George C. Wallace (1919–1998) — Alabama kuberner ja presidendikandidaat
George C. Wallace: Alabama kuberner, kolmekordne presidendikandidaat ja vastuoluline segregatsioonipoliitika — elu, atentaadi tagajärjed ja mõju Ameerika poliitikale.
George Corley Wallace (25. august 1919 – 13. september 1998) oli Ameerika Ühendriikide tuntud poliitik, kes tõusis esile eriti 1960. ja 1970. aastatel. Ta oli Alabama kuberneriks mitmel perioodil ja kandideeris kolm korda Ameerika Ühendriikide presidendiks (1964, 1968, 1976), pälvides laialdast tähelepanu nii toetajatelt kui ka kriitikuteilt.
Varasem elu ja karjääri algus
Wallace sündis väikeses linnas Clio’s (Barbouri maakond) Alabama osariigis. Ta õppis õigusteadust ning alustas karjääri advokaadina. 33-aastaselt valiti ta maakonna kohtunikuks ning edasi astus ta Alabama poliitilisse elu, ehitades üles tugeva piirkondliku võrgustiku ja populistliku häälestiku.
Kuberner ja rassipoliitika
Wallace’i kuberneriaeg (tema esimene ametiaeg algas 1963. aastal) jääb ajalukku eelkõige tema terava vastuseisu tõttu mustanahaliste kodanikuõiguste liikumisele ja avaliku koolide integreerimisele. Tema tuntud retoorika, milles ta kaitses segregatsiooni ja kutsus esile tugevaid emotsioone, tegi temast sümboli lõhestavale rassipoliitikale Ameerika lõunaosariikides. 1963. aasta suvel seisis ta tuntud aktis – nn „stand in the schoolhouse door” – University of Alabama sissepääsu juures, püüdes takistada kooli integreerimist; liikumise vastu sekkus föderaallõimumine ja riigikaitsejõudude kasutamine, et tagada mustanahaliste õigused.
Presidendikandidaadiks
Wallace’i presidendikampaaniad tõid talle riikliku tuntuse. 1968. aasta kolmanda osapoole kampaania ajal saavutas ta märkimisväärse edu, kogudes tuge eelkõige valge töörahva seas ja võites mõnes lõunariigi osariigis hääli ning valimiskogu punkte. Tema retoorika keskendus sageli „õigus ja kord” ning kohalike õiguste rõhutamisele, mis meeldis paljudele valijatele, kuid tekitas tugevat vastuseisu inimõiguste aktivistide ja liberaalsete poliitikute seas.
1972. aasta ablai ja hilisem pöördumine
1972. aasta mai alguses sai Wallaceist ohver – kampaaniaüritusel Marylandis tulistati teda, ründaja Arthur Bremer jättis ta raskelt haavatuks ja osaliselt halvatuks; pärast seda viibis ta ülejäänud elu ratastoolis. Tulistamine katkestas tema tol hetkel suursuguse poliitilise ambitsiooni, kuid ta naasis kohalikule poliitikaväljakule ja valiti uuesti Alabama kuberneriks pärast taastumist.
Muutused ja pärand
Elu ratastoolis ja isiklikud kogemused mõjutasid Wallace’i avalikku kuvandit: hilisemas elus leevendas ta oma varasemat karmi retoorikat, tegi mitmeid avalikke avaldusi, milles väljendas kahetsust ja püüdis leppimist erinevate kogukondadega. Ta jäi ametlikult demokraatiks, kuid tema poliitiline teekond ja vaated olid vastuolulised ning tekitasid püsivaid arutelusid Ameerika poliitika ja rassisuhete teemadel.
- Tähtsaimad ametiajad: Alabama kuberner (tema esimene ametiaeg algas 1963. aastal; ta teenis riigis mitmeid ametiaegu)
- Presidentuurikatsed: osales presidendivalimistel 1964., 1968. ja 1976. aastal
- Tulistamine: 1972. aastal salamõrva katses saanud haav jättis ta osaliselt halvatuks ja ratastooli
- Surm: Wallace suri 79-aastaselt sepsisesse, mille põhjustas seljaaju infektsioon pärast pikka haigusperioodi
George Wallace’i pärand on keeruline: ta oli meisterlik populist, kelle poliitika ja retoorika süvendasid rassilisi ja poliitilisi lõhesid Ameerikas, kuid tema hilisemad avaldused ning isiklik elukõver näitavad ka muutusi ja osalist leppimist. Ajaloolased hindavad tema rolli 1960. ja 1970. aastate poliitikas nii hoiatusena kui ka selgitusena tollaste ühiskondlike pingete kohta.
Varajane elu
Wallace sündis George Corely Wallace'ina 25. augustil 1919 Clios, Alabamas. Ta õppis Alabama ülikoolis. Ta kasvas üles madalama keskklassi peres. Noorena oli ta amatöörpoksija, kus ta võitles alakaalus.
