Samuel Brannan (2. märts 1819 – 5. mai 1889) oli Ameerika Ühendriikide ärimees ja ajakirjanduse ning varajase San Franciscos toimimise üks silmapaistvamaid tegelasi. Ta oli Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liige ning mängis olulist rolli California kullapalaviku levitamisel ja majanduslikul ärakasutamisel. Brannanile omistatakse tihti tiitel esimese kullajooksu miljonärina, sest ta teenis suuri summasid kaupade ja teenuste müügist, mis olid vajalikud kullakaevuritele.
Varasem elu ja tegevus Yerba Buenas
Brannan kolis Põhja-California algusest pärit asulusse, mida tollal kutsuti Yerba Buenaks (hilisem San Francisco). Seal kohtus ta kohalike elanikega ja pidas sobivaks paigaks mormoonide kogukonnale Sacramento jõe ääres asuvat maad. Tema ideed ei leidnud aga laialdast toetust ja kavandatud uus linn ei arenenud oodatud viisil.
Yerba Buenas tegutsedes oli Brannan üks esimesi ettevõtjaid: ta rajas jahuveski (kohapõhise jahutööstuse), avas poe ja pakkus inglise keele õpetamist. See aitas tal kinnistada oma positsiooni kohalikus äriringkonnas ning luua kontakte tulevaste klientide ja partneritega.
Ajakirjandus – The California Star ja Daily Alta California
Brannan asutas 9. jaanuaril 1847 San Franciscos esimese ajalehe, mis kandis nime The California Star. See oli üks varasemaid Inglise-keelseid väljaandeid piirkonnas ja aitas kujundada avalikku arvamust, levitada teateid ning siduda kiiresti kasvavat kogukonda. Hiljem müüs Brannan ajalehe oma sõbrale; pärast omandivahetust sai sellest The Daily Alta California, mis jätkas San Francisco ühe mõjukama päevalehena.
Kontakt Brigham Youngiga ja mormoonide kolimine
1847. aasta juunis sõitis Brannan Wyomingi aladel asuvasse Green Riverisse, et kohtuda Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku juhiga Brigham Youngiga. Brannan soovis, et Young juhiks osa mormoone Californiasse, kuid Young eelistaski jäämist Great Basini piirkonda (Utah'se). See otsus pettumusena mõjutas Brannani suhteid kirikuga: ta jäi Californiasse ainsaks kirikujuhtivaks isikuks selles piirkonnas ning kohalike mormoonide annetused (kümnis) läksid tema kätte. Kiriklikud andmed ei näi kinnitavat, et Brannan oleks kõik need vahendid Utahis asuvatele kirikujuhtidele edastanud, mistõttu tekitas see kiriku liikmete seas usaldusprobleeme. Paljud liikmed loobusid talle maksma ja kolisid hiljem Salt Lake'i oru, kus oli suurem mormoonide kogukond.
Kullapalavik ja äriline edu
Kui 1848 algas teadete levik kullaleidude kohta Sacramento jõe piirkonnas, oli Brannan üks esimesi, kes leidis võimaluse sellest tulenevalt äriliselt kasu lõigata. Ta reklaamis ja müüs kaasaegseid tööriistu, tarbeesemeid ning muude kaupu, mida kullakaevurid vajasid, ning kõrgendas hindu vastavalt nõudlusele. Kuigi on erinevaid versioone selle kohta, kuidas täpselt kulges tema roll kullauudiste avalikustamisel (tuntud on lugu, et Brannan ringi jooksis ja hüüdis "Gold! Gold! Gold from the American River!"), on kindel, et see tegevus tõi talle märkimisväärse varanduse ja ajaloolise kuulsuse.
Hilisem elu, vastuolud ja pärand
Brannani ärilised teod tekitasid nii imetlust kui ka kriitikat. Teda süüdistati mõnikord ahnuses ja oma positsiooni ärakasutamises, eriti seoses kirikuga seotud rahade käitlemisega. Ta investeeris suurtes summades kinnisvarasse ja eriärisse, kuid ei suutnud kõiki investeeringuid edukalt hallata. Aja jooksul osa tema varandusest kadus halbade tehingute, spekulatsioonide ja majanduslike kõikumiste tõttu ning tema materiaalne olukord halvenes.
Samuel Brannani pärand on aga mitmetahuline: ta oli üks San Francisco varajase Inglise-keelse ajakirjanduse rajajatest, tal oli märgatav roll Californiasse saabuvate uudiste ja kaupade levitamisel ning tema nimi on seotud San Francisco varajase ärilise ja linnaplaneerimise ajalooga (näiteks tänavanimed ja mõned kohalikud mälestusmärgid kannavad tema nime). Samas jääb ta paljude ajaloolaste silmis vaidlusaluseks isikuks, kelle tegevus ja motiivid on ajaloos hinnatud erinevalt.
Samuel Brannan suri 5. mail 1889. Tema elu ja tegevus annavad hea pildi 19. sajandi Ameerika lääne kiirest muutumisest — ärivõimaluste ja ootamatute rikastumiste kõrval tekkisid ka eetilised küsimused ja isiklikud tragediad.