Samuel Barclay Beckett (/ˈbɛkɪt/; 13. aprill 1906 – 22. detsember 1989) sündis Iirimaal Dublinis. Ta oli kirjanik, kes kirjutas romaane, näidendeid ja luuletusi ning tõlkis tekste inglise ja prantsuse keelest. 1969. aastal anti talle Nobeli kirjandusauhind.
Tema tuntuim näidend on Godot'd oodates (Waiting for Godot), mida on sageli mängitud üle maailma nii teatris kui televisioonis. Lisaks sellele on tema tähtsamate teoste hulgas romaanitriloogia Molloy, Malone sureb ja Nimetu (The Unnamable) ning näidendid nagu Lõppmäng (Endgame) ja Krappi viimane lindistus (Krapp's Last Tape).
Becketti kirjandus iseloomustab sageli vähendatud, lakooniline stiil, absurdne huumor ja sügav huvi keele, mälu, eksistentsi ja inimese seisundi piiride vastu. Ta kirjutas algselt inglise keeles, kuid töötas pikemat aega Prantsusmaal, kirjutas ja tõlkis ka prantsuse keeles ning tõlkis mõningaid oma teoseid ise mõlemasse keelde.
Ta elas suurema osa elust Pariisis ja osales Teise maailmasõja ajal Prantsuse vastupanuliikumises. Beckett suri Pariisis 22. detsembril 1989 — surmapõhjuseks oli emfüseemi.
Paljud dramaturgid ja kirjandusteadlased peavad teda üheks 20. sajandi mõjukamaks kirjanikuks. Temast on kirjutatud palju raamatuid, uurimusi ja artikleid ning tema teosed mõjutasid tugevalt nii moodsa teatri kui ka kaasaegse proosa arengut.