Siege of Sidney Street
Sidney Streeti piiramine ehk Stepney lahing oli kurikuulus püssilahing Londoni East Endis 3. jaanuaril 1911. aastal.
See juhtus pärast seda, kui kaks nädalat varem läks juveelirööv halvasti. Kolm politseinikku olid tapetud ja teised haavatud, samuti sai üks jõugu liige surma. See sündmus on tuntud kui Houndsditchi mõrvad.
Väidetavalt oli tegemist rahvusvaheliste anarhistidega, keda juhtis Peter Piatkow, tuntud ka kui "Peeter Maalija". Ei ole siiani selge, kes nende juht tegelikult oli.
Lõpp leidis aset ühes Sidney Streetil asuvas majas, kuhu tuli teade, et sinna on kolinud võõraste jõuk. Piiramise lõpetanud tulekahjus hukkus üks tuletõrjuja ja kaks röövlit. Teiste jõugu liikmete ja selle juhi saatus ei ole teada.
Churchill piiramisrõngas
Winston Churchill (esiletõstetud) Sidney Streetil, 3. jaanuar 1911
Šoti kaardiväe sõdurid avavad tule Sidney Streetil asuva maja pihta
Houndsditchi mõrvad
16. detsembril 1910 üritas juudi immigrantide jõuk sisse murda Houndsditchi 119 asuvasse juveelipoodi. Üks kõrvalasuv kaupluseomanik kuulis nende haamritamist ja teatas sellest Londoni linna politseile (kelle piirkonnas kauplus asus). Üheksa relvastamata ametnikku - kolm seersanti ja kuus konstaablit (kaks tsiviilriietes) - liikusid juveliiride poole.
Seersandid Bentley ja Bryant koputasid juveelipoe taga asuva Exchange Buildings'i maja nr 11 uksele. Jõugu juht George Gardstein avas ukse, kuid kui ta ei vastanud nende küsimustele, eeldasid nad, et ta ei mõista inglise keelt, ja käskisid tal tuua keegi, kes seda oskab. Gardstein jättis ukse pooleldi kinni ja kadus.
Maja koosnes ühest esimese korruse toast, kuhu avanes otse esiuks, vasakul asuva trepiga, mis viis ülemistele korrustele, ja paremal asuva uksega, mis viis avatud õue.
Kaht seersanti, kes läksid majja ja leidsid, et tuba on näiliselt tühi, enne kui nad märkasid pimeduses trepi otsas seisvat meest. Pärast lühikest vestlust astus õueuksest sisse teine mees, kes tulistas kiiresti püstoliga, samal ajal kui mees trepil hakkas samuti tulistama.
Mõlemad ohvitserid said löögi, Bentley kukkus üle ukse, Bryant aga suutis välja kõndida. Tänaval jooksis konstaabel Woodhams Bentley'le appi, kuid sai ise haavata, kui üks jõugu liige tulistas maja kattevarjust, nagu ka seersant Tucker, kes suri peaaegu kohe.
Seejärel üritas jõuk välja murda tupiktänavast, kuid Gardstein haaras konstaabel Choate'i peaaegu sissepääsu juures kinni. Võitluses haavas Gardstein Choate'i mitu korda, enne kui teised jõugu liikmed tulistasid teda veel viis korda, kusjuures neil õnnestus ka Gardsteini selga lüüa. Seejärel lohistasid nad Gardsteini ¾ miili kaugusele Grove Street 59, kus ta järgmisel päeval suri. Konstaabel Choate ja seersant Bentley surid samal päeval eraldi haiglates. Järgnes intensiivne läbiotsimine ja peagi arreteeriti mitu jõugu liiget või nende kaaslast.
The Siege of Sidney Street
2. jaanuaril 1911 teatas üks informaator politseile, et kaks või kolm jõugu liiget, kelle hulgas võib olla ka Peter Painter, peidavad end Stepney's, Sidney Street 100. Politsei oli mures, et kahtlusalused kavatsevad põgeneda, kuid ootas tugevat vastupanu igasugusele püüdele neid kinni võtta. jaanuaril piirasid kakssada politseinikku piirkonna ja algas piiramine. Koidu ajal algas lahing.
Kuigi kaitsjatel oli suur ülekaal, olid neil paremad relvad ja laskemoonavarud. Londoni Towerist kutsuti abi ja sõna jõudis ka siseministrile Winston Churchillile. Churchill saabus kohale, et näha olukorda omal nahal ja anda nõu. Churchill andis loa kutsuda politseile appi šoti kaardiväe üksus.
Kuus tundi pärast lahingu algust ja just siis, kui Churchilli poolt heakskiidetud suurtükivägi jõudis kohale, algas hoones tulekahju. Kui tuletõrje saabus, keelas Churchill neile juurdepääsu hoonesse. Politsei seisis valmis, püssid esiuksele suunatud, oodates, et sees olevad mehed üritaksid põgeneda. Uks ei avanenud kunagi. Selle asemel avastati hiljem hoonest kahe jõugu liikme, Fritz Svaarsi ja William Sokolowi (mõlemad olid tuntud ka mitmete varjunimede all) jäänused.
Maalri Peetrist ei leitud ühtegi märki. Lisaks kolmele politseinikule suri oma vigastustesse ka üks Londoni tuletõrjuja.
