Samira Salih al-Nuaimi (ka Samira Saleh Ali al-Naimi, Sameera Salih Ali al-Nuaimy või سميرة صالح النعيمي araabia keeles) (1963 – 22. september 2014) oli iraagi jurist ja inimõiguste aktivist. Teda tunti avaliku häälekandjana, kes kasutas sotsiaalmeediat ja oma õiguslikku tausta inimõiguste, kultuuripärandi ja usuliste vähemuste kaitseks. Tema tegevus tõstis esile nii õigusliku abi vajadust kui ka muret religioossete pühapaikade ja kogukondade turvalisuse pärast piirkondades, mida mõjutas relvarühmitus Islamiriik.

Samira Twitteris ja teistes kanalites kritiseeris Islamiriiki (ISIS/Daish) nende praktikate ja käitumise eest, sealhulgas väidetava pühakohtade hävitamise pärast — nii mošeede, kirikute kui ka pühamute rüvetamine ja hävitamine tekitas laialdast hirmu ning rahvusvahelist pahameelt. Tema postitused olid osa laiemast vastuseisust äärmusrühmituse ideoloogiale ja vägivallale.

Peale avalikku kriitikat ründasid teda relvastatud ja röövisid teda maskides mehed. Raportite kohaselt piinati Samirat mitu päeva — ligikaudu viis päeva — ja seejärel tappis Islamiriik (tuntud ka kui ISIS või Daish) ta 22. septembril 2014. Tema surm oli osa laiemast mustrist, mille käigus rühmitus karistas ja hirmutas aktiviste, kriitikuid, ajakirjanikke ning usulisi vähemusi aladel, mida nad kontrollisid.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja mitmed inimõiguste organisatsioonid võtsid tapmise vastu teravalt sõna ning kutsusid rahvusvahelist kogukonda üles dokumenteerima ja uurima sarnaseid kuritegusid ning tagama süüdlaste vastutusele võtmise. Tema juhtum tõi esile ka ohud, millega silmitsi seisavad kodanikujuhid ja õiguskaitsjad konfliktipiirkondades ning vajaduse parema kaitse ja toetuse järele nende töö jätkamiseks.

Samira al-Nuaimi mälestus on jäänud sümboliks vaba sõna ja inimõiguste kaitsele rünnaku vastu piirkondades, kus äärmusrühmitused kehtestavad vägivalla ja hirmu kaudu oma reegleid. Tema juhtum ärgitas rahvusvahelisi ja kohalikku kodanikuühiskonda tõstma häält ning võitlema selle eest, et õiguskaitse, kultuuripärand ja inimväärikus oleksid kaitstud ka sõja ja konfliktide ajal.