1964. aasta USA presidendivalimised: Lyndon B. Johnson vs Barry Goldwater
1964. aasta USA presidendivalimised: Lyndon B. Johnsoni suurvõit Barry Goldwateri üle — kampaaniad, "Suur ühiskond", kodanikuõigused ja konservatiivse liikumise algus.
Need 1964. aasta USA presidendivalimised vormistasid poliitilise pöörde ja olid üheks märgiks külma sõja, kodanikuõiguste liikumise ja sisepoliitiliste ideoloogiate konfliktide koondumisele. Presidendi ametikohale kandideerisid demokraatide istuv president Lyndon Johnson koos oma valimispartneri demokraadi Lyndon Johnsoni kaasvõitleja Hubert Humphrey (Minnesota) — märkus: Humphrey oli Johnsoni jooksupartner — ning vabariiklaste kandidaadiks sai arizonlane Barry Goldwater koos oma kaasvõitleja, kongresmeniga William Miller New Yorgist.
Taust
1963. aasta novembris mõrvati president John F. Kennedy; tema asepresident Lyndon Johnson astus presidendi ametisse ja kandideeris 1964. aastal oma esimese täismaja ametiajale. Johnsoni lühikese ametiaja jooksul oli keskseks teemaks nii külm sõda kui ka sotsiaalsed küsimused, eriti kodanikuõigused.
Nomineerimisprotsessid
Demokraatide seas ei tekkinud Johnsonile tõsist konkurentsi ja ta sai partei ametliku toetuse. Tema valimispartneriks sai senaator Hubert Humphrey, kes oli tuntud oma tugeva toetuse poolest kodanikuõigustele. Vabariiklaste kandidaadiks valiti Barry Goldwater, kes võitis partei nominatsioonikonventsiooni, saades toetuse konservatiivse tiiba kuuluvatelt delegaatidelt ning marginaliseerides partei keskmoderaate nagu Nelson Rockefeller.
Kampaania ja peamised teemad
Lyndon Johnson tegi kampaaniat lubadusega jätkata paljusid Kennedy algatusi ja edendada uusi sotsiaalseid programme. Johnson toetas tugevalt kodanikuõigusi ning edendas ulatuslikku sotsiaalprogrammi, mida kutsuti "Suureks ühiskonnaks". Selle raames võeti ette meetmeid vaesuse vähendamiseks ja tervishoiu tagamiseks eakatele ja madalama sissetulekuga inimestele — sellele järgnevalt sündisid programmid nagu Medicare ja Medicaid ning algatati mitmeid keskkonnaprojekte ja haridusalgatusi.
Barry Goldwater pooldas väiksemat valitsust ja piiratumate föderaalsete programmide rolli. Tema poliitiline platvorm rõhutas üksikisiku vabadust, turumajandust ja kaitsekulutuste tugevdamist. Goldwateri parteiline retoorika ja kandev lause konventsioonilt — "extremism in the defense of liberty is no vice" — tõstsid esile tema konkurentidest radikaalsemat positsioneerimist konservatiivses suunas.
Rassisuhted ja kodanikuõigused
1964. aasta juulis allkirjastas Johnson kodanikuõiguste seaduse, mis kehtestas olulisi võrdõiguslikkuse norme. Goldwater hääletas seaduse põhiosas vastu, põhjendades seda põhiseaduslike kaalutlustega (võimude piiramine), mis tekitas talle poliitilist toetust lõunapoolsetes osariikides, kus vastuseis tsiviilõiguste reformidele oli tugev. Johnsoni kampaania kasutas seda seost ära, et näidata Goldwaterit kui kandidaati, kelle poliitika lõikaks lahku traditsioonilisest demokraatlikust valijaskonnast ja soodustaks parteil üleminekut lõunas.
Hirm tuumasõja ja kampaaniamaterjalid
Valimiskampaania emotsionaalsemaks sümboliks sai Johnsoni tiimi tuntud telereklaam "Daisy", mille eesmärk oli rõhutada hirmu Goldwateri võimalikust rängemast karmi väline- ja sõjapoliitikast ning suuremat valmisolekut relvastatud konfliktiks. Demokraadid kujutasid Goldwaterit kui usaldamatult kindlat konservatiivi, kelle poliitika võib viia eskalatsiooni ja isegi tuumasõja risiko suurenemiseni. Samas on oluline märkida, et Goldwateri enda retoorika ja poliitilised seisukohad ei olnud ühetaoliselt samad kui väidetav toetus radikaalsetele rühmitustele: kampaania ajal kasutati tugevaid kujutluspilte nii tema vastaspoole poolt kui ka tema poolt süüdistatute kuvandi kujundamiseks.
