Ramesses II (1279–1213 eKr) — Vana-Egiptuse suur vaarao ja ehitaja

Ramesses II (1279–1213 eKr) — legendaarne Vana-Egiptuse vaarao: 66-aastane valitsemine, Pi-Ramessese pealinn, hiigeltemplid, sõjakäigud ja ajatu ehituspärand.

Ramesses II oli üks tuntumaid ja mõjukamaid Vana-Egiptuse vaaraode. Ta kuulus üheksateistkümnenda dünastia valitsejate hulka ja teda peeti eluajal ning järeltulevate põlvede poolt sageli "suurks esivanemaks".

Varane elu ja troonipärimine

Ramesses tõusis troonile pärast isa Seti I valitsusaega: teda nimetati Seti järeltulijaks juba noorukina — allikate järgi umbes 14-aastaselt. Tema ametlik valitsemisperiood kestis aastatel 1279 eKr kuni 1213 eKr.^p165 See teeb kokku ligi 66 aastat ja 2 kuud, mistõttu on Ramesses üks pikimaajalisi vaaraosid. Ta suri kõrges vanuses (tõenäoliselt 90.–91. eluaastal) ning esialgu maeti Kuningate orus asuvasse hauakambrisse, kust tema säilmed hiljem leiti ja nüüd eksponeeritakse Kairo muuseumis.

Sõjakäigud ja välispoliitika

Ramesses oli aktiivne valitseja nii sõjalises kui poliitilises mõttes. Ta juhtis ekspeditsioone Vahemere idaossa — tänapäeva aladele, mida praegu tuntakse Iisraeli, Liibanoni ja Süüria alad — ning suunas vägesid ka lõunasse Nuubiasse. Kuulsaimaks lahinguks tema valitsemise ajal on Ketši (Kadesh) lahing, kus ta kohtus Hattiitide vägedega. Selle kokkupõrke tulemust peetakse sageli tasavägiseks: mõlemad pooled kuulutasid end võitjateks ja Ramesses kujutas lahingut oma mälestusmärkidel suure võiduna.

Mitmeid aastaid pärast vaenu sõlmiti siiski rahuleping Hatti riigiga — ajalooliselt üks esimesi säilinud rahulepinguid — mis tõi piirkondlikku stabiilsust ja kindlustas piiriala suhted. See leping tugevdas ka Ramessese positsiooni kui rahvusvaheliselt tunnustatud valitsejat.

Ehitusprojektid ja propaganda

Ramesses oli tuntud mahukate ehitusprojektide poolest: ta tellis tempelkomplekside, mälestusmärkide ja kivimonumentide rajamist, mis pidid tagama tema kuulsuse ja jumaliku staatuse ka pärast surma. Tema tellimusel ehitati ja laiendati mitmeid tuntud paikasid, sealhulgas suurejoonelisi kaljutemple (nt Abu Simbel), tema memoriaaltempel Ramesseum ning paljusid altariväljakuid ja obeliske Karnakis ja Luxoris. Ta rajas ka uue pealinna Pi-Ramessese Niiluse deltas, mis sai tähtsaks sõjalise ja administratiivse keskpunktina, eriti sõjakäikude jaoks Süürias.

Ramesses kasutas monumentaalset arhitektuuri ja laialdasi kujutisi (suured kujud, reljeefid ja pikad tekstid), et kujundada oma avalikku kuvandit — seda nii Egiptuses kui naaberriikides.

Perekond ja järeltulijad

Ramessesel oli mitu abikaasat; silmapaistvam neist oli kuninganna Nefertari, kellele pühendas ta tähelepanuväärseid mälestisi ja tempelruume. Tal oli suur perekond — kümneid lapsi — ja tema järglus jätkus mitmete poegade kaudu. Tema üheks järglaseks sai Merneptah, kes lõpuks Ramessese trooni päris.

Surm, säilmed ja avastus

Ramesses II maeti algselt Kuningate orus asuvasse hauakambrisse. Tema säilmed peideti hiljem rüüstamise eest kaitseks kuninglikku varjupaika (nn "peidetud seinapilu" ehk kuninglik peidukoht). See varjatud kuninglik haud leideti ja avastati 19. sajandil — Ramessese mumifikateeritud keha avastati 1881. aastal ning alates sellest ajast on tema säilmed eksponeeritud Kairo muuseumis. Kaasaegsed uuringud on näidanud, et ta suri vanadusse: mummialune uurimine viitab vanusest tingitud kulumisele nagu liigesehaigused ja hammaste kulumine, mitte vägivallale.

Pärand ja tähendus

Ramessese pika valitsemisaja tõttu jääb tema järg mitu põlvkonda hõlmavaks ajalooks: ta jättis Huuguse jälje Egiptuse arhitektuuris, kunstis ja diplomaatias. Hilisemad egiptlased ja tema järeltulijad pidid teda sageli "suurks esivanemaks", kelle teod ja ehitised püsisid mälestusena sajandeid. Tema valitsemine on oluline nii arheoloogide, ajaloolaste kui ka laiemalt kultuurimälu uurijate jaoks.

