Cisterna lahing (30. jaanuar–2. veebruar 1944) — Anzio lahing Itaalias
Cisterna lahing (30.01–02.02.1944) Anzios — sakslaste võit, USA metsaväelaste raske kaotus ja lahingu strateegilised mõjud Anzio operatsioonile.
Cisterna lahing oli lahing Teise maailmasõja ajal. See toimus 30. jaanuaril–2. veebruaril 1944 Cisterna lähedal Itaalias. See oli osa Anzio lahingust, mis järgnes operatsioonile Shingle — liitlasvägede dessandile Anzio ja Nettuno rannikule, mille eesmärk oli ümbritseda ja nõrgestada Saksa kaitseliini (Gustavi liin) ja avada tee Rooma suunas.
Taust
22. jaanuaril 1944 alustasid liitlasväed dessandiga Anzio rannikule, loodetavasti üllatusrünnakuga ning kiirelt edasi liikudes murdma Saksa kaitseliini. Dessant oli osa laiemast Itaalias toimuva operatsiooni plaanist, kuid dessandikollektiiv jäi pikaks ajaks Anzio rannikule kinni, sest sakslased organiseerisid kiiresti vastupealetungi ja rindest tekkis ummik.
USA 3. jalaväediviis (3rd Infantry Division) üritas Cisternat vallutada juba 25.–27. jaanuaril, kuid edutult. Anzio rannikust väljaviimiseks ja edasise rindeliini avanemiseks planeeriti uued rünnakud, millesse kaasati nii tavalised jalaväerühmad kui ka spetsiaalsed metsaväeüksused.
Lahing 30. jaanuarist 2. veebruarini 1944
30. jaanuaril anti käsu rünnata Cisternat laiemalt — eesmärgiks oli murda välja Anzio randadest ja lüüa läbi edasi Rooma suunas. Selles operatsioonis osalesid muu hulgas USA 3. jalaväediviis ja mitmed metsaväelased (Rangerid), kellele anti kohustuseks tungida ja haarata linna. Rangerite peidetud rünnakute ja infiltreerimise plaan osutus aga ohtlikuks: sakslased olid piirkonnas tugevamana kohal, neil olid valmis vastaspataljonid ning relvastus, sealhulgas järelveetavad suurtükid ja tankitugi.
Taktikaliselt sattusid Rangerid ja osa 3. diviisi rünnakutest sakslaste rünnaku ja ümbritsemise alla. Tulemuseks oli ränk vastulöök liitlasjõududele: Cisternat ei suudetud vallutada ja rasketes lahingutes said liitlased olulisi kaotusi, eriti metsaväeüksused kandsid suuri kaotusi, hukkus ja vangi langes palju inimesi.
Tulemus ja tagajärjed
Lahing oli sakslaste taktikaline võit: liitlaste edenemine peatati ja Anzio vahepealne väljapääs ei realiseerunud. See mõjutas oluliselt USA metsaväelaste koosseise ja kasutust Itaalias — Ranger-grupid kaotasid olulise osa oma väest ning nende tegevus seal kasvas tagasihoidlikumaks. Samuti tähendas Cisterna kaotamine seda, et Anzio sademe randadest lahtimurdmine lükkus edasi ja kogu Itaalias toimuv operaatoriline olukord püsis pingeline kuni kevadeni 1944, mil lõpuks läbimurre sündis.
Battle of Cisterna näitab, kui ohtlik võib olla alahinnatud vastase kohalolek ning kui kalliks võib osutuda varjatud rünnaku ja vähese toetuse kombinatsioon lahinguväljal. Lahingu mõju oli nii taktikaline — väeosade häving ja peatamine — kui ka strateegiline, sest see aitas pikendada Itaalia kampaania kestust ja viivitas liitlaste liikumist Rooma poole.
Mälestus: Cisterna lahingut mäletatakse kui rasket päeva liitlastel Itaalias ja see on osa laiemast Anzio operatsiooni ajaloost, mille õppetunnid mõjutasid hilisemaid taktikaid ja operatiivseid otsuseid sõja lõppfaasis.
