Xfce — kerge ja modulaarne töölauakeskkond Unixile, Linuxile ja BSD-le
Xfce — kerge, kiire ja modulaarne töölauakeskkond Unixile, Linuxile ja BSD-le. Kohandatav, ressursisäästlik ja kasutajasõbralik — loe, kuidas see töötab.
Xfce ([ɛks ɛf siː iː]) on vaba tarkvara töölauakeskkond Unixile ja teistele Unixi sarnastele platvormidele, nagu Linux, Solaris ja BSD. Selle eesmärk on pakkuda kiiret, kerget ja stabiilset kasutuskogemust, mis on samas visuaalselt meeldiv ja lihtne seadistada. Xfce sobib hästi nii vanemale riistvarale kui ka tänapäevasele masinaile, kus soovitakse väiksemat ressursikasutust kui mõnes teises populaarsemas töölauakeskkonnas.
Praegune stabiilne versioon on 4.18 (järjestikuline areng on alates varasematest 4.x väljaannetest). Xfce on modulaarne ja korduvkasutatav: töölauakeskkond koosneb paljudest eraldiseisvatest komponentidest, mida saab installida ja konfigureerida sõltuvalt kasutaja vajadustest.
Peamised omadused
- Kerget ressursikasutust ja kiiret tööd silmas pidades kujundatud arhitektuur.
- Moodulinemine ülesehitus — failihaldurid, paneelid, aknahaldurid ja seaded on eraldi paketid.
- Põhineb GTK tööriistakomplektil: algselt kasutati GTK+ 2, alates versioonist 4.14 on toimunud üleminek GTK3-le.
- Laialdane kohandatavus: teemad, ikoonikomplektid, paneelide ja lisandmoodulite (pluginate) valik.
- Hea ühilduvus traditsioonilise X11-ga; Wayland-toetus on arengus (peamiste komponentide üleviimist Waylandile arendatakse järk-järgult).
Põhikomponendid
- Xfwm4 — Xfce vaikimisi aknahaldur, mis pakub akende haldamist, lahti- ja kinni liikumist, kaastöötlust (compositing) ning mitmeid efektivalikuid. Xfwm sisaldab ka klaviatuuri otseteid ja aknapositsiooni reegleid.
- Thunar — kerge ja kiire failihaldur, mis toetab laiendusi (plugins), mitmeakendelisi vaateid, kohandatavaid menüüsid ja faile avamiseks määratud rakendusi.
- xfce4-panel — paindlik paneel- ja käivitusala, millele saab lisada vidinaid (applets) nagu rakenduste käivitajad, töövahetus, süsteemisalv, kella ja vahelehti.
- xfdesktop — töölaua halduse komponent, mis kuvab taustapildi, ikoone ja kiireid otseteid ning haldab kontekstimenüüsid.
- xfce4-session — seessiooni haldur, mis käitab sessiooni algust, salvestab seadeid ja taastab avatud rakendused sisselogimisel.
- xfce4-settings ja xfconf — graafilised seadistustööriistad ja konfiguratsioonisüsteem, mis võimaldab keskset seadete haldust ja automatiseeritud konfiguratsioonivahetust.
- Lisaks: xfce4-power-manager (toitehaldus), heli- ja võrguhaldurid, ekraanisäästjad ja mitmed lisandmoodulid.
Kohandamine ja laiendatavus
Xfce võimaldab kasutajal hõlpsalt muuta teemasid, ikoone, ikooniskaalasid ja paneeli paigutust. Paneelile saab lisada mitmesuguseid pluginaid ning luua mitut paneeli ja tootlikkuse paigutusi. Konfiguratsioon on peamiselt graafiliste tööriistade abil juhitav, kuid salvestatud seaded asuvad ka kasutaja konfiguratsioonikaustades (nt ~/.config/xfce4), mis võimaldab neid käsitsi redigeerida või varundada.
Komposiiting ja visuaalsed efektid
Xfwm sisaldab sisseehitatud komposiitkosutust, mis võimaldab varjukesi, läbipaistvust ja sujuvamaid aknaüleminekuid ilma eraldi komposiidi teenuseta. Selle tulemuseks on head visuaalsed efektid, säilitades samal ajal madala ressursikasutuse võrreldes mõne muu töölauaga.
Arendus, litsents ja levitamine
Xfce on kogukonnapõhine projekt: seda arendavad vabatahtlikud ja vabavaraarendajad üle maailma. Paljud Xfce komponendid on välja antud vaba tarkvarana, enamasti GNU General Public License'i tingimustel või muude vaba tarkvara litsentside all. Xfce on laialdaselt kättesaadav enamikus Linuxi distributsioonides (nt Xubuntu, Manjaro Xfce, Fedora Xfce spin jne) ja BSD-põhistes süsteemides.
Kellele Xfce sobib
- Kasutajatele, kes eelistavad kiiret ja kerget töölaua kogemust ilma liigsete süsteemikoormusteta.
- Nendele, kes tahavad maksimaalset kohandatavust ilma keeruka konfiguratsiooni või üleliigsete funktsioonideta.
- Vanema riistvara omanikele ja vähe ressursiga masinatele, kus sujuvus on prioriteet.
Xfce on tasakaalustatud valik neile, kes otsivad lihtsat, stabiilset ja kohandatavat töölauakeskkonda, säilitades samas arendajate ja kogukonna toel pideva arengu ja uuendused.
Ajalugu
Olivier Fourdan alustas projekti 1996. aastal. Nimi "Xfce" tähendas algselt "XForms Common Environment", kuid pärast seda on Xfce kaks korda ümber kirjutatud ja enam ei kasutata seda tööriistakomplekti. Nimi jäi alles, kuid seda ei kirjutata enam suurelt "XFCE", vaid "Xfce".
Xfwm
Alates versioonist 4.2 on Xfce'i aknahaldur Xfwm integreeritud oma kompositsioonihalduriga. Teised kompositsioonihaldurid on olemas, kuid need on olnud väga ebastabiilsed ja Xfce oli esimene, kes pani oma kompositsioonihalduri aknahaldurisse. Alguses nimetasid paljud kasutajad seda kõige stabiilsemaks, kuigi sel ajal, 2004. aasta lõpus, oli xcompmgr ainus teine kompositsioonihaldur.
Levimus
Kuigi see ei ole Linuxi distributsioonides nii levinud kui KDE ja GNOME töölauakeskkonnad, on siiski mõned distributsioonid, kus Xfce on vaikimisi töölauakeskkond ja enamik toetab seda valikulise osana.
Need distributsioonid sisaldavad Xfce'i oma vaikimisi keskkonnas:
- ALTLinux 4.0 Lite (CD)(vene keeles)
- Archie
- Debian Xfce CD
- Dreamlinux
- dyne:bolic
- Fedora Xfce Spin
- FreeSBIE (FreeBSD LiveCD)
- Gentoo Linux 2008.0 paigaldamine
- KateOS
- Linux Mint Xfce
- Mythbuntu
- Myah OS
- SAM Linux
- Slackware
- SLAX Popcorn Edition
- VectorLinux Standard Edition
- Wolvix
- Xubuntu
- Zenwalk Linux
- Gentoo Linux PlayStation 3 jaoks
Otsige