Anatoolia hüpoteesi kohaselt elasid proto-indoeuroopa keele kõnelejad Anatoolias neoliitikumi ajal. Vastavalt sellele mudelile levisid indoeuroopa keelte varajased vormid koos põllumajanduse, tehnoloogiate ja asustusmustriga seitsmendal–kuuendal aastatuhandel eKr üle Euroopa. Hüpoteesi pooldajad väidavad, et tänapäeva indoeuroopa keeled on algselt pärit Anatooliast ning et hilisemad rännakud suundusid osaliselt ka Kaukaasiast põhja poole. Selle ühe tuntuma variandi ja avaliku poolduse eest vastutas arheoloog Colin Renfrew 1980. aastate lõpus.

Põhipunktid ja argumendid

  • Põllumajanduse levik: Anatoolia hüpotees seab indoeuroopa keelte laialdase leviku seoses neoliitilise revolutsiooniga — väide, et põllumajanduse ja asulate laialdane levik kandis endaga kaasa ka keeled.
  • Anatoolia haru: Anatoolia keelte (näiteks hittite ja luwian) varajane lahknemine indoeuroopa perekonnast tõlgendatakse tihti kui toetust ideele, et piirkond ise võis olla ka algkodu.
  • Arheoloogiline sobivus: Renfrew ja teised rõhutasid kronoloogilist sobivust: põllumajanduse levikule vastav varasem ajaskaala võimaldaks keelte kaugeleulatuvat hajumist enne hilisemaid kergesti tuvastatavaid migratsioone.

Tõendid ja meetodid

Hüpoteesi toetuseks on kasutatud mitmesuguseid meetodeid: klassikalist võrdlevat lingvistikat, arheoloogilisi andmeid (asula- ja materjalikultuur), radiokarbonaalset dateerimist ning viimastel aastakümnetel ka kvantitatiivseid meetodeid, näiteks Bayesian-põhiseid keelepõlve analüüse. Üks varasemaid tuntud kvantitatiivseid uuringuid (Gray & Atkinson, 2003) pakkus tulemusi, mida mõned tõlgendasid Anatoolia hüpoteesi toetuseks.

Kriitika ja alternatiivsed selgitused

  • Kronoloogilised vastuolud: mitmed keeleteaduslikud rekonstruktsioonid viitavad sõnavarale (näiteks sõnad, mis puudutavad rattaid ja veokeid), mis on hilisemad kui neoliitiline põllumajandus. See seab küsimuse alla, kas kogu proto-indoeuroopa võiks olla nii vana kui Anatoolia hüpotees nõuab.
  • Kurgani hüpotees: teine tuntud seletus on nii‑öelda kurgani hüpotees, mida on ajalooliselt pooldanud Marija Gimbutas ja teised. See paiknustab indoeuroopa algkodu Ponti–Kaspia steppide piirkonda ja seab keelte laialdase leviku aluseks hilisemad stepi‑põhised migratsioonid ja sõjalised ekspansioonid.
  • Genoomilised uuringud: alates umbes 2015. aastast on paleogenoomika (muistsete DNA‑analüüside) tulemused näidanud tugevat stepi mõjul tekkivat geenivoo Euroopa ja osa Aasia populatsioonidesse ~3000 eKr (Yamnaya ja sellega seotud rühmad). Need leiud pakuvad tuge Kurgani‑tüüpi mudelile, mis näitab suuri lõuna‑põhjast pärit migratsioone ajal, mil levisid ka mõned indoeuroopa keelerühmad.

Seis tänapäeval

Praegune teaduslik konsensus ei ole täielikult ühtne. Paljud keeleteadlased ja geneetika‑arheoloogia kombineeritud uuringud annavad tugevamat toetust stepi või Kurgani‑tüüpi mudelile kui üldise seletusena kõigi indoeuroopa keelte päritolule. Samas ei tähenda see automaatselt, et Anatoolia hüpotees oleks täielikult ümber lükatud: Anatoolia haru varajane lahknemine ja Anatoolia keelkonda kuuluvad tekstilised allikad (nt hittite keeled) on olulised tõendid indoeuroopa ajaloo ja keelearengu mõistmiseks. Tänapäeval arutatakse sageli ka hüpoteese, kus keelte levik toimus mitmes etapis — osa rändeid ja keeltelevikut võib olla seotud neoliitiliste põlluharijate levikuga ning teine suurem keeleline ümberkujundus või juurdekasv seostub hilisemate stepi migratsioonidega.

Järeldus: Anatoolia hüpotees oli ja on oluline alternatiivne mudel, mis rõhutab põllumajanduse rolli keelte levikus ning mille pooldajad, näiteks Colin Renfrew, on andnud väärtusliku panuse arutellu. Kuid alates 21. sajandi alguse paleogenetika ja mitmete interdisiplinaarsete uuringute tulemustest on palju teadlasi kaldunud eelistama mudelit, kus tähtis roll indoeuroopa keelte levikus on ka hilisematel stepi migratsioonidel. Debatt jätkub ja mitmete meetodite kombineerimine annab edasihoidlikult kõige usaldusväärsema pildi.