California laht (Cortési meri): geograafia, teke ja olulisus
California laht (mida nimetatakse ka Cortezi mereks või Cortési mereks ning hispaania keeles tuntud kui Mar de Cortés, Mar Bermejo või Golfo de California) on meri, mis asub Baja California poolsaare ja Mehhiko mandriosa vahel. Seda ümbritsevad Mehhiko osariigid Baja California, Baja California Sur, Sonora ja Sinaloa. Tänapäeval kasutatakse ingliskeelset nimetust "Gulf of California" või "Sea of Cortez" kaartidel laialdaselt, kuid kohalikult ja teadusruumis on levinud nimi "Cortési meri". Lahe nime andis piirkonnale uurija Francisco de Ulloa, kes pühendas selle Hernán Cortésile, kes oli tema ekspeditsiooni patroon.
Geograafia ja füüsilised omadused
California laht on kitsas ja piklik lahe, mille pindala on ligikaudu 160 000 km² (62 000 ruutmiili). Laht ulatub põhjast lõunasse ja lõikub paljude saartega; tuntumate hulka kuuluvad näiteks Isla Ángel de la Guarda, Isla Tiburón ja mitmed väiksemad saarestikud Baja California rannikul. Lahe sügavus varieerub – rannikualadel on suhteliselt madal plaat ning keskosas ja lõunakolmandikul ulatub sügavus kohati kuni umbes 3 000 m.
Teke ja geoloogiline ajalugu
Laht tekkis peamiselt geoloogiliste protsesside tulemusena ligikaudu 5,3 miljonit aastat tagasi, kui Baja California ala hakkas nihkuma loode suunas seoses Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika tektoonilise piiri liikumisega. See nihe ja sellega seotud lõhenemine tekitas mereala, mis eraldas poolsaare mandrist. Sama perioodil muutus oluliselt ka Colorado jõe vool, mis mõjutas lahte sademevee ja setete kaudu. Lisaks Coloradole suubuvad lahte ka mitmed teised jõed, sealhulgas Fuerte, Mayo, Sinaloa, Sonora ja Yaqui, mis annavad lahele värsket vett ja mõjutavad lokale ökosüsteeme.
Ökoloogia ja elurikkus
California laht on tuntud suure bioloogilise mitmekesisuse poolest ning seda on nimetatud sageli "akvaariumiks" – osa selle kuulsusest on pannud ka legendaarne ookeanoloog Jacques-Yves Cousteau. Laht toetab rikkalikku kalastikku, molluskite ja muud mereelu ning on elupaigaks paljudele imetajatele, nagu delfiinid, hülged, merilõvid ning mitmed vaalaliigid (sh sinivaal, sabapõsevaal ja mõõkvaalad). Lahe teatud piirkondades esinevad ka korallilaadsed kooslused, kivised riimad ja mangroovialad rannikul.
Samuti on lahes mitu endeemilist ja ohustatud liiki. Üks tuntumaid on vaquita (Phocoena sinus) — väike porpoiss, kes elab peamiselt lahe põhjapoolsetes osades ja on kriitiliselt ohustatud peamiselt võrgu-bycatch’i tõttu. Teine probleemne liik on totoaba, kelle uimedel põhinev ebaseaduslik kaubandus on viinud selle liigi tõsise taandarenguni.
Majanduslik ja kultuuriline tähtsus
Laht on olulise majandusliku tähendusega: kalandus ja mereannikasvatus on kohalike kogukondade peamised sissetulekuallikad. Lisaks on laht populaarne turismisihtkoht — ujumine, sukeldumine, snorgeldamine, uraskalade vaatlemine ning vaalavaatlus toovad piirkonda palju külastajaid. Sadamad ja linnad nagu La Paz, Loreto, Guaymas ja Puerto Peñasco on olulised mereäärsed keskustused, millest sõltub nii kaupade liikumine kui ka tööstus- ning teenindussektor.
Kaitse, haldus ja ohud
Vaatamata looduslikule väärtusele seisab California laht silmitsi mitmete tõsiste ohtudega: ülepüük, ebaseaduslik kalapüük (sh väljapressimine tubaabas), kahjulik kõrvalsaak, sissesõiduga seotud reostus, dammitööde mõju värske vee voolule (eriti Colorado jõe voolu vähendamine) ning kliimamuutustest tingitud merevee soojenemine ja happesuse muutused. Need tegurid mõjutavad nii kalavarusid kui ka kogu ökosüsteemi stabiilsust.
Mitmed alad lahes ja selle kaldal on kaitse all; näiteks on ülemine California lahe ja Colorado jõe delta rahvusvahelise tähendusega looduskaitsepiirkond ning see ala on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse, mis rõhutab vajadust rahvusvahelise koostöö järele selle unikaalse ökosüsteemi säilitamiseks.
California laht jääb oluliseks nii bioloogiliselt kui ka kultuuriliselt — selle mitmekesine mereelu, kalavarud ja looduslikud vaatamisväärsused nõuavad jätkuvat uurimist ning tasakaalustatud majandamist, et tagada piirkonna elujõulisus ka tulevastele põlvedele.
Geoloogia
California laht tekkis, kui osa planeedi pinnast nihutas Baja California poolsaare Põhja-Ameerika plaadist välja. Selle protsessi käigus tekkis piki lahe keskosa merepõhja Ida-Vaikse ookeani tõus. Lahti ulatuks kuni Indio, California osariiki, kui seal ei oleks Colorado jõe poolt moodustatud suurt jõedeltat. See delta takistab mere üleujutamist Mexicali ja Imperial Valleys. Vaikse ookeani idaosa tõusu ääres võib leida vulkaane. Isla Tortuga saar on üks näide leitud vulkaanidest.
Saared
California lahes on kaks suurt saart, Isla Ángel de la Guarda ja Tiburóni saar. Samuti on seal mitu väiksemat, sealhulgas Isla Espiritu Santo ja Isla Partida, mis on sellega ühendatud väikese maismaaosa kaudu.
Küsimused ja vastused
K: Mis on California laht?
V: California laht, mida tuntakse ka Cortezi mere või Cortési mere nime all, on Baja California poolsaare ja Mehhiko mandriosa vahel asuv veeala.
K: Millised riigid ümbritsevad California lahte?
V: California lahte ümbritsevad Baja California, Baja California Sur, Sonora ja Sinaloa osariigid.
K: Millist nime eelistavad kohalikud elanikud California lahe kohta?
V: Kohalikud elanikud eelistavad California lahe nimetuseks Cortési merd.
K: Kes andis California lahele nime?
V: Francisco de Ulloa nimetas California lahe Hernán Cortés'i järgi, kes saatis ta seda rannikut uurima.
K: Millal tehti California laht?
V: California laht tekkis 5,3 miljonit aastat tagasi, muutes Colorado jõe voolu.
K: Millised jõed voolavad California lahte?
V: Mõned jõed, mis voolavad California lahte, on Fuerte, Mayo, Sinaloa, Sonora ja Yaqui.
K: Milline on California lahe pindala?
V: California lahe pindala on umbes 160 000 km² (62 000 ruutmiili).
