Saksamaa suhtes kohaldatava lõpliku kokkuleppe kohta
Leping Saksamaa suhtes kohaldatava lõpliku kokkuleppe kohta (saksa keeles: Vertrag über die abschließende Regulung in bezug auf Deutschland prantsuse keeles: Traité portant règlement définitif concernant l'Allemagne Vene keeles: Traité portant règlement définitif concernant l'Allemagne: Догοвор об окончательном урегулировании in отношении Германии) nimetatakse mõnikord 2 + 4 lepinguks.
Selle allkirjastasid kaks Saksamaa (Lääne- ja Ida-Saksamaa) ja neli sõjaaegset liitlast (Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ja Nõukogude Liit (NSV Liit)) 12. septembril 1990. aastal Moskvas, NSV Liidus.
Leping lõpetas ametlikult Teise maailmasõja. Teise maailmasõja liitlased loobusid volitustest ja kohustustest, mis neil olid kahes Saksamaal ja Berliinis, sest natside kapitulatsioon 1945. aastal lõpetas sõjategevuse Teises maailmasõjas.
Kuus riiki kirjutas lepingule alla, kuid ainult viis riiki ratifitseeris (kinnitas) selle. Selle põhjuseks on asjaolu, et Saksamaa ühines ühe valitsuse all 3. oktoobril 1990, kolm nädalat pärast lepingu allkirjastamist.
Leping võimaldas Ida- ja Lääne-Saksamaa taasühinemist üheks riigiks. Selles öeldi, et Saksamaa on rahumeelne ja ei alusta sõdu. Saksamaa lubas piirata oma armee, mereväe ja õhujõudude suurust ning mitte valmistada tuumapomme.
Lepinguga kehtestati ka suunised Saksamaal viibivate välisriikide vägede ümberpaigutamise kohta. NSVL pidi 1994. aastaks kõik oma väed Ida-Saksamaalt ja Ida-Berliinist välja viima. Kolmel lääneliitlasel paluti hoida oma väed Berliinis, kuni nõukogude väed on lahkunud. Samuti lubas Saksamaa mitte lubada NATO vägede liikumist Ida-Saksamaale ning samuti mitte lubada teatud tüüpi relvi Ida-Saksamaale.
Lepinguga määrati kindlaks ka Saksamaa piirid ning Saksamaa valitsus kinnitas, et 1970. aastal Poolaga sõlmitud leping riikide vahelise piiri kohta jääb kehtima.
15. märtsil 1991 jõustus leping ja Saksamaa sai täielikult suveräänseks (st suutis kontrollida kõike oma territooriumil, sealhulgas Berliini).
2+4 lepingu ratifitseerimine Saksamaa poolt
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse mõnikord lepingut Saksamaa suhtes lõpliku kokkuleppe kohta?
V: Saksamaa suhtes lõpliku kokkuleppe lepingut nimetatakse mõnikord 2 + 4 lepinguks.
K: Kes kirjutas lepingule alla?
V: Lepingule kirjutasid alla nii Saksamaa (Lääne- kui ka Ida-Saksamaa) ja neli sõjaaegset liitlast (Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ja Nõukogude Liit).
K: Millal see leping jõustus?
V: Leping jõustus 15. märtsil 1991. aastal.
K: Mida see võimaldas?
V: Leping võimaldas Ida- ja Lääne-Saksamaa taasühendamist üheks riigiks.
K: Milliseid lubadusi andis Saksamaa seoses oma sõjaliste jõududega?
V: Saksamaa lubas piirata oma armee, mereväe ja õhujõudude suurust ning mitte valmistada tuumapomme.
K: Mida paluti välisriikide vägedel seoses selle lepinguga teha?
V: NSVLil paluti viia kõik oma väed Ida-Saksamaalt ja Ida-Berliinist välja 1994. aastaks, samal ajal kui kolmel lääneliitlasel paluti hoida oma väed Berliinis kuni nõukogude riikide lahkumiseni.
K: Mida sätestas see leping riikide vaheliste piiride osas?
V: See leping kehtestas suunised Saksamaal viibivate välisriikide vägede ümberpaigutamise kohta ning Saksamaa piiride kindlaksmääramise kohta; samuti kinnitati, et varasem 1970. aasta piirileping Poola ja Saksamaa vahel jääb kehtima.
