Index Librorum Prohibitorum
Index Librorum Prohibitorum (inglise keeles: List of Prohibited Books) oli Indeks, katoliku kiriku poolt keelatud raamatute nimekiri. Need keelati, kui kirik arvas, et need on ketserlikud, kirikuvastased (kirikuvastased) või kõlvatu (rõvedad). See oli katoliku kiriku poolt teostatav tsensuur.
Indeksi varajased versioonid avaldati katoliiklikus Madalmaades (1529), Veneetsias (1543) ja Pariisis (1551). Sajandi keskpaigaks, mil Prantsusmaal ja Saksamaal toimusid ususõjad, arvasid võimud, et ajakirjanduse kontrollimine võib takistada ketserluse levikut. Seda sai teha keelatud teoste kataloogi abil, mida toetasid kiriklikud ja tsiviilasutused.
Esimese Roomas avaldatud versiooni (Pauluse indeks) andis paavst Paulus IV välja 1559. aastal. Alates 1571. aastast kuni 1917. aastani tegeles nimekirja ajakohastamisega Püha Indeksikongregatsioon. 20. ja viimane väljaanne ilmus 1948. aastal ning 14. juunil 1966 kaotas paavst Paulus VI selle ametlikult.
Nimekirja eesmärk oli kaitsta usklike usku ja moraali. Selleks takistati neid lugemast ketserlikke ja ebamoraalseid raamatuid. Raamatute hulka, mis arvati sisaldavat selliseid vigu, kuulusid astronoomide teosed, nagu Johannes Kepleri "Epitome astronomiae Copernicanae", mis oli indeksis aastatel 1621-1835, ja filosoofide teosed, nagu Immanuel Kanti "Puhta mõistuse kriitika". Indeksi eri väljaannetes olid ka kiriku eeskirjad raamatute lugemise, müümise ja tsensuuri kohta. Isegi Piibli väljaanded ja tõlked, mida kirik ei olnud heaks kiitnud, võis keelata.
Indeksi jõustamine oli inkvisitsioon. Giordano Bruno, kelle kõik teosed kanti 8. veebruaril 1600 indeksile, põletati (pealtnäha) ketserluse, mitte heliotsentrismi või muude teaduslike vaadete eest. Need muud vaated hõlmasid aga usku "teistesse maailmadesse", mis oli ketserlus.
Alles 1822. aastal lubas kirik trükkida raamatuid, mis aktsepteerisid Maa liikumist.
Indeksi kaotamise järgsed arengud näitavad, et "indeks on 21. sajandil kaotanud oma asjakohasuse". Täielik loetelu Indeksi järjestikustes väljaannetes esinevatest autoritest ja kirjutistest on esitatud teoses J. Martínez de Bujanda, Index Librorum Prohibitorum, 1600-1966. Indeksis olnud raamatute nimekiri on kättesaadav veebis.
Index Librorum Prohibitorum'i tiitelleht (Veneetsia 1564)
Küsimused ja vastused
K: Mis on Index Librorum Prohibitorum?
V: Index Librorum Prohibitorum (inglise keeles: List of Prohibited Books) oli katoliku kiriku poolt keelatud raamatute nimekiri, kuna neid peeti ketserlikeks, kirikuvastasteks või kõlvatuteks raamatuteks.
K: Millal ja kus see esimest korda avaldati?
V: Indeksi esimene versioon avaldati katoliiklikus Madalmaades (1529); Veneetsias (1543) ja Pariisis (1551).
K: Kes vastutas nimekirja ajakohastamise eest?
V: Alates 1571. aastast kuni 1917. aastani vastutas nimekirja ajakohastamise eest Püha Indeksikongregatsioon.
K: Mis oli selle eesmärk?
V: Nimekirja eesmärk oli kaitsta usklike usku ja moraali, takistades neid lugemast ketserlikke ja ebamoraalseid raamatuid.
K: Kuidas jõustasid võimud seda?
V: Indeksi jõustamine toimus inkvisitsiooni kaudu, mis hõlmas nende põletamist tuleriidal, kes seda rikkusid.
K: Kas on näiteid teostest, mis olid selles nimekirjas?
V: Näidetena võib tuua astronoomide teoseid, nagu Johannes Kepleri "Epitome astronomiae Copernicanae", mis oli indeksis aastatel 1621-1835, ja filosoofide teoseid, nagu Immanuel Kanti "Puhta mõistuse kriitika". Isegi kiriku poolt heaks kiitmata piibli väljaanded ja tõlked võidi keelata.
Küsimus: Millal paavst Paulus VI selle indeksi tühistas ?
V: Paavst Paulus VI kaotas selle indeksi 14. juunil 1966. aastal.
