Voldimäed — teke, põhjused ja näited (Himaalaja, Alpide jt.)

Voldimäed — teke, põhjused ja näited: kuidas tektoonika, plaatide kokkupõrge ja settekivimid moodustavad Himaalaja, Alpide ja teiste mäeahelikke.

Voldimäed on mäed, mis on moodustunud peamiselt maakoorte ülemise osa kihtide voldimise tagajärjel. Mõiste on üsna vananenud, kuigi füüsilise geograafia kirjanduses on see ikka veel üsna levinud.

Enne kui tektoonikast aru saadi, kasutati seda terminit mägivööde, näiteks Himaalaja, kohta. Need mäeahelikud ei ole põhjustatud maakoore voltimisest. Peamine mehhanism, mis põhjustab maakoore paksenemist nendes mandri-kontinendi kokkupõrke kohtades piki piiri, on tõukejooned.

Voldimäed tekivad, kui kaks tektoonilist plaati liiguvad kokku (lähenev plaadipiir). Voldimäed moodustuvad tavaliselt mandrite äärealadel kogunenud settekivimitest. Kui plaadid ja nende peal sõitvad mandrid põrkuvad, võivad kogunenud kivimikihid kortsuda ja volditud olla nagu laudlina, mida lükatakse üle laua, eriti kui on olemas mehaaniliselt nõrk põhikiht, näiteks sool.

Kuidas voldimäed tekivad — põhimehhanismid

Voldimägede teke on seotud mandrite kokkupõrkega ja maakoore lühenemisega. Peamised protsessid on:

• Voltumine — kivimikihid painutuvad rõhu all, tekivad antikliinid (kumerad voldid) ja sinkliinid (konkavsed voldid).
• Tõuke- ja lühenemisnihked — kivimiplokid võivad nihkuda üksteise peale pikal tõukejõul (thrust faults), mis põhjustab maakoore paksenemist ja kihtide kattumist.
• Detachmendid ja libisemiskihid — nõrgad kihid (näiteks sool või savi) toimivad libedana, mille tõttu pealnemise ja voltimise protsessid intensiivistuvad ning tekivad suured nappid ehk voltinud plokkide komplektid.
• Metamorfism ja magmatism — sügavamal toimuvad temperatuur ja rõhk muudavad kivimeid, moodustuvad uued mineraalid; piirkonnas võivad esineda ka magmad ja intrusioonid, mis mõjutavad mägede arengut.

Voldistruktuurid ja skaala

Voldimägede struktuurid ulatuvad väikestest meter-skaala voltidest kuni sadade kilomeetrite pikkuste nappideni. Olulisemad mõisted:

• Antikliin ja sinkliin — põhilised volditüübid, mis määravad kihtide kuju.
• Nappes ja klipp — suured volditud plokid, mis on nihkunud üle alluvaid kihte; klipp on nappest eraldunud jääkplokk.
• Fold-and-thrust belt — voldi- ja tõukevöönd, kus korduvad voldid ja tõuketõked moodustavad järjestikuse struktuuri, tavaliselt mandriarengu servas.
• Foreland basin — voldimägede ees tekkiv settekogumite väli, kuhu ladestuvad mahukad setted (molass) ja mis võib sisaldada nafta- ning maagaasi hoiuseid.

Tüüpilised näited maailmas

Mõned tuntud voldimägede süsteemid ja nende omadused:

• Himaalaja — tekkis India ja Euraasia kollisiooni tagajärjel; on äärmiselt kõrge ja aktiivselt tõusev mäestik, mille kujunemises on oluline roll suurel skaala tõukejõududel, metamorfsil ja erosioonil. (Vaata ka Himaalaja.)
• Alpid — keerukas orogeenne süsteem, kus Aafrika ja Euroopa kollisioon on tekitanud palju kihi kattumist ja napp-süsteeme; klassikaline näide voltimisest koos tugeva tõukemehhanismiga.
• Andid — peamiselt subduktsioonialane mäestik, kus tekivad nii voldid kui ka vulkaaniline aktiivsus; ei ole tüüpiline pelgalt settekivimite voltimine, vaid ka magmade ja subduktsiooni mõjud.
• Zagros (Lähis-Idas) — tuntud sole detachmenti ja tugevate voltide poolest, mis on seotud soolakihi olemasoluga; hea näide, kuidas nõrgad kihid soodustavad suurt voltimist.
• Uural — vanem (Paleozoikum) kokkupõrkejärgne mäeahelik, kus näha nii voltimist kui hilisemat kulumist ja madalamat kõrgust võrreldes nooremate orogeenidega.

Ajaskaala, erosioon ja isostaasia

Voldimägede kujunemine võtab miljoneid aastaid. Mäestike tõus tasakaalustub erosiooniga: vihmad, jõe- ja glatsiaalne kulutus kannavad materjali maha, mis omakorda vähendab koormust ja põhjustab osalist maakoore vertikaalset tõusu (isostaasia). Selle tasakaalu tulemusena muutub mägede kõrgus ja profiil ajas.

Mõjud ja inimtegevus

• Seismilisus — kokkupõrgetega seotud piirkonnad on tihti maavärinaohuga, sest jõud akumuleeruvad ja vabanemine toimub järsku.
• Loodusõnnetused — järsud reljeefi ning setete ja kivimite omadused soodustavad maalihe, üleujutuste ja kivikukkumiste riski.
• Majanduslik tähtsus — foreland bassiinides ja voldistruktuurides võivad tekkida nafta- ja gaasivarud, samuti on piirkondades tihti mineraalressursse.
• Kliima ja vesi — kõrged mäeahelikud mõjutavad ilmastikku (nt monsoonide suunamine või vihma variatsioonid) ning paiknevad jää- ja veekogud mõjutavad regiooni veevarustust.

Kokkuvõte

Termin "voldimäed" kirjeldab settekivimite voltimise ja lühenemise tulemusel tekkinud mäesüsteeme, kuid tänapäevane tektooniline arusaam rõhutab sageli ka tõukejõudude, nappide, metamorfi ning muude protsesside suurt rolli. Klassikalised näited (Alpid, Himaalaja jt.) näitavad, et mäetõus on kombineeritud mitme mehhanismiga ja toimub pikkade geoloogiliste ajaperioodide vältel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on voldimäed?

K: Miks on mõiste "voldimäed" üsna aegunud?

K: Mis on mägivööndid?

K: Kuidas tekivad mäestikuvööndid?

K: Kuidas tekivad voldimäed?

K: Mis juhtub kuhjunud kivimikihtidega, kui plaadid ja nende peal sõitvad mandrid põrkuvad?

K: Mis on voldimägede peamine põhjus?

Otsing