Salman Rushdie, (hindi: अहमद सलमान रश्दी Nastaliq: سلمانhybybyh رشدی; sündinud 19. juunil 1947) on tuntud romaanikirjanik ja esseist. Ta sündis Indias, Bombay linnas, ja osales varases nooruses õpingutes Inglismaal, kuhu ta saadeti Inglismaale erakooli ning jätkas seejärel õpinguid Cambridge'i ülikoolis. Rushdie rahvusvaheline läbimurre tuli romaaniga Kesköö lapsed (1981) — ta on selle autor, ning teose eest pälvis ta 1981. aastal Bookeri auhinna. Hiljem tunnistati sama teost ka eripreemiate kaudu (nt "Booker of Bookers" ja "Best of the Booker"). Alates 2000. aastatest on Rushdie elanud peamiselt Ameerika Ühendriikides.
Kirjanduslik stiil ja teemad
Rushdie on laialdaselt tuntud maagilise realismi kasutamise poolest: ta põimib oma romaanides realistliku ajaloo ja ühiskondliku narratiivi fantaasia-, müüdi- ja maagiliste elementidega. Selle lähenemisega luuakse jutustusi, kus esinevad võluväelised või ootamatud sündmused, samas kui tekstis käsitletakse sageli rasket poliitilist ja ajaloolist tausta. Tema loomingus kohtuvad postkoloniaalsus, identiteediotsing, migratsioon, religioon ja sõnavabaduse küsimused; lugudes esineb ka satiiri ja sürrealistlikke kujundeid, mis mõnikord meenutavad sürrealismiga seotud lähenemisi.
Tuntumad teosed ja mõju
Peamiste romaanide hulka kuuluvad lisaks Kesköö lastele teosed nagu Grimus (1975), Shame (1983), The Satanic Verses (1988), Haroun and the Sea of Stories (1990) — mis on lapsevanemaile ja nooremale lugejaskonnale suunatud lugu lugudest ja tsensuurist — ning palju hilisemaid romaane, mis uurivad globaalseid ja isiklikke teemasid. Rushdie on ka aktiivne esseist ja ühiskondlik arvamusliider, kes kirjutab tihti sõnavabaduse, kultuurilise mitmekesisuse ja kaasaegse poliitika teemadel.
Konfliktid ja ohud
Rushdie karjääriga kaasnesid ka rängemad konfliktid. 1988. aastal ilmunud romaani The Satanic Verses tõttu kuulutas Iraani juhtiv religioosne autoriteet 1989. aastal fatwa tema vastu, mis sundis Rushdiet aastakümneteks varjule ja valitsuse kaitse alla. See vaidlus tõstatab siiani küsimusi sõnavabaduse, usulise solvamise ja rahvusvahelise poliitika vaheliste piiride kohta. Rushdie on hiljem jätkanud avalikku elu, kuid on korduvalt kokku puutunud eluohtlike ähvarduste ja rünnetega; näiteks augustis 2022 rünnati teda Chautauqua kultuurifestivalil USA-s ning ta sai raskeid vigastusi, millest ta on aegamööda taastunud.
Tunnustused ja panus
Rushdie looming on pälvinud hulgaliselt rahvusvahelisi auhindu ja tiitlite tunnustusi. Tema romaan Kesköö lapsed on laiade lugejaskondade ja kriitikute hulgas hinnatud ning teda on nimetatud üheks mõjukamaks kaasaegseks ingliskeelseks kirjanikuks. Ta on saanud auhindu, olnud ülikoolide külalisprofessor ning asunud avalikes aruteludes tugevalt sõnavabaduse ja kultuurilise dialoogi eest seisma. Rushdie teosed on tõlketud paljudesse keeltesse ja mõjutavad jätkuvalt debatti kirjanduse rolli üle maailmapoliitikas ja identiteediküsimustes.
Rushdie looming pakub lugemisel nii rikkaid süžeesiirdeid kui ka keerukaid filosoofilisi ja poliitilisi kihte — seetõttu paeluvad tema raamatud nii lugejaid, kes otsivad fantaasiat ja mütoloogiat, kui ka neid, kes huvituvad ajaloo ja ühiskonnaanalüüsi nüanssidest.
