliitiliselt, kuid veresaun jäi pikaajaliseks mälestuseks ja sümboliks Taani võimu üleolekust Rootsi üle.
Mälestus ja tähtsus
Stockholmi veresaun on Rootsi ajaloos üks traagilisemaid ja kõige laialdasemalt mäletatavaid sündmusi. See on jäänud ajaloolaste ja kultuuri kajastustesse kui näide poliitilisest vägivallast ja usulistest ning poliitilistest pingetest 16. sajandi Skandinaavias. Sündmus mõjutas tugevasti ka hilisemat rahvuslikku eneseteadvust ning on kajastunud kirjanduses, kunstis ja rahvapärimuses.
