Ettemääratus (predestinatsioon) — tähendus, teoloogia ja ajalooline ülevaade

Ettemääratus (predestinatsioon) — sügav teoloogiline ja ajalooline ülevaade: mõiste, Augustine’i ja Calvini õpetus, argumendid ja vaidlused. Loe edasi selgemaks arusaamiseks.

Ettemääratus (predestinatsioon) on religioosne mõiste, mis käsitleb Jumala ja tema loodu vahelisi suhteid ning küsimust, kuidas Jumala tahtmine ja inimteod omavahel suhestuvad. Predestinatsiooni religioosne iseloom eristab seda teistest determinismi ja vaba tahte ideedest: tegu ei ole üksnes kausaalse ennetäpsusega, vaid tihti usulise selgitusega selle kohta, kuidas ja miks üksikud inimesed päästetakse või ei päästeta. Mõned tõlgendused — eriti neid seostatakse sageli Johannes Calviniga — rõhutavad, et enne loomist määras Jumal kogu ajaloo ja üksikisikute saatuse; sellises käsitluses võib leiduda väide, et Jumal on eelnevalt valinud (elekteerinud) mõned inimesed päästeks ja teised jätnud oma pattude tagajärgede kätte. Samas on olemas palju teisi teoloogilisi ja filosoofilisi lähenemisi, mis ei toeta deterministlikku või dualistlikku tõlgendust (nn „mõned taevasse, ülejäänud põrgusse”) ning rõhutavad vaba tahet, Jumala ette- ja kaasaitavat armu või tingimuslikku valikut.

Põhimõisted ja erinevad liigid

Ettemääratus võib tähendada mitut eri asja sõltuvalt traditsioonist:

• Unconditional election (tingimusteta valimine) — Jumal valib isikud ilma nende ettevaatavate tegude või usu põhjal; sageli seostatakse Calvinismiga.
• Conditional election (tingimuslik valimine) — Jumal valib inimesi vastavalt sellele, kuidas Tema etteppandud tingimused (nt usk) täidetakse; see on levinud Arminiuse tendentsides ja mõnedes muudes vooludes.
• Double predestination — mõiste, mille kohaselt Jumal nii valib mõned päästmisele kui määrab teised hukkumisele (reprobatsioon). See on tugevam ja vastuolulisem vorm predestinatsioonist.
• Prekognitiivne ette teadmine — rõhutatakse Jumala kõikeeteadvust: Jumal teab ette, kes usub ja kes mitte, kuid ei määra neid tingimata sunduslikult.

Piibellikkus ja tekstilised alused

Predestinatsiooni kandsidena viidatakse sageli Piibli tekstidele, nagu Roomlastele 8:29–30, Efeslastele 1:4–5 ning Johannese 6:44, mis räägivad valimisest, ettevalmis olemisest ja Jumala kutse väest. Erinevad traditsioonid tõlgendavad neid kohti eri moel — kas Jumala isikliku valiku, Tema ette teadmise või Petroliikuva ja inimeste koostöö näitena.

Teoloogilised seisukohad läbi ajaloo

• Varakristlus ja kirikuisad: juba varases kirikus arutleti armu, vaba tahte ja ette teadmise üle. Mõnedes juhtumites rõhutati Jumala ette teadmist, ent rõhk liikus sageli moraalse vastutuse ja inimese partnerluse (synergy) poole Jumalaga.
• Augustinus vs Pelagius: Hippo püha Augustinuse õpetus rõhutas pärilikku patuolukorda ja Jumala armu otsustavat osa päästmises, vastandudes Pelagiuse rõhutustele inimtahte ja moraalse püsivuse üle.
• Keskaeg ja katoliku seisukoht: katoliku teoloogias tunnistatakse Jumala ette teadmist ja armu, kuid rõhutatakse inimseisundit ja vabatahtlikku koostööd armuga. Kirikustandardeid ja selgitusi pakkusid nii kirikukogud kui teoloogid (nt Trento kantsel), mis püüdsid ühendada jumalikku ette määramist ja inimlikku vastutust.
• Reformatsioon ja Calvin: 16. sajandi reformatsioon tõstis predestinatsiooni aktuaalseks teemaks. Johannes Calvin arendas välja tugeva valimise õpetuse, mis hiljem sai aluseks kalvinistlikule sistematiseerimisele (mõnel kujul väljendatuna kokkuleppena nagu Synod of Dort ja tuntud akronüüm TULIP—kuigi selle kasutamine on hilisem).
• Arminiuse vastuseis: Jakobus Arminius ja tema järgijad pakkusid alternatiivi, rõhutades Jumala armu kättesaadavust kõigile ja inimeste vahetut osalust päästmises (tingimuslik valik, enesepühendumise ja usu roll).
• Ida-ortodoksne perspektiiv: üldiselt rõhutatakse sünergiat — Jumala arm ja inimese vastus toimivad koos, rõhutades pühitsemise ja isikliku vastutuse olulisust.

Ajaloolised sündmused ja vaidlused

• Vaidlused Augustinuse ja Pelagiuse vahel 4.–5. sajandil, mis mõjutasid õpetusi patust ja armust.
• Keskaja skolastika ning erinevad katoliku seletused jumalikust ette teadmisest ja armust.
• Reformatsioon (16. sajand) ja sellega seotud intense teoloogilised kokkupõrked; 17. sajandi Synod of Dort (1618–1619) vastas Arminiuse ettepanekutele ja sõnastas kalvinistlikku seisukohta.
• Kaasaegsed dialoogid, kus paljud denominatsioonid püüavad leida tasakaalu Jumala suveräänsuse ja inimliku vastutuse vahel.

Filosoofilised ja eetilised küsimused

Predestinatsiooni õpetus tekitab mitmeid filosoofilisi ja moraalseid küsimusi: kui Jumal määrab kõik ette, kuidas saab inimene olla moraalselt vastutav? Kuidas sobitada Jumala õiglust ja armastust ette heitva reprobatsiooni ideega? Teoloogid vastavad erinevalt: mõned rõhutavad Jumala salapärast kõiksust ja õiglust, teised otsivad mudelit, mis säilitaks olulisel määral inimvabaduse ja vastutuse.

Praktilised ja pastoraalsed tagajärjed

Ettemääratuse õpetusel on tugevaid praktikalisi tagajärgi koguduse elus ja paastoratsioonis. Mõned peamised mõjud:

• Konso­leeriv aspekt: teadmine, et Jumal päästab oma soo, võib pakkuda rahu ja julgust (eriti ränga ahastuse ajal).
• Kahtlused ja eksistentsiaalne ärevus: arusaamest, et pääst on ettemääratud, võib tekkida küsimus isiklikust kuuluvusest või hirm Jumala otsuse ees.
• Missioon ja vastutus: erinevad traditsioonid näevad kas tugeva evangeeliumi kuulutamise vajaduse (kõigile kättesaadav arm) või Jumala valitud rahva ülesande rõhutamist.

Kaasaegne olukord

Tänapäeva teoloogias on predestinatsiooni teemal palju mitmekesisust. Mõned kaasaegsed konservatiivsed traditsioonid hoiavad rangemat kalvinistlikku lähenemist, teised teoloogiad — nii protestantlikud, katoliku kui idapoolsete — püüavad leida pehmemat tasakaalu Jumala ette teadmise, armu ja inimese vastutuse vahel. Akadeemilises diskussioonis ühendavad paljud teoloogid filosoofilisi ja eksistentsiaalseid tähelepanekuid, lähtudes nii Piibli tõlgendusest kui ka moraalifilosoofiast.

Kokkuvõte: ettemääratus on keeruline ja mitmetahuline teema, millel on sügavad piibellikud, teoloogilised, filosoofilised ja praktikalised tagajärjed. Erinevad kristlikud traditsioonid rõhutavad eri aspekte — Jumala suveräänsust, inimvabadust, armu ulatust ja vastutust — ning seetõttu ei eksisteeri ühtainust kõigile sobivat seletust. Teema jätkab elavat arutelu nii kirikutes kui teoloogilises kirjanduses.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kiskjalised?

K: Kuidas erineb predestinatsioon determinismist ja vabast tahtest?

K: Kes usub predestinatsiooni?

K: Milline on uskumus ettemääratusest seoses inimeste saatusega?

K: Milline on ettemääratuse definitsioon?

K: Kes on predestinatsiooniga seotud religioossed tegelased?

K: Mis eristab predestinatsiooni teistest mõistetest?

Otsing