1968. aasta USA presidendivalimised — Nixon, Humphrey ja Wallace
1968. aasta USA presidendivalimised: Nixon vs Humphrey ja Wallace — konfliktid, mõrvamõju ja valijatulemus 301–191–46. Lugege süvitsi poliitilist pöördehetke.
1968. aasta USA presidendivalimised toimusid tugevas poliitilises ja sotsiaalses pingeseisus: Vietnami sõda, kodanikuõiguste liikumine, rahutused linnades ja poliitilised erimeelsused lõid tugeva tausta. Valimistel olid peamised kandidaadid endine asepresidendi Richard Nixoni (vabariiklased) ja asepresident Hubert Humphrey (demokraadid). Lisaks kandideeris Alabama kuberner George Wallace kolmanda osapoole — Ameerika Sõltumatu Partei — nimekirjas, tõmmates hääli eelkõige lõunapoolsetest osariikidest.
Taust ja peamised teemad
Valimised toimusid ajal, mil Vietnami sõja laienemine ja mobilisatsioon olid ühiskondlikult väga vastuolulised. Presidendi kandidaatidena kujunesid välja eri lähenemised rahu ja korra, sotsiaalsete muutuste ja rassisuhete küsimustes. Richard Nixoni kampaania rõhutas law and order ja "vaikse enamuse" toetuse ootust; Hubert Humphrey kandideeris edasiarendades Johnsoni sotsiaalpoliitikat, kuid tal tuli kanda oma seotust valitsuse Vietnami-poliitikaga, mis vähendas tema populaarsust.
Johnsoni otsus ja demokraatide kriis
Ametisolev Ameerika Ühendriikide president Lyndon B. Johnson oli formaalselt võimeline kandideerima, kuid otsustas 31. märtsil 1968 oma kandidatuuri tagasi võtta. Johnson teatas: "Ma ei taotle ega võta vastu oma partei kandidatuuri teie presidendiks veel üheks ametiajaks". Tema loobumine tekitas demokraatide seas ootamatuid ja pingelisi sisevõitlusi, mis tekitasid mulje osapoolte lõhestumisest.
Robert F. Kennedy ja tema mõrv
Ametisolev justiitsminister Robert F. Kennedy, Ameerika Ühendriikide endise presidendi John F. Kennedy vend, oli tõsine presidendikandidaat ning võitis olulisi eelvalimisi. Enne kui tema kampaania jõudis veelgi tugevamalt käima, sai Kennedy 5. juunil 1968. aastal Los Angeleses surma — teda tulistas Sirhan Sirhan 5.. juunil. Kennedy oli sedael hetkel üllatuslikult edukas California ja Lõuna-Dakota eelvalimistel ning tema mõrv mõjutas tugevalt demokraatide valimistelähetust.
Demokraatide konventsioon ja rahutused
Suvel toimunud Demokraatide Rahvuskonventsioon Chicagos muutus rahutuste ja protestide vängaks sümboliks: tänaval toimunud meeleavaldused, politsei ja protestijate kokkupõrked ning parteisisene tüli Vietnami-poliitika üle tekitasid meedias laialdast tähelepanu ja vähendasid demokraatide avalikku kuvandit.
Tulemused
Richard Nixon võitis valimised 301 valijahäälega. Hubert Humphrey sai 191 valijahäält. George Wallace kogus 46 valijahäält. Põhja-Carolinas hääletas Wallace'ile ja kandidaadile Curtis LeMayle üks ebausaldusväärne valija.
Rahvahääletuses oli tulemus väga napikas: Nixon sai umbes 43,4% häältest, Humphrey 42,7% ja Wallace umbes 13,5% — see näitab, kui mõjukas oli kolmanda osapoole roll ning kui jagunenud oli avalik arvamus.
