Benito Juárez

Varajane elu

Benito Juarez sündis 21. märtsil 1806, San Pablo Guelatao Oaxaca, mis on nüüd La Sierra Juarez. Väikelapsena oli ta orb. Ta oli täielikult zapoteekide päritolu.  Ta läks 12-aastaselt Oaxacasse ja töötas noorena põllul. See on siis, kui Benito Juarez õppis hispaania keelt, sest ta rääkis ainult zapoteeki keelt. Kui ta oli 12-aastane, lahkus ta oma onu juurest. Ta jätkas oma haridusteed, astudes teadus- ja kunstiinstituuti. Seejärel lõpetas ta 1834. aastal õiguse eriala. Samuti sai ta 1841. aastal kohtunikuks.

Ta veetis aega Kuubal. New Orleansis pidas ta vandenõu Antonio López de Santa Anna vastu, kes oli ta kukutanud. Juan Alvarez algatas riigipöörde.  Juarez kiirustas Mehhikot kaitsma, kuid Alvarezi väed vallutasid pealinna. Alvarez tegi end presidendiks ja Juarez justiitsministriks .

Tõuseb juhtpositsioonile

Benito Juarezi poliitiline karjäär algas 1. jaanuaril 1832, kui ta nimetati Oaxaca linna linnapeaks. Seejärel nimetati Juarez 1833. aastal Oaxaca kohalikuks saadikuks. Pärast nimetamist Oaxaca kohalikuks saadikuks 3. veebruaril 1834 sai Juarezist Oaxaca osariigi tervishoiuameti liige. Seejärel sai 6. aprillil 1838 Benito Juarezist ülemkohtu esimese koja sekretäri kohusetäitja. Seetõttu ei jäänud Benito Juarez käed rüpes, 31. detsembril 1839 sai Juarezist Oaxaca departemangu ülemkohtu ministri asetäitja. Seejärel oli Juarez 22. juulil 1841 Oaxaca linna tsiviilkohtu kohtunik. Siis 3. oktoobril 1843 sai Juarez Oaxaca valimisameti asendusliikmeks. 1847. aastal valiti Juarez föderaalministriks, nii et ta pidi kolima Mehhiko linna. Kuid kui ta nägi esimest Ameerika sekkumist Mehhikos aastatel 1846-1848, naasis Benito Juarez Oaxacasse ja oli 1847. aastal sisekuberner. Seejärel sai temast 3. jaanuaril 1853. aastal Oaxaca Teaduste ja Kunstide Instituudi tsiviilõiguse asendusprofessor. Ka pärast professori asendusprofessoriks olemist samal aastal 1853 vangistati ta Santa Ana tõttu San Juan de Ulua purgis. Lõpuks sai Juarez 1855. aastal justiits- ja avaliku õpetuse ministriks, kui Juan N. Alvarez võttis võimu üle Mehhiko sisepresidendina.

La Reforma

Hiljem nimetati Juarez presidendiks. Mehhiko XIX sajandi liberaalsete reformide eesmärk oli parandada Mehhiko olukorda. Ta juhtis liberaalide reformisõda aastatel 1858-1860. Ta võitles kiriku vastu ja selle eest, et võtta maad ära ja anda maad inimestele, kellel ei olnud maad. Ta tegi tugevama rahvuskongressi. Inimesed ei pidanud abiellumiseks kirikusse minema. Ka kalmistud kuulusid valitsusele, mis tähendab, et kui nad ei olnud katoliiklased, siis võisid nad inimese matta. Varem ei olnud see ilmselt võimalik. Inimesed järgnesid talle, sest ta tegi head ja võitles nende iseseisvuse eest ning neile ei meeldinud, kuidas neid koheldi.