Wallace oli kogu oma elu väga lühike mees, täiskasvanuna oli ta umbes 1,57 m (5'2").
Karjäär
Ta oli neli korda Alabama kuberner ja kandideeris 1960. ja 1970. aastatel mitu korda ka Ameerika Ühendriikide presidendiks. Wallace oli pikka aega segregatsiooni toetaja; see poliitika ei võimaldanud afroameeriklastel käia samades koolides või paljudes samades avalikes kohtades kui valgetel inimestel. 1963. aastal seisis ta ühe koolimaja uksel, et takistada mustanahaliste õpilaste kooliskäimist (mis oleks kooli integreerinud). Ühes kõnes ütles ta, et toetab "segregatsiooni täna, segregatsiooni homme, segregatsiooni igavesti". Ta oli vastuoluline tegelane. Mõned inimesed pidasid teda meheks, kes seisis vaeste eest ja oli otsekohene populist. Teised pidasid teda kohutavaks inimeseks, valgete ülemvõimu pooldajaks, kes julgustas vägivalda.
Aja jooksul muutis ta oma seisukohti ja ütles, et tal on kahju afroameeriklastele ja teistele segregatsiooni tõttu kannatada saanud inimestele. Oma viimasel ametiajal kubernerina edendas ta mustanahaliste võrdõiguslikkust. Sellele vaatamata on ta tänaseni rassismi ikoon ja paljud inimesed peavad teda üheks kõige kurjemaks tegelaseks Ameerika ajaloos.
Mõrvakatse
1972. aasta presidendivalimiste kampaania ajal tulistas Arthur Bremer, kes oli potentsiaalne mõrvar, Wallace'i viis korda. Ta sai püsiva vigastuse selgroolülidele. Ta ei saanud enam kõndida ja veetis ülejäänud elu ratastoolis.
Hilisem karjäär
Pärast oma viimast ametiaega kubernerina hakkas ta avalikes kohtades (sealhulgas kirikutes) kõnelema, et edendada sallivust ja sõprust eri rassidest inimeste vahel.
Isiklik elu
Wallace oli kuni surmani abielus Laurleen Wallace'iga. Seejärel oli ta abielus Corelia Wallace'iga, kuni nad lahutasid. Seejärel oli ta abielus Lisa Tayloriga, kuni nad lahutasid. Tal oli neli last.
Populaarkultuur
Lynyrd Skynyrd'i laulus "Sweet Home Alabama" on rida "Birminghamis armastavad nad kubernerit / Boo Boo Boo Boo / Nüüd me kõik tegime, mida võisime teha / kui Watergate ei häiri mind / kas sinu südametunnistus sind nüüd häirib, siis ütle mulle tõtt." Kuigi Wallace'i ei mainita nimeliselt, viitab see rida selgelt temale ja bändi liikmed on seda kinnitanud ning öelnud, et nad ei meeldinud Wallace'ile.
Gary Sinise mängis teda filmis "George Wallace".
Alabama osariigi Interstate 10 tunnel on saanud nime George Wallace'i mälestustunnel.
Surm
Wallace suri 13. septembril 1998 Montgomerys, Alabama osariigis, 79-aastaselt sepsisesse, mida raskendas seljaaju infektsioon. Ta maeti Montgomery Greenwoodi kalmistule.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli George Corley Wallace?
V: George Corley Wallace oli Ameerika Ühendriikide poliitik, kes oli aastatel 1963-1967 Alabama kuberner ja kandideeris kolm korda (1964, 1968, 1976) Ameerika Ühendriikide presidendiks.
K: Kus sündis George Corley Wallace?
V: George Corley Wallace sündis Cilios, Alabamas.
K: Millal alustas George Corley Wallace oma poliitilist karjääri?
V: George Corley Wallace alustas oma poliitilist karjääri 33-aastaselt pärast seda, kui ta kandideeris maakonnakohtunikuks.
K: Mis juhtus George Corley Wallace'iga, kui ta kandideeris presidendiks?
V: George Corley Wallace'i tulistati ja ta jäi kogu ülejäänud eluks halvatud, kui ta kandideeris presidendiks.
K: Mille poolest on George Corley Wallace tuntud seoses segregatsiooniga?
V: George Corley Wallace on tuntud selle poolest, et tal olid erinevad vaated segregatsiooni suhtes.
K: Millisesse poliitilisse parteisse kuulus George Corley Wallace?
V: George Corley Wallace oli demokraat.
K: Kuidas George Corley Wallace suri?
V: George Corley Wallace suri 79-aastaselt sepsisesse, mille põhjustas seljaaju infektsioon pärast 26 aastat ratastoolis olemist.
Otsige