Täitevkorraldus 13769: Trumpi reisikeeld ja pagulaste piirangud

Täitevkorraldus 13769: Trumpi reisikeeld ja pagulaste piirangud — süvianalüüs seaduslikkusest, kohtulahingutest ning mõjust pagulastele ja USA immigratsioonipoliitikale.

Täitevkorraldus 13769, mida sageli nimetatakse ka "Rahvuse kaitsmine välismaiste terroristide Ameerika Ühendriikidesse sisenemise eest", oli Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi 27. jaanuaril 2017 allkirjastatud korraldus. Selle eesmärk oli ametlikult vähendada ohtu terrorismist, kuid praktikas piiras see reisimist ja pagulaste vastuvõttu ning tekitas ulatuslikku poliitilist ja õigusalast vaidlust.

Korralduse peamised sätted olid:

• Pagulaste piirang: riik ei lubanud vastu võtta rohkem kui 50 000 pagulast aastas ning pagulaste vastuvõtmise programm (USRAP) peatati 120 päevaks. Pärast seda pidi programm taastuma riigipõhiselt hinnates.
• Riikide nimekiri: korraldus keelas ajutiselt sisenemise kodanikele teatud riikidest. Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuministeeriumi nimekirjas olid algselt järgmised riigid: Iraan, Iraak, Liibüa, Somaalia, Sudaan, Süüria ja Jeemen. Lisaks peatati ajutiselt Süüriast pärit pagulaste sisenemine.
• Immigratsioonihindamine: käsuga anti volitused kabineti liikmetele peatada kodanike sisenemine riikidest, mis ei vastanud immigratsiooni- ja kodakondsusseaduse kohastele hindamiskriteeriumidele.

Rakendamise käigus tekkisid kohe segadus ja vastuolud. Alguses lükati sissepääsu tagasi või peeti kinni >100 reisijat lennujaamades, neid hoiti tundide kaupa ilma õigusabi või pereliikmetega ühenduseta. Samuti tühistati või peatati kuni ligikaudu 60 000 viisat, mis tekitas suure hulga reisipiiranguid ja halduslikke probleeme.

Peatselt pärast korralduse avaldamist tekitas see massilisi proteste lennujaamades ja linnades üle riigi ning lai kriitika valitsuse, ettevõtjate, usujuhide ja akadeemiliste ringkondade poolt. Demokraatide ja mitmete vabariiklaste seas leidus vastastikku erinevaid seisukohti, kuid kardeti, et meede diskrimineerib usulise või rahvusliku aluse järgi ning rikub põhiseaduslikke garantiisid.

Õiguslikud vaidlused algasid kiiresti: mitmed osariigid ja inimõigusrühmad esitasid kohtust käskkirja peatamiseks kaebusi. Üks tuntumaid juhtumeid oli Washingtoni osariik vs. Trump, mille tulemusena anti 3. veebruaril 2017 välja ajutine lähenemiskeeld (TRO) — see peatas suure osa korraldusest riiklikul tasandil ja tekitas küsimuse, kas korraldus on põhiseadusega kooskõlas. Lisaks väideti kohtutes, et käskkiri rikub immigratsiooni- ja kodakondsusseadusi ning tagabusetuid menetlusi (due process).

Riiklik sisejulgeolek ja administratsioon andsid pärast esialgset segadust välja selgitusi ning erandeid. Näiteks lubati lõpuks rohelise kaardi omanikel ja teatud kahe kodakondsusega isikutel Ameerika Ühendriikidesse siseneda, kui nende kasutatav dokument oli mõnest muust loetelus mittemainitud riigist (see osutus paljude juhtumite puhul tähtsaks). Samuti töötas valitsus välja muutusi, et täpsustada reisijate ja viisataotlejate kohtlemist.

Sellele esialgsele korraldusele järgnesid täiendavad administratiivsed sammud ja õigusaktid. Administratsioon andis märtsi alguses 2017 välja uue, kitsendatud korralduse ja hiljem 2017. aasta sügisel välja presidendi proklamatsiooni, mis muutis ja täpsustas riikide nimekirju ning sissepääsu piiranguid. Need uuendused pidid vastama kohtute muredele ning vähendama varasema määruse juriidilisi haavatavusi.

Õigusalane lõppotsus tuli kõrgema tasandi kohtutes. Pärast mitmeid apellatsioone jõudis vaidlus lõpuks ka Ühendriikide Ülemkohtusse, mis 2018. aastal otsustas, et teatud versioon reisipiirangust on seaduslik ja allub presidendi pädevusele rahvusliku julgeoleku valdkonnas (juhtum tuntud kui Trump v. Hawaii). See ei tähendanud, et kõik algse 27. jaanuari korralduse sätted olid jäävaks kehtestatud — erinevad versioonid ja täpsustused mõjutasid lõpliku ulatuse ja sisu kujunemist.

Korralduse praktilised tagajärjed ja reaktsioonid olid mitmekihilised:

• Inimesed — nii viisataotlejad, rohelise kaardi omanike lähedased kui ka pagulased — kogesid viivitusi, tühistamisi ja ebakindlust.
• Organisatsioonid — pagulaste vastuvõtuga tegelevad agentuurid ja mitmed abiorganisatsioonid pidid peatama või ümber korraldama programmid.
• Sotsiaalne ja poliitiline mõju — korraldus süvendas debatid immigratsiooni, julgeoleku ja inimõiguste teemadel ning tõi esile vastandumise nii poliitilisel kui avalikul tasandil.

Kokkuvõttes oli Täitevkorraldus 13769 lühiajaline, kuid mõjus algatus, mis muutis USA immigratsiooni- ja pagulaspoliitika avalikku arutelu ning käivitas pikad kohtuvaidlused. Hilisemate täienduste ja kohtulahendite kaudu kujunes välja piirangute kitsam ja õiguslikult tugevam versioon, mida lõpuks suuremal määral vakantseeriti ja kinnitati kõrgemates kohtutes.

Lisateavet antud teema ajaloo, kohtulahendite ja hilisemate administratiivsete aktide kohta leidub nii seaduslikes dokumentides kui uudisteanalüüsides ning ametlikes sisejulgeoleku juhistes. Kui soovite, võin lisada kronoloogilise ajajooni peamistest sündmustest, kohtulahenditest ja administratiivsetest muudatustest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on korraldus 13769?

Küsimus: Kui palju pagulasi lubati 2017. eelarveaastal USAsse?

K: Millised riigid on loetletud immigratsiooni- ja kodakondsuse seaduses?

K: Kui kauaks USRAP peatub?

K: Millal anti välja ajutine lähenemiskeeld korralduse 13769 vastu?

K: Kui palju viisasid võeti selle täitevkorralduse tõttu ära?

K: Milliseid reaktsioone see täitevkorraldus sai ?

Otsing