Fujian (hiina: 福建; pinyin: Fú jiàn; kuula) on provints Hiina kagurannikul. Pealinn on Fuzhou.

Suuremat osa Fujianist haldab Hiina Rahvavabariik. Mõned Fujiani piirkonnad, nagu Kinmen (ka Quemoy) ja Matsu, on siiski Hiina Vabariigi kontrolli all. Hiina Rahvavabariik väidab siiski, et Kinmen ja Matsu on osa Hiina Rahvavabariigi Fujiani provintsist.

Asukoht, maastik ja kliima

Fujian asub Hiina kaguosas, piirdub idast Taiwaniga üle Taiwani väina ning lääne- ja põhjapoolsed piirid on mägised. Rannikuala on suhteliselt kitsas, suuremad linnad ja sadamad paiknevad rannikul ning sisemaa on mägisem ja metsarikkam. Peamine jõgi on Min Jiang (Min), mis voolab Fuzhou suunas mere poole. Kliima on peamiselt subtroopiline monsoonkliima — niiske suvi ja pehmem, vihmane talv.

Halduse ja suurlinnad

Provints jaguneb mitmeks prefektuuritasandi linnaks. Kõige tuntumad linnad on:

  • Fuzhou — provintsi pealinn ja administratiivne keskus;
  • Xiamen (endine Amoy) — tähtis sadamalinn ja eriline majandusala;
  • Quanzhou — ajalooline sadamalinn ja tähtis kaubanduspunkt;
  • Zhangzhou, Putian, Ningde, Nanping, Longyan ja Sanming.

Rahvastik ja keeled

Fujianis elab üle miljoneid inimesi — viimaste rahvaloenduste järgi umbes 40–42 miljonit. Rahvastiku koosseisu iseloomustab suur etniline ühtsus (enamik hanid), kuid keeleteaduslik mitmekesisus on suur: provintsis räägitakse erinevaid Min-keele rühma murdeid. Peamised keelevariandid on Mindong (Fuzhou murre), Minnan ehk Hokkien/Amoy (Xiamen, Quanzhou jt lõunaranniku aladel) ning Puxian Min. Samuti on siin märkimisväärseid haka-keele (Hakka) kõnelejate kogukondi.

Ajalugu ja suhted Taiwaniga

Fujianil on pikk merenduslik ja emigratsiooniga seotud ajalugu: paljud hiina diasporaa liikumised Ida- ja Kagu-Aasias ning Taiwanisse on pärit just Fujianist. Seetõttu on kultuurilised ja keeleteilised sidemed Taiwaniga väga tugevad. Kuuluvad saared Kinmen ja Matsu asuvad Taiwanile (Hiina Vabariik) väga lähedal ning nende poliitiline staatus on olnud ja on jätkuvalt tundlik küsimus kahe Hiina riigi vahel.

Majandus

Fujiani majandus põhineb mitmel harul: tööstusel (eriti elektroonika, tekstiil, jalatsitööstus), põllumajandusel (teetootmine, puuviljad), kalandusel ja teenindusel. Xiamen on olnud üks varajasi erimajanduspiirkondi ning tähtis sadam ja logistika- ning eksportkeskus. Fujian on tuntud ka teetüüpi ja -tootmise poolest — näiteks Anxi Tieguanyin (oolong) ning Wuyi mägede mahajäetud oolongid ja valged teed (nt Fuding) on maailmakuulsad.

Kultuur ja pärand

Fujiani kultuuris on tugev merenduslik traditsioon ning rikkalik kohalik kirjandus, eri murretega seotud laulud ja teatritraditsioonid. Maapiirkondades leidub omapäraseid arhitektuurilisi vaatamisväärsusi, näiteks Hakka tulou (maa- või savisel konstruktsioonil ümmargused „majatüübid“), mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Wuyi mäed (Wuyishan) on samuti UNESCO kaitse all — tuntud nii looduse, teekultuuri kui ka arheoloogiliste leidude poolest.

Transport ja turism

Fujiani ühendavad üksteisega arenenud maanteed, kiirraudteed ja mitmed lennujaamad (Fuzhou, Xiamen jt). Sadamad Xiamen, Quanzhou ja Fuzhou on tähtsad nii kaubalogiistika kui ka reisisidete jaoks. Turistidele pakub provints mitmekesist valikut: ranniku- ja saarealad, ajaloolised templid ja linnakesed, mägimatkamine Wuyi piirkonnas ning kultuurilised vaatamisväärsused nagu tulou ja vanalinnad.

Oluline märkus

Fujiani olukord on geopoliitiliselt tundlik tänu lähedale Taiwanile ja saarte (Kinmen, Matsu) staatuse küsimusele. Rahvusvahelisel ja piirkondlikul tasandil on see piirkond sageli tähelepanu keskmes seoses merekäibele, kaubanduse ning poliitiliste suhetega across Taiwan Strait.