Benito Pablo Juárez García (21. märts 1806 - 8. juuli 1872) oli zapoteeklane, kes oli Mehhiko presidendina ametis viis ametiaega (1858-1861 ajutiselt), (1861-1865), (1865-1867), (1867-1871) ja (1871-1872). Tema eesistumise ajal keelustas ta orjanduse, eriti Mehhiko indiaanlaste väärkohtlemise.
Tema filosoofia on mõjutanud paljusid mehhiklasi ja mehhikoameeriklasi Ameerika Ühendriikides, kes on peaaegu kaks sajandit võidelnud latiinode inim- ja kodanikuõiguste eest.
1843. aastal abiellus Benito Margarita Maza Romero, kes oli Puebla–Oaxaca piirkonna jõukamast perekonnast ja teda toetas tihti tema poliitilises ning sotsiaalses tegevuses.
Varane elu ja haridus
Benito Juárez sündis San Pablo Guelataos, Oaxaca osariigis, Zapoteci rahvusest peres. Ta jäi vara orvuks ja kasvas üles oma vanavanemate juures; zapoteegi keel oli tema emakeel ja hispaania keelt õppis ta hiljem. Noorena läks ta Oaxaca linna õppima, kus omandas hariduse Instituto de Ciencias y Artes de Oaxaca's ning sai õigusteaduse hariduse. Tema taust andekast, aga vaesest indigeenlastest perest mõjutas tugevalt tema maailmavaadet ja pühendumust võrdsusele.
Poliitiline tõus ja La Reforma
Juárez alustas ametnikukarjääri kohtusalases ja administratiivses teenistuses, tõustes varsti olulisemate ametiteni, sealhulgas Oaxaca kuberneri ja kõrgeima kohtuniku (president of the Supreme Court) kohale. Oli üks liberaalse reformiliikumise juhtfiguure, mida tuntakse kui "La Reforma" — see liikumine püüdis piirata kiriku ja sõjaväe privileege, edendada sekulaarsust ning tugevdada riigi võimu tsiviilinstitutsioonide kaudu.
Olulisemad Juárezi reformid ja õigusaktid hõlmasid:
- Ley Juárez (1855) — kehtestas piirangud sõjaväe ja vaimulike eriõigustele (fueros), vähendades nende erikohtlemist.
- Ley Lerdo (1856) — sundis kirikuid ja teisi korporatsioone müüma suurt maavaldust, et toetada eramaasektori arengut ja vähendada kiriku majanduslikku võimu.
- 1857. aasta põhiseadus — sätestas põhiõigused, sekularismi ja kodanikuõigused, tugevdades riiklikku õiguskorda ning piirates kiriku poliitilist mõju.
Sõda, võim ja võõrvägede sekkumine
Juárezist sai konservatiivide ja vabariiklaste vastasseisu käigus 1858. aastal vabariigi juht, kui ta kui ülemkohtu president deklareeriti konstitutsiooniliseks presidendiks. Tema otsused, sealhulgas välisvõlgade maksete peatamine (1861), tõid kaasa rahvusvahelisi pingeid. See olukord kasutas ära Prantsusmaa, mis koos konservatiivsete mehhiklaste toetusega saatis sõjaväe, et kehtestada Mehhikos monarhia ja paigaldada keisriks Maximilian (1864–1867).
Juárez juhtis Mehhiko vabariiklaste vastupanu, organiseerides valitsuse varjupaigas ja hiljem tagasipöördudes Mehhiko territooriumile. Pärast ameerika kodusõja lõppu ja USA surve väis Prantsuse väed lõpuks lahkuma ning Maximilian kukutati ja hukati 1867. aastal, mille järel Juárez taastati ametisse ja jätkas riigi taastamist ning reformide elluviimist.
Presidentsus ja pärand
Juárezi ajastut iseloomustas pühendumine riigi laiciseerimisele, õigussüsteemi tugevdamisele ja keskvalitsuse rolli suurendamisele. Ta töötas selle nimel, et kindlustada föderaalse seadusandluse ülimus ja kaitsta kodanikuõigusi eri rahvusgruppide suhtes. Tema poliitika lõi aluse kaasaegsele Mehhiko vabariigile.
Benito Juárez suri Mexico Citys 8. juulil 1872 — ametlikult kardiovaskulaarse haiguse tagajärjel. Tema elu ja tegevus on Mehhikos väga kummardatud: teda peetakse rahvusliku iseseisvuse, õiguse ja sotsiaalse võrdõiguslikkuse sümboliks. Tema motto "Entre los individuos, como entre las naciones, el respeto al derecho ajeno es la paz" (Inimestes nagu ka rahvaste vahel — teiste õiguste austamine on rahu) jääb sageli tsitaadina tema pärandiga seotuks.
Mõju ja mälestus
Juárez on Mehhikos ja laiemalt Ladina-Ameerikas tuntud kui indigeense päritoluga riigimees, kes murdis paljusid privileege ja püüdis luua ligipääsu õigussüsteemile laiemale elanikkonnale. Tema kujusid, monumente ja mälestusartikleid leidub paljudes linnades; tema sünnikuupäeva 21. märts on Mehhikos riigipüha (Benito Juárez'i sünnipäev) viljelemaks tema ajalugu ja saavutusi.