Jean Genet
Jean Genet (prantsuse keeles hääldub [ʒɑ̃ ʒəˈnɛ]) (19. detsember 1910 - 15. aprill 1986) oli prantsuse kirjanik ja hilisem poliitiline aktivist. Oma elu alguses oli ta hulkur (kodutu) ja väikekurjategija. Hiljem kirjutas Genet romaane, näidendeid, luuletusi ja esseesid, sealhulgas "Querelle", "Varga päevik", "Lillede proua", "Rõdu", "Mustad ja neiud".
Life
Geneti ema oli noor prostituut, kes andis ta lapsendamiseks. Pärast seda, kui ta oli lapsena toime pannud väikseid kuritegusid, saadeti ta Mettray noortevanglasse. 1940. aastatel oli ta hulkur, pisivaras ja prostituut kogu Euroopas.
1940. aastate keskel kohtus Genet Jean Cocteau'ga. Cocteau aitas Genet'l avaldada oma romaani. 1949. aastaks, kui Genet paljude isikute, sealhulgas Jean Conteau ja Jean-Paul Sartre'i avalduste tõttu vanglast vabastati, oli ta lõpetanud viis romaani, kolm näidendit ja arvukalt luuletusi. Tema raamatud olid Ameerika Ühendriikides keelatud.
Aastatel 1955-1961 kirjutas Genet veel kolm näidendit. 1964. aastal sattus Genet depressiooni ja tegi enesetapukatse. 1960ndate lõpus muutus Genet poliitiliselt aktiivseks. Jean Genet oli gei (homoseksuaalne).
Genet haigestus kurguvähki ja suri 15. aprillil 1986 Pariisis.
Geneti teosed
Romaanid
Esimene romaan, "Lillede proua" (1944), räägib elust vanglas. Tema romaanid "Roosi ime" (1946) ja "Varga päevik" (1949) kirjeldavad tema kogemusi noortevanglas ja meesprostituutina. Romaan Querelle de Brest (1947) räägib mõrvast ja romaan Funeral Rites (1949) armastusest ja reetmisest. Tema viimane romaan "Armastuse vang", mis ilmus aastal (1986), erineb tema teistest raamatutest.
Mängib
Genet' näidendeid peeti "absurditeatri" näidenditeks. Nende näidendite ideed olid sarnased eksistentsialistliku mõtteviisi ideedega. Tema näidendite hulka kuuluvad "Teenrid" (1949); "Rõdu" (1956); "Ekraanid" (1963); "Mustad", mis lavastati New Yorgis Off-Broadway teatris.
Film
1950. aastal lavastas Genet filmi "Un Chant d'Amour", mis näitas fantaasiaid vanglaelust.