Kuulsad toetajad
Näitaja tulevikust — näitleja Ronald Reagan pidas Goldwateri toetuseks 1964. aastal kuulsa kõne "A Time for Choosing", mis aitas käivitada tema avaliku poliitilise karjääri ja tõstis konservatiivse liikumise profiili, mis mõjutas USA poliitikat järgnevatel aastakümnetel.
Tulemused
Valimised lõppesid Johnsoni ülekaaluka võiduga: Lyndon B. Johnson võitis suurima häältesaagiga alates 1820. sajandi algusest — tema üldine populaarsuse osakaal oli ligikaudu 61,1%, Goldwater sai umbes 38,5% häältest. Elektoraalkogu häälte jaotuseks jäi Johnson 486 elektoraalhäälega ning Goldwater 52 häälega. Goldwater võitis oma koduosariigi Arizonas ja mitmed lõunapoolsemad osariigid, mis peegeldas juba alanud parteilisemat ümberpaigutust lõunaosas.
Pärand ja mõju
1964. aasta valimiste järel oli ilmne mitmeid olulisi pikaajalisi mõjusid:
- Valimised kiirendasid konservatiivse liikumise organiseerumist ning aitasid luua aluse tulevastele konservatiivsetele liidritele, nende seas ka Ronald Reagani.
- Goldwateri vastuseis kodanikuõiguste seadusele ja tema võidukus mõnes lõunaosariigis näitas poliitilist nihkumist — paljud senised demokraatide lõunapoolsed valijad hakkasid järgnevatel aastakümnetel liikuma vabariiklaste poole.
- Johnsoni "Suur ühiskond" ja sellega seotud programmid nagu Medicare ja Medicaid jätsid pikaajalise sotsiaalpoliitilise pärandi, mis mõjutas ameeriklaste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste süsteemi.
Kuigi Goldwater sai 1964. aastal lüüa, mõjutas tema kampaania konservatiivse poliitika arengut oluliselt. Johnsoni võit kinnistas demokraatide tugevat positsiooni sel perioodil, ent valimised märkasid ka käimatõmmet, mis muutis Ameerika poliitilist maastikku järgnevatel aastakümnetel.
Ajaloolised sündmused selles valimistsüklis!
Vermont
Need olid esimesed valimised, kus Green Mountain State toetas demokraatide kandidaati, ning esimesed valimised (alates Vabariikliku Partei loomisest), kus Vermont ei toetanud vabariiklaste kandidaati.
Gruusia
Need olid esimesed valimised, kus Gruusia toetas vabariiklaste presidendikandidaati.
Maine
Välja arvatud 1912. aasta, on need esimesed valimised, kus Maine ei toetanud Vabariiklikku Parteid (muidugi alates selle loomisest).
Idaho
Need on viimased presidendivalimised, kus Idaho hääletas demokraatliku kandidaadi poolt.
Nebraska
Need on viimased presidendivalimised, kus Nebraska tervikuna hääletas demokraatide kandidaadi poolt.
Kansas
Need on viimased presidendivalimised, kus Kansas hääletas demokraatliku kandidaadi poolt.
Oklahoma
Need on viimased presidendivalimised, kus Oklahoma hääletas demokraatliku kandidaadi poolt.
Põhja-Dakota
Need on viimased presidendivalimised, kus Põhja-Dakota hääletas demokraatliku kandidaadi poolt.
Wyoming
Need on viimased presidendivalimised, kus Wyoming hääletas demokraatide kandidaadi poolt.
Utah
Need on viimased presidendivalimised, kus mesipuu osariik hääletas demokraatliku kandidaadi poolt.
Lõuna-Dakota
Need on viimased presidendivalimised, kus Lõuna-Dakota hääletas demokraatliku kandidaadi poolt.
Indiana
Kui 2008. aasta välja arvata, olid need viimased presidendivalimised, kus Indiana hääletas demokraatliku kandidaadi poolt.
Põhja-Carolina
Kui 1976. ja 2008. aasta välja arvata, olid need viimased presidendivalimised, kus Põhja-Carolina hääletas demokraatliku kandidaadi poolt.
Colorado
Enne 2008. aastat olid need viimased presidendivalimised, kus Colorado hääletas demokraatide kandidaadi poolt.
Virginia
Enne 2008. aastat olid need viimased presidendivalimised, kus Virginia hääletas demokraatliku kandidaadi poolt.
Kandidaadid
Demokraatlik partei
- Demokraatide kandidaadid:
- Lyndon B. Johnson, Ameerika Ühendriikide president Texasest
- George Wallace, Alabama kuberner
- Pat Brown, California kuberner
Kandidaatide galerii
· .png)
Alabama kuberner George Wallace
Vabariiklik partei
- Vabariiklikud kandidaadid:
- John W. Byrnes, USA esindaja Wisconsinist
- Hiram Fong, Hawaii USA senaator
- Barry Goldwater, USA senaator Arizonast
- Henry Cabot Lodge, Jr. endine USA senaator ja 1960. aasta asepresidendikandidaat Massachusettsist.
- Richard Nixon, endine asepresident ja 1960. aasta presidendikandidaat
- Nelson A. Rockefeller, New Yorgi kuberner ja 1960. aasta kandidaadina New Yorgi presidendiks.
- Margaret Chase Smith, USA senaator Maine'ist
- William Scranton, Pennsylvania kuberner
- Harold E. Stassen, endine Minnesota kuberner ja kandidaat 1944., 1948. ja 1952. aasta kandidaadiks, kandideeris Pennsylvania osariigis.
Kandidaatide galerii
· 
Arizona senaator Barry Goldwater
· 
New Yorgi kuberner Nelson Rockefeller
· 
Lõuna-Vietnami suursaadik ja endine Massachusettsi senaator Henry Cabot Lodge Jr.
· 
Maine'i osariigi senaator Margaret Chase Smith
· 
Hawaii senaator Hiram Fong
· 
endine Minnesota kuberner Harold Stassen
· 
Wisconsini 8. kongressi ringkonna kongresmen John W. Byrnes
· 
Pennsylvania kuberner William Scranton
Küsimused ja vastused
K: Kes olid 1964. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel kaks kandidaati?
V: 1964. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel olid kaks kandidaati: demokraat Lyndon Johnson ja tema kandidaat Hubert Humphrey Minnesotast ning vabariiklane Barry Goldwater ja tema kandidaat kongresmen William Miller New Yorgist.
Küsimus: Millise poliitika eest võitles Lyndon Johnson valimiste ajal?
V: 1964. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel tegi Lyndon Johnson kampaaniat paljude Kennedy poliitikate ja ideede, näiteks kodanikuõiguste jätkamiseks. Ta toetas ka mitmeid programme, mida nimetati "Suureks ühiskonnaks", et parandada vaeste inimeste elukvaliteeti, mis hõlmasid selliseid programme nagu Medicare, Medicaid ja keskkonnaprogrammid.
Küsimus: Millised veendumused olid Barry Goldwateril?
V: Barry Goldwateril olid veendumused, et valitsus peaks olema väiksem ja ta oli valitsuse programmide vastu. Teda kujutati äärmuslasena, kes kiitis KKK tegevust heaks ja põhjustaks oma kampaania ajal tuumasõda. Tema tõekspidamised olid tol ajal radikaalsed, kuid need mõjutasid hiljem paljusid liberaalseid ja konservatiivseid poliitikuid.
Küsimus: Kes pidas Goldwateri kampaania ajal kuulsa kõne Goldwateri toetuseks?
V: Näitleja Ronald Reagan pidas Barry Goldwateri toetuseks tema kampaania ajal kuulsa kõne pealkirjaga "A Time For Choosing".
K: Kuidas võitis Lyndon Johnson valimised?
V: Lyndon Johnson võitis 1964. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel ülekaalukalt, mis tegi sellest ühe viimastest valimistest, kus demokraadid võitsid kõik 8 konkreetset osariiki.
K: Milline oli president John F. Kennedy roll nendel valimistel?
V: President John F. Kennedy mõrvati enne nende valimiste toimumist, nii et tal ei olnud neis otseselt mingit rolli; Lyndon Johnson (tema asepresident) sai aga pärast Kennedy mõrva presidendiks ja tegi kampaaniat, et jätkata paljusid Kennedy poliitikaid ja ideid, näiteks kodanikuõigusi, mis aitas tal neid valimisi ülekaalukalt võita.
Otsige