Ramses II
Ramesses II oli üks suurimaid Vana-Egiptuse vaaraode. Ta oli üheksateistkümnenda dünastia kolmas vaarao. Tema järeltulijad ja hilisemad egiptlased nimetasid teda "suureks esivanemaks".
Kui ta oli 14-aastane, määras Ramesses oma isa Seti I järeltulijaks. Ta valitses Egiptust aastatel 1279 eKr kuni 1213 eKr.p165 See on kokku 66 aastat ja 2 kuud. Tõenäoliselt suri ta 90. või 91. aastal. Tema surma puhul maeti ta Kuningate orus asuvasse hauakambrisse; hiljem viidi tema surnukeha kuninglikku kirstu (peidetud seinapilu), kust see 1881. aastal avastati. Praegu on see eksponeeritud Kairo muuseumis.
Ramesses II juhtis mitmeid ekspeditsioone Vahemere idapoolsetele aladele (tänapäeva Iisraeli, Liibanoni ja Süüria alad). Ta juhtis ekspeditsioone ka lõunasse, Nuubiasse.
Tema valitsemisaja alguses keskenduti linnade, templite ja monumentide ehitamisele. Ta rajas Pi-Ramessese linna Niiluse deltas oma uueks pealinnaks ja peamiseks tugipunktiks oma sõjakäikudeks Süürias.
Ramesses II: üks neljast Abu Simbelis asuvast istuva kuju väliskulptuurist.
Ramesses II kartoteegid. Keskmisel neist on järgmine tekst: "Ram'ses, Rê tegi teda, Amuni armastatud. p146
Kampaaniad ja lahingud
Oma elu alguses käis Ramses sõjakäikudel, et saada maad tagasi nublaste ja hetiitide käest ning kindlustada Egiptuse piirid. Ta peatas ka Nuubia mässud ja korraldas sõjakäigu Liibüas. Ramsese valitsemise ajal võis Egiptuse armee koosseisu kuuluda umbes 100 000 meest, mida ta kasutas Egiptuse mõju tugevdamiseks naabermaade üle.
Lahing Sherdeni merepiraatide vastu
Oma teisel aastal alistas Ramses Sherdeni merepiraadid. Nad tekitasid probleeme Egiptuse Vahemere rannikul, rünnates Egiptusesse suunduvatel mereteedel kaubalaevu.p250 Ramses paigutas väed ja laevad strateegilistesse punktidesse piki rannikut ning lubas piraatidel oma saaki rünnata. Seejärel tabas ta nad merelahingus üllatuslikult, võttes nad kõik ühe aktsiooniga kinni.p53Üks stele ütleb, et nad tulid "oma sõjalaevadega keset merd, ja ükski neist ei suutnud nende ees seista". Varsti pärast seda on Sherdenid näha vaarao ihukaitses oma sarvekiivrite, ümmarguste kilpide ja suurte Naue II mõõkadega.
Rahuleping hetiitidega
Hetiit Mursili III põgenes Egiptusesse, kui tal ei õnnestunud oma onu trooni hõivata. Onu Hattusili III nõudis, et Ramses annaks (saadaks) oma vennapoja tagasi Hatti. p74
See tekitas Egiptuse ja Hatti vahel kriisi, kui Ramses ütles, et ta ei tea, kus Mursili on. Kaks impeeriumi jõudsid sõja lähedale. Lõpuks otsustas Ramesses oma valitsemisaja kahekümne esimesel aastal (1258 eKr) sõlmida Hattusili III-ga kokkuleppe, et lõpetada konflikt. Dokument, milles nad kokku leppisid, on maailma ajaloo varaseim teadaolev rahuleping. p256
Rahulepingust on kaks versiooni: üks on kirja pandud egiptuse hieroglüüfidega, teine akkadi keeles, kasutades kiilkirjakirja; mõlemad versioonid on säilinud. Selline kahes keeles salvestamine on tavaline paljude lepingute puhul. See leping erineb teistest selle poolest, et mõlemad keeleversioonid on erinevalt sõnastatud. Kuigi suurem osa tekstist on identne, väidetakse hetiidi versioonis, et egiptlased tulid rahu saamiseks, samas kui egiptuse versioonis väidetakse vastupidist.p73–79; 62–64 Leping anti egiptlastele üle hõbeplaadi kujul. See "taskuraamatu" versioon viidi tagasi Egiptusesse ja selle koopia raiuti Karnaki templisse.
Ramesses II reljeef lubjakivil, mis on veel algupärase värviga.
Tahvel Hattusili III Hatti ja Ramesses II Egiptuse vahelise lepingu kohta Istanbuli Arheoloogiamuuseumis.
Nefertari haud
Kõige tähtsam ja kuulsaim Ramessese kuningannast abikaasa avastati 1904. aastal. Nefertari haud on äärmiselt oluline, sest selle suurepärast seinamaali peetakse üheks suurimaks näide Vana-Egiptuse kunstist.
