Universaalne preesterlus (doktriin)
Kristluses on erinevad rühmad eriarvamusel selles, kes võib olla preester. Protestandid usuvad, et preestriks võib saada iga ristitud usklik (kuigi konfessioonid võivad erineda sõltuvalt sooküsimusest) ja et igaüks võib otse Jumalaga rääkida. Preestriks saamiseks ei ole tingimata vaja ordineerimist, kuid ordineerimata inimesi nimetatakse üldiselt "jutlustajateks" ja terminit "pastor" võib kasutada vaheldumisi.
Rooma-katoliiklased seevastu usuvad, et preestriks võivad saada ainult meessoost usklikud ja et nad peavad saama erilise väljaõppe, sest nad on Jumala ja tema rahva vahelised eestkõnelejad. Paavst Paulus VI andis 1964. aastal välja paavsti bulla nimega Lumen Gentium: Selles väljendas ta roomakatoliku kiriku seisukohta pärast Teist Vatikani kirikukogu:
Issand Kristus, inimeste seast võetud ülempreester, tegi uue rahva "Jumala Isa kuningriigiks ja preestriteks." Ristitud on uuestisünni ja Püha Vaimu võidmise läbi pühitsetud (..) pühaks preesterluseks, et nad kõigi nende tegude kaudu, mis on kristlasest inimese omad, ohverdaksid vaimulikke ohvreid ja kuulutaksid Tema väge, kes on neid kutsunud pimedusest oma imelisse valgusesse.
Ajalugu
Esimene inimene, kes sellest rääkis, oli Martin Luther. Luther ei kasutanud täpset väljendit "kõigi usklike preesterlus". Ta ütleb oma 1520. aasta teoses "Saksa rahva kristlikule aadlile", et kristluses on üldine preesterlus. Selles tekstis lükkab ta tagasi ka keskaegse seisukoha, et kristlased peavad praeguses elus jagunema kahte klassi: "vaimulikud" ja "ilmalikud". Ta esitas õpetuse, et kõik ristitud kristlased on Jumala ees "preestrid" ja "vaimulikud":
See, et paavst või piiskop (..) riietub teisiti kui ilmik, võib teha silmakirjatsejast või ebajumalaid õlitavast ikoonist, kuid see ei tee mingil juhul kristlasest või vaimsest inimesest. Tegelikult oleme me kõik ristimise kaudu pühitsetud preestrid, nagu ütleb püha Peetrus 1. Peetruse 2[:9]: "Te olete kuninglik preesterlus ja preesterlik kuningriik" ja Ilmutus [5:10]: "Sinu vere kaudu oled sa meid teinud preestriteks ja kuningateks".
Kaks kuud hiljem kirjutas Luther oma teoses "Kiriku babüloonia vangistusest" (1520):
Kuidas siis, kui nad on sunnitud tunnistama, et me kõik oleme võrdselt preestrid, nii palju kui meid on ristitud, ja nii me tõesti oleme; samas kui neile on pandud ainult ministeerium (ministerium Predigtamt) ja meie poolt nõusolek (nostro consensu)? Kui nad seda tunnistaksid, siis teaksid nad, et neil ei ole õigust teostada võimu meie üle (ius imperii, selles, mis ei ole neile usaldatud), välja arvatud niivõrd, kuivõrd me oleme seda neile andnud, sest nii öeldakse 1. Peetruse 2. peatükis: "Te olete valitud sugu, kuninglik preesterlus, preesterlik kuningriik". Sel viisil oleme me kõik preestrid, nii paljud meist kui ka kristlased. On tõepoolest preestreid, keda me nimetame vaimulikeks. Nad on meie hulgast valitud ja kes teevad kõike meie nimel. See on preesterlus, mis ei ole midagi muud kui teenistus. Nii 1. Korintlastele 4:1: "Keegi ei peaks meid pidama millekski muuks kui Kristuse teenijateks ja Jumala saladuste jagajateks".
Piiblilõik, mida peetakse selle usu aluseks, on Peetruse esimese kirja 2:9:
Aga teie ei ole sellised, sest te olete valitud rahvas. Te olete kuninglikud preestrid, püha rahvas, Jumala omand. Selle tulemusena saate te teistele näidata Jumala headust, sest ta kutsus teid pimedusest oma imelisse valgusesse.
Küsimused ja vastused
K: Kes saab protestantluses preestriks?
V: Protestandid usuvad, et preestriks võib saada iga ristitud usklik, kuigi konfessioonid võivad sooküsimuses erineda.
K: Millist terminit kasutatakse protestantluses ordineerimata preestrite kohta?
V: Protestantluses nimetatakse ordineerimata preestreid üldiselt "jutlustajateks", kusjuures terminit "pastor" võib kasutada vaheldumisi.
K: Kes võib saada preestriks rooma-katoliikluses?
V: Rooma-katoliikluses võivad preestriks saada ainult meessoost usklikud.
K: Millist koolitust peavad roomakatoliku preestrid saama?
V: Roomakatoliku preestrid peavad saama eriväljaõppe, sest nad tegutsevad Jumala ja Tema rahva vahel.
K: Millal andis paavst Paulus VI välja paavsti bulla Lumen Gentium?
V: Paavst Paulus VI andis paavsti bulla Lumen Gentium välja 1964. aastal.
K: Mida ütles paavst Paulus VI Lumen Gentiumis?
V: Lumen gentiumis väitis paavst Paul VI, et Kristus tegi uue rahva "Jumala Isa kuningriigiks ja preestriteks" ning et ristimise ja Püha Vaimu võidmise kaudu pühitsetakse ristitud inimesed pühaks preesterluseks, et nad saaksid tuua vaimulikke ohvreid ja kuulutada Tema väge, kes on neid kutsunud pimedusest oma imelisse valgusesse.