Mõju ja järelkajad
1968. aasta valimised olid murdepunktiks Ameerika poliitikas. Nixoni võit tõi endaga kaasa konservatiivsema suuna nii sise- kui välispoliitikas ning märkis osa valijaskonna nihkumist lõunapoolsetes osariikides — Wallace'i edu näitas, et rassilise ja regionaalse pinge lahendused kujutasid endast olulist poliitilist jõudu. Demokraatide sees tekkinud lõhed ja konventsiooni rahutused sundisid parteid ümber mõtlema strateegiaid ja koalitsioone järgnevateks aastakümneteks.
Kokkuvõte
1968. aasta valimised olid tähenduslikud ja emotsionaalsed, mõjutatud sõjast, kodanikuõiguste liikumisest ning poliitilisest mõrvast ja protestidest. Tulemus — Nixon presidendiks — peegeldas pingeid, mis vormisid USA poliitilist maastikku järgmiste aastakümnete jooksul.
Kandidaadid
Demokraatlik partei
- Demokraatide kandidaadid:
- Hubert Humphrey, USA asepresident Minnesota osariigist
- Robert F. Kennedy, New Yorgi USA senaator, endise presidendi John F. Kennedy vend ja endine peaprokurör (mõrvatud).
- Eugene McCarthy, USA senaator Minnesota osariigist
- George McGovern, Lõuna-Dakota USA senaator
Kandidaatide galerii
· 
asepresident Hubert Humphrey Minnesota osariigist
· 
New Yorgi senaator Robert F. Kennedy
· 
Minnesota senaator Eugene McCarthy
· 
Lõuna-Dakota senaator George McGovern
Vabariiklik partei
- Vabariiklikud kandidaadid:
- Richard Nixon, endine asepresident ja 1960. aasta presidendikandidaat New Yorgist
- Nelson Rockefeller, New Yorgi kuberner ja kandidaat 1960. ja 1964. aasta kandidaadiks.
- Ronald Reagan, California kuberner
- George Romney, Michigani kuberner ja 1964. aasta kandidaat:: Romney oli ka 2012. aastal presidendiks kandideerinud Mitt Romney isa.
- Harold Stassen, endine Minnesota kuberner ja kandidaat 1948., 1952. ja 1964. aasta kandidaadiks.
Kandidaatide galerii
· 
New Yorgi endine asepresident Richard Nixon
· 
New Yorgi kuberner Nelson Rockefeller
· 
Michigani kuberner George Romney
· 
Minnesota endine kuberner Harold Stassen
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes võitis 1968. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised?
V: Valimised võitis Richard Nixon, vabariiklaste kandidaat ja endine Ameerika Ühendriikide asepresident.
K: Kes oli 1968. aastal ametisolev asepresident?
V: Hubert Humphrey oli 1968. aastal ametisolev asepresident. Ta oli demokraat.
K: Mida ütles Lyndon B. Johnson, kui ta võttis tagasi oma kandidatuuri uueks presidendiajaks?
V: 31. märtsil 1968 võttis Johnson oma kandidatuuri tagasi ja ütles: "Ma ei taotle ega võta vastu oma partei kandidatuuri teie presidendiks veel üheks ametiajaks".
K: Kes mõrvas Robert F. Kennedy 5. juunil 1968?
V: Robert F. Kennedy mõrvati 5. juunil 1968. aastal Los Angeleses Sirhan Sirhani poolt pärast seda, kui ta oli võitnud California ja Lõuna-Dakota eelvalimised Ameerika Ühendriikide demokraatide presidendikandidaadiks.
K: Mitu valijahäält võitis Richard Nixon?
V: Richard Nixon võitis 301 valijahäälega.
Küsimus: Miks Hubert Humphrey ei võitnud nendel valimistel ühtegi lõunapoolset osariiki?
V: Hubert Humphrey ei võitnud ühtegi lõunapoolset osariiki, sest ta oli väga liberaalne ja pooldas kodanikuõigusi; ainus lõunapoolne osariik, mille ta võitis, oli Texas (mille ta võitis napilt).
Otsige