Inglise gümnaasium (grammar school): ajalugu, valikulisus ja tänapäev

Gümnaasium (inglise keeles "grammar school") on üks mitmest koolitüübist, mida leidub Ühendkuningriigis ja mõnes teises ingliskeelses riigis. Termin pärineb keskajast, kui sellistes kouides keskenduti eelkõige ladina keele ja klassikalise hariduse õpetamisele; tänapäeval on gümnaasiumid valdavalt akadeemiliselt orienteeritud keskkoolid, mis valmistavad õpilasi ette gümnaasiumi lõppeksamiteks ja kõrgkooliõpinguteks.

Ajalooline taust

Gümnaasiumide ajalugu ulatub sajandite taha. Viktoriaanlikuajastu lõpus ja 19. sajandil reorganiseeriti Inglismaa ja Walesi keskharidust ning asutati või ümber kujundati palju koole, mis hakkasid kandma gümnaasiumi nimetust. Pärast Teist maailmasõda kehtestati Inglismaal ja Walesis triaadluse süsteem (tripartite system) — jagunemine gümnaasiumiteks, sekundaarseteks tööstuskoolideks ning tehnilisteks koolideks — mille tulemuseks oli laialdane selektiivne vastuvõtt gümnaasiumitesse.

Valikulisus ja 11+ test

20. sajandi keskpaigast said paljud gümnaasiumid tuntuks kui "valikulised" koolid: nad vastuvõttu selekteerisid. Valiku vahendiks oli tavaliselt 11+ test, mis sooritati õpilase ümberpaigutamisel põhikoolist keskastme haridusse (enamasti vanuses 11). 11+ sisaldas erinevaid alajaotusi — näiteks verbaalne ja mitteverbaalne mõtlemine, loogika, matemaatika ja emakeeleoskus — ning seda on kirjeldatud ka kui osaliselt IQ-laadset testi. Teste kavandati nii, et need peaksid mõõtma õpilase kognitiivset potentsiaali pigem kui ainult varasemat õpitud materjali.

Reformid, üleminek üldhariduskoolidele ja iseseisvumine

1960. ja 1970. aastate leiboristlikud valitsused proovisid vähendada selektiivsust ning asendada enamik gümnaasiume üleriigiliste üldhariduskoolidega (comprehensive schools), mis oleksid avatud kõikidele õpilastele sõltumata testi tulemustest. Selle poliitika tulemusena toimus mitmeid muutusi:

• paljud gümnaasiumid muundati üle üldhariduskoolideks;
• osa gümnaasiumeid muutus täielikult iseseisvateks (independent), võttes õppemaksu ja toimides eraõiguslikult;
• mõned koolid säilitasid oma nime ("gümnaasium"), kuigi nende õppekava ja vastuvõtutingimused olid muutunud.

Tänapäevane olukord

Kuigi paljud gümnaasiumid likvideeriti või muundati 1960.–70. aastatel, eksisteerib tänapäeval endiselt riiklikke gümnaasiume. Praegu on veel umbes 164 riiklikku gümnaasiumit, enamasti Inglismaal (mõned jätkuvad ka mujal Briti saartel). Need riiklikud gümnaasiumid on tavaliselt kas täielikult selektiivsed või osaliselt selektiivsed (nt võtavad omale nii gümnaasiumiõpilasi kui ka teisi põhikriteeriumide alusel). Lisaks on olemas iseseisvad (maksvad) gümnaasiumid, mis kasutavad tihti sama nime ja ajaloolist traditsiooni.

Geograafiline ja õiguslik jaotumine

Gümnaasiumid ei ole võrdlaselt jaotunud kogu riigis. Mõned maakonnad ja piirkonnad otsustasid säilitada valikulise süsteemi, teised läksid üle täielikult üldharidussüsteemile. Šotimaal oli ajalooliselt välja töötatud erinev süsteem ning sealne koolikorraldus on kulgenud teist rada kui Inglismaal ja Walesis. Samuti loodi gümnaasiume Briti ülemereterritooriumidel ja kolooniates, kus need on arenenud kohalikus kontekstis eri suundades.

Kuidas gümnaasiumid toimivad täna

• Vastuvõtt: riiklikud gümnaasiumid kasutavad tavaliselt 11+ tüüpi teste — verbaalseid ja mitteverbaalseid ülesandeid, matemaatikat ja emakeelt — vahel on ka piirkondi, kus kasutatakse kohalikke kriteeriume või kombineeritud hindamist.
• Õppekava: gümnaasiumid valmistavad õpilasi ette riiklike eksamite (nt GCSE ja seejärel A-level) sooritamiseks ning rõhk on tugeval akadeemilisel ettevalmistusel.
• Tulemused: statistiliselt saavutavad gümnaasiumid sageli kõrgeid eksamistaatistikaid, kuid see peegeldab osaliselt ka valikulist vastuvõttu.

Kriitika ja debatid

Gümnaasiumite ümber on pidev poliitiline ja ühiskondlik debatt. Peamised teemad on:

• võimalik mõju sotsiaalsele ebavõrdsusele — kriitikud väidavad, et selektiivne süsteem soodustab neid, kellel on rohkem ressursse ettevalmistuseks (eratreening, eraõpetus),
• kas selektiivne süsteem toetab või pärsib sotsiaalset liikuvust — toetajad rõhutavad, et andekad õpilased saavad parema akadeemilise võimaluse,
• geograafiline ebavõrdsus — ligipääs grammatikakoolidele sõltub suuresti elukohast ja piirkondlikest poliitikatest.

Jätkuv areng ja rahvusvaheline mõju

Gümnaasiumikontseptsioon on jätnud jälje ka väljaspool Suurbritanniat: briti haridusmudeliga seotud koolid loodi ka kolooniates ja ülemeremaades, kus need on arenenud kohalikult erinevalt. Samas on paljud riigid rakendanud oma versioone selektiivsest ja akadeemiliselt suunatud keskharidusest.

Kokkuvõtlikult: gümnaasium Inglismaa ja teistes ingliskeelsetes ühiskondades tähendab ajalooliselt ja tänapäeval akadeemiliselt suunatud kooli, mis võib olla kas riiklikult rahastatud ja valikuline või iseseisev ning sageli on selle roll ja levik olnud tugevas muutumises vastuseks hariduspoliitilistele otsustele ja sotsiaalsetele debatidele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on gümnaasium?

K: Kuidas olid gümnaasiumid Inglismaal ja Walesis korraldatud?

K: Kuidas muutusid gümnaasiumid 20. sajandi keskel valikuliseks?

K: Milliseid jõupingutusi tegid leiboristlikud valitsused gümnaasiumide asendamiseks?

K: Mis juhtus paljude nende asendatud või kaotatud gümnaasiumidega?

K: Kui palju riiklikke gümnaasiume on tänapäeval veel olemas?

Otsing