Liitlaste rünnakuplaan ja väed Cisternas 30. jaanuar 1944
Taust
22. jaanuaril 1944 käivitasid liitlased operatsiooni Shingle. See oli USA ja Briti vägede merelaskmine Anzio ja Nettuno lähedal. Nad tahtsid rünnata Saksa Gustavi liini kaitset 60 mi (97 km) kaugusel kagus.
Liitlased olid alates 16. jaanuarist Monte Cassino esimeses lahingus rünnanud lõunast. Pärast maabumist koondasid liitlased oma jõud rannas. See andis ka sakslastele võimaluse tugevdada oma kaitsepositsioone. 29. jaanuariks oli rannas 69 000 meest. Sakslastel oli 71 500 sõdurit, et neid peatada.
30. jaanuaril ründasid liitlased, suundudes kirdesse Campoleone ja Albani mägede suunas. Rangerite vägi üritas hiilida Cisternasse.
Rangerid ootasid, et kohtuvad väheste Saksa vägedega. Tegelikult liikusid nad suure vaenlase väe suunas.
Metsaväelastel oli palju surnuid ja haavatuid. Surnute ja haavatute asemele saadetud uutel vägedel ei olnud kogemusi ega suurt väljaõpet.
Battle
Paljud metsaväeüksused ja 15. jalaväepataljoni 3. pataljon üritasid hiilida Saksa liinide taha Cisterna linna. Nad tahtsid rünnata ja vallutada linna, kuni peamurdmine saabub.
Kui kaks pataljoni püüdsid hiilida Saksa territooriumile, ründasid neid tugevad Saksa väed. Nende hulgas olid 715. motoriseeritud jalaväediviis ja Herman Göringi tankidiviis, sealhulgas seitseteist Saksa Panzer IV tanki.
1. pataljoni komandör major Dobson ründas ühte tanki, tulistades püstoliga komandöri ja visates tanki sisse valge fosforiga granaadi. Kaks teist tanki vallutasid metsaväelased.
Lõpuks võitsid sakslased. Umbes 803 liitlasvägede sõdurit ei tulnud tagasi. Umbes 400 metsaväelastest said sõjavangid. Ka sakslastel oli palju kaotusi.
Püütud reljeefid Rangers
Põhirünnakuga püüti päästa lõksu jäänud pataljonid. Liitlased vallutasid küll osa territooriumist, kuid nad ei suutnud sakslastest mööduda ja Cisternat vallutada. Cisterna jäi sakslaste kätte kuni 1944. aasta maini.
Saksa rünnakud 1.-2. veebruaril ei võtnud liitlastelt tagasi ühtki ala. Sakslastel olid nendes rünnakutes suured kaotused.
Seejärel
Kergelt relvastatud metsavägede kasutamist rünnaku juhtimiseks kritiseeriti. Itaalias nõrgestatud Ranger-väed lõpetasid tegevuse. Ranger-üksused jätkasid võitlust Põhja-Euroopas (D-Day juhtimisel) ja Vaikse ookeani sõjas.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Cisterna lahing?
V: Cisterna lahing oli lahing Teise maailmasõja ajal, mis toimus 30. jaanuaril-2. veebruaril 1944 Cisterna lähedal Itaalias.
K: Milline oli see lahing?
V: Lahing oli osa Anzio lahingust, mis järgnes operatsioonile Shingle.
K: Kes võitis Cisterna lahingu?
V: Lahing oli selge sakslaste võit.
K: Milline oli Cisterna lahingu mõju USA metsaväelastele?
V: Cisterna lahingu ajal said paljud USA Ranger'i rühmad käsu toetada 3. jalaväediviisi rünnakut Cisternale.
K: Millal üritas 3. jalaväediviis Cisternat vallutada?
V: 3. jalaväediviis üritas Cisternat vallutada 25.-27. jaanuaril.
Küsimus: Millega oli 3. diviisi rünnak seotud?
V: 3. diviisi rünnak oli osa USA VI korpuse suurest rünnakust, mille eesmärk oli liikuda Anzio rannast välja.
K: Mis oli põhjus, miks USA VI korpus tahtis Anzio randadest välja saada?
V: USA VI korpus tahtis Anzio randadest lahkuda enne, kui uued Saksa väed jõuavad kohale ja ründavad.
Otsige