Märkused: Ramessese elu ja teod on hästi dokumenteeritud nii egiptuse enda mälestustahvlite kui ka Hatti ja teiste lähiriikide allikate kaudu; sellest tulenevalt on tema kuvand osaliselt ajalooline fakt ja osaliselt omamoodi valitsemisperioodi propaganda.

Kampaaniad ja lahingud

Oma elu alguses käis Ramses sõjakäikudel, et saada maad tagasi nublaste ja hetiitide käest ning kindlustada Egiptuse piirid. Ta peatas ka Nuubia mässud ja korraldas sõjakäigu Liibüas. Ramsese valitsemise ajal võis Egiptuse armee koosseisu kuuluda umbes 100 000 meest, mida ta kasutas Egiptuse mõju tugevdamiseks naabermaade üle.

Lahing Sherdeni merepiraatide vastu

Oma teisel aastal alistas Ramses Sherdeni merepiraadid. Nad tekitasid probleeme Egiptuse Vahemere rannikul, rünnates Egiptusesse suunduvatel mereteedel kaubalaevu.^p250 Ramses paigutas väed ja laevad strateegilistesse punktidesse piki rannikut ning lubas piraatidel oma saaki rünnata. Seejärel tabas ta nad merelahingus üllatuslikult, võttes nad kõik ühe aktsiooniga kinni.^p53Üks stele ütleb, et nad tulid "oma sõjalaevadega keset merd, ja ükski neist ei suutnud nende ees seista". Varsti pärast seda on Sherdenid näha vaarao ihukaitses oma sarvekiivrite, ümmarguste kilpide ja suurte Naue II mõõkadega.

Rahuleping hetiitidega

Hetiit Mursili III põgenes Egiptusesse, kui tal ei õnnestunud oma onu trooni hõivata. Onu Hattusili III nõudis, et Ramses annaks (saadaks) oma vennapoja tagasi Hatti. ^p74

See tekitas Egiptuse ja Hatti vahel kriisi, kui Ramses ütles, et ta ei tea, kus Mursili on. Kaks impeeriumi jõudsid sõja lähedale. Lõpuks otsustas Ramesses oma valitsemisaja kahekümne esimesel aastal (1258 eKr) sõlmida Hattusili III-ga kokkuleppe, et lõpetada konflikt. Dokument, milles nad kokku leppisid, on maailma ajaloo varaseim teadaolev rahuleping. ^p256

Rahulepingust on kaks versiooni: üks on kirja pandud egiptuse hieroglüüfidega, teine akkadi keeles, kasutades kiilkirjakirja; mõlemad versioonid on säilinud. Selline kahes keeles salvestamine on tavaline paljude lepingute puhul. See leping erineb teistest selle poolest, et mõlemad keeleversioonid on erinevalt sõnastatud. Kuigi suurem osa tekstist on identne, väidetakse hetiidi versioonis, et egiptlased tulid rahu saamiseks, samas kui egiptuse versioonis väidetakse vastupidist.^{p73–79; 62–64} Leping anti egiptlastele üle hõbeplaadi kujul. See "taskuraamatu" versioon viidi tagasi Egiptusesse ja selle koopia raiuti Karnaki templisse.

Ramesses II reljeef lubjakivil, mis on veel algupärase värviga.


Tahvel Hattusili III Hatti ja Ramesses II Egiptuse vahelise lepingu kohta Istanbuli Arheoloogiamuuseumis.

Nefertari haud

Kõige tähtsam ja kuulsaim Ramessese kuningannast abikaasa avastati 1904. aastal. Nefertari haud on äärmiselt oluline, sest selle suurepärast seinamaali peetakse üheks suurimaks näide Vana-Egiptuse kunstist.

Kaljusse raiutud treppide kaudu on võimalik minna eelkambrisse. See on kaunistatud maalingutega, mis põhinevad surnute raamatu 17. peatükil. Astronoomiline lagi kujutab taevast ja on värvitud tumesinise värviga, millel on palju kuldseid viiekohalisi tähti. Eelkambri idaseina katkestab suur avaus, millel on Osirise ja Anubise maalid. See viib külgkambrisse, mis on kaunistatud ohvristaadetega. Maalitud eesruumis on kujutatud Nefertari esitlemine jumalate ees, kes teda tervitavad. Eelkambri põhjaseinal on trepp, mis viib alla matmiskambrisse. See on suur neljakandiline ruum, mille pindala on umbes 90 ruutmeetrit ja mille astronoomilist lage toetavad neli täielikult kaunistustega kaetud sammast.

Nefertarit kujutav hauasein

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Ramesses II?

K: Kui kaua valitses Ramesses II Egiptust?

K: Mis oli Ramesses II tiitel?

K: Kui vana oli Ramesses II, kui tema isa määras ta järglaseks?

K: Kuhu maeti Ramesses II?

K: Milliseid ekspeditsioone juhtis Ramesses II?

K: Millele keskenduti Ramesses II valitsemisaja alguses?

Otsing