Cisterna lahing oli lahing Teise maailmasõja ajal. See toimus 30. jaanuaril–2. veebruaril 1944 Cisterna lähedal Itaalias. See oli osa Anzio lahingust, mis järgnes operatsioonile Shingle — liitlasvägede dessandile Anzio ja Nettuno rannikule, mille eesmärk oli ümbritseda ja nõrgestada Saksa kaitseliini (Gustavi liin) ja avada tee Rooma suunas.
Taust
22. jaanuaril 1944 alustasid liitlasväed dessandiga Anzio rannikule, loodetavasti üllatusrünnakuga ning kiirelt edasi liikudes murdma Saksa kaitseliini. Dessant oli osa laiemast Itaalias toimuva operatsiooni plaanist, kuid dessandikollektiiv jäi pikaks ajaks Anzio rannikule kinni, sest sakslased organiseerisid kiiresti vastupealetungi ja rindest tekkis ummik.
USA 3. jalaväediviis (3rd Infantry Division) üritas Cisternat vallutada juba 25.–27. jaanuaril, kuid edutult. Anzio rannikust väljaviimiseks ja edasise rindeliini avanemiseks planeeriti uued rünnakud, millesse kaasati nii tavalised jalaväerühmad kui ka spetsiaalsed metsaväeüksused.
Lahing 30. jaanuarist 2. veebruarini 1944
30. jaanuaril anti käsu rünnata Cisternat laiemalt — eesmärgiks oli murda välja Anzio randadest ja lüüa läbi edasi Rooma suunas. Selles operatsioonis osalesid muu hulgas USA 3. jalaväediviis ja mitmed metsaväelased (Rangerid), kellele anti kohustuseks tungida ja haarata linna. Rangerite peidetud rünnakute ja infiltreerimise plaan osutus aga ohtlikuks: sakslased olid piirkonnas tugevamana kohal, neil olid valmis vastaspataljonid ning relvastus, sealhulgas järelveetavad suurtükid ja tankitugi.
Taktikaliselt sattusid Rangerid ja osa 3. diviisi rünnakutest sakslaste rünnaku ja ümbritsemise alla. Tulemuseks oli ränk vastulöök liitlasjõududele: Cisternat ei suudetud vallutada ja rasketes lahingutes said liitlased olulisi kaotusi, eriti metsaväeüksused kandsid suuri kaotusi, hukkus ja vangi langes palju inimesi.
Tulemus ja tagajärjed
Lahing oli sakslaste taktikaline võit: liitlaste edenemine peatati ja Anzio vahepealne väljapääs ei realiseerunud. See mõjutas oluliselt USA metsaväelaste koosseise ja kasutust Itaalias — Ranger-grupid kaotasid olulise osa oma väest ning nende tegevus seal kasvas tagasihoidlikumaks. Samuti tähendas Cisterna kaotamine seda, et Anzio sademe randadest lahtimurdmine lükkus edasi ja kogu Itaalias toimuv operaatoriline olukord püsis pingeline kuni kevadeni 1944, mil lõpuks läbimurre sündis.
Battle of Cisterna näitab, kui ohtlik võib olla alahinnatud vastase kohalolek ning kui kalliks võib osutuda varjatud rünnaku ja vähese toetuse kombinatsioon lahinguväljal. Lahingu mõju oli nii taktikaline — väeosade häving ja peatamine — kui ka strateegiline, sest see aitas pikendada Itaalia kampaania kestust ja viivitas liitlaste liikumist Rooma poole.
Mälestus: Cisterna lahingut mäletatakse kui rasket päeva liitlastel Itaalias ja see on osa laiemast Anzio operatsiooni ajaloost, mille õppetunnid mõjutasid hilisemaid taktikaid ja operatiivseid otsuseid sõja lõppfaasis.
