Kurdmäestik
Voldimäed on mäed, mis on moodustunud peamiselt maakoorte ülemise osa kihtide voldimise tagajärjel. Mõiste on üsna vananenud, kuigi füüsilise geograafia kirjanduses on see ikka veel üsna levinud.
Enne kui tektoonikast aru saadi, kasutati seda terminit mägivööde, näiteks Himaalaja, kohta. Need mäeahelikud ei ole põhjustatud maakoore voltimisest. Peamine mehhanism, mis põhjustab maakoore paksenemist nendes mandri-kontinendi kokkupõrke kohtades piki piiri, on tõukejooned.
Voldimäed tekivad, kui kaks tektoonilist plaati liiguvad kokku (lähenev plaadipiir). Voldimäed moodustuvad tavaliselt mandrite äärealadele kogunenud settekivimitest. Kui plaadid ja nende peal sõitvad mandrid põrkuvad, võivad kogunenud kivimikihid kortsuda ja volditud olla nagu laudlina, mida lükatakse üle laua, eriti kui on olemas mehaaniliselt nõrk põhikiht, näiteks sool.
Kahe mandrilaadse plaadi lähenemine.
Isegi kui mäed kuluvad maha, on tõendid allesjäänud kivimites olemas. Millook, Cornwall
Zagrose mäeahelik kosmosest vaadatuna.
Näited
- Juura mäed - rida paralleelsete mäeharju, mis on tekkinud triaseaegse soolakihi üle voldimise tagajärjel, mis on tingitud Alpide Euroopasse tungimisest.
- Zagrose'i mäestiku "lihtsalt volditud vöönd" Iraanis - siin esinevad nii tõuked kui ka voldid. See umbes 1500 kilomeetri pikkune mäestik on tekkinud alles viimase viie miljoni aasta jooksul. Maapinnalt kerkivad üles naftavarud ja tohutud soolavarud. Need kerkivad esile soolaste "liustikena". See ja nende korrapärane voldimine teeb need mäed maailmas ainulaadseks.
- Akwapim-Togo alad Ghanas
- Ameerika Ühendriikide idaosas asuvate Appalahtide osa, mida tuntakse kui "Ridge-and-Valley Appalahtid".
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on voldimäed?
V: Voldimäed on mäed, mis on moodustunud peamiselt maakoorte ülemise osa kihtide voldimise mõjul.
K: Miks on mõiste "voldimäed" üsna aegunud?
V: Mõiste "voldimäed" on üsna vananenud, sest seda kasutati enne, kui tektoonika sai hästi mõistetavaks.
K: Mis on mägivööndid?
V: Mägivööndid on mäeahelikud, mida varem nimetati voldimägedeks.
K: Kuidas tekivad mäestikuvööndid?
V: Mägivööndid ei ole tekkinud maakoores toimuva voldimise tagajärjel. Peamine mehhanism, mis põhjustab maakoore paksenemist nendes mandri-kontinentide kokkupõrgete kohtades piki piiri, on tõukemurd.
K: Kuidas tekivad voldimäed?
V: Voldimäed tekivad, kui kaks tektoonilist plaati liiguvad kokku, ja need moodustuvad tavaliselt mandrite äärealadele kogunenud settekivimitest.
K: Mis juhtub kuhjunud kivimikihtidega, kui plaadid ja nende peal sõitvad mandrid põrkuvad?
V: Kui plaadid ja nende peal sõitvad mandrid põrkuvad, võivad kogunenud kivimikihid kortsuda ja volditud olla nagu laudlinad, mida lükatakse üle laua, eriti kui on olemas mehaaniliselt nõrk põhikiht, näiteks sool.
K: Mis on voldimägede peamine põhjus?
V: Voldimägede peamine põhjus on kahe tektoonilise plaadi liikumine teineteise suunas läheneval plaadipiiril.
