Usalduse hülgamine islamis
Islami usust taganemine on see, kui islami järgija üritab oma usku muuta. Kui keegi üritab oma usku hüljata, nimetatakse seda usust taganemiseks. On erinevaid juhtumeid, mida tuleb käsitleda:
- Islami järgija peab olema täiskasvanud, reeglid ei kehti tavaliselt laste kohta.
- Islami järgija peab olema terve mõistusega. Hullud inimesed ei suuda otsuseid teha.
- Järgijad peavad oma usku muutma, sest nad tahavad seda. Oma usku vahetama sundimine ei ole usust taganemine.
Enamik sunniitidest ja šiiitidest on ühel meelel selles, et usust taganemine on patt. On erinevus kahjuliku ja kahjutu usulahkumise (mida nimetatakse ka suureks ja väikeseks usulahkumiseks) vahel. Wael Hallaqi sõnul ei põhine miski usust taganemise seadusest Koraanil, kuigi jurist al-Shafi'i tõlgendas Koraani salmi 2:217. See andis peamised tõendid selle kohta, et usust taganemine on islamis surmanuhtlus. Šariaat ütleb, et usust taganemise eest tuleb karistada surmaga, kuid Koraanis ei ole usust tagandujatele karistust selles maailmas.
Mõned islami juristid on väitnud või välja andnud fatwas'e, et usuvahetus ei ole karistatav või on karistatav ainult piiratud asjaoludel. Mõned islami rühmad, näiteks šiiitlikud ismailiidid, lükkavad usust taganemise eest surmanuhtluse täielikult tagasi.
Näited
- Salman Rushdie mõisteti 1989. aastal ajatolla Khomeini (Iraani tollane valitseja) poolt surma oma raamatu "Saatanlikud salmid" eest.
- Abdul Rahman, kristlusse pöördunud Afganistani kodanik, arreteeriti ja vangistati 2006. aastal islami tagasilükkamise süüdistusega, kuid hiljem vabastati ta kui "hull".
- Paljud pöördunud on viimasel ajal muutnud islami õpetusi, et need sobiksid lääne elustiili ja eluviisiga.
Küsimused ja vastused
K: Mis on islamis usust taganemine?
V: Usulahkumine islamis on see, kui islami järgija üritab oma usku muuta ja seda hüljata.
K: Kelle suhtes ei kehti tavaliselt usust taganemise reegel?
V: Apostasiooni reegel ei kehti tavaliselt laste suhtes.
K: Kas järgija peab olema terve mõistusega, et usust taganemise reeglit saaks kohaldada?
V: Jah, järgija peab olema mõistlik, et usust taganemise reeglid kehtiksid. Hullud inimesed ei saa otsuseid teha.
K: Kas usuvahetuse sundimist peetakse usust taganemiseks?
V: Ei, usku vahetama sundimist ei peeta usust taganemiseks.
K: Kas enamik sunniitlikke islami koolkondi on nõus, et usust taganemine on patt?
V: Jah, enamik sunniitlikke islami koolkondi ja twelversi šiiitlikke islami koolkondi on nõus, et usust taganemine on patt.
K: Millised on usust taganemise peamised ja väiksemad vormid?
V: Usust taganemise suuremaid ja väiksemaid vorme nimetatakse ka vastavalt kahjulikeks ja kahjututeks vormideks.
K: Kas on olemas Koraanis värsid, mis tõendavad surmanuhtluse määramist usust taganemise eest? V: Ei, Wael Hallaq'i sõnul ei põhine miski seadus, mis puudutab usulahutust, Koraani salmidel, kuigi al-Shafi'i tõlgendas Koraani salmi 2 : 217, mis andis peamised tõendid surmanuhtluse kui karistuse kohta usulahutuse eest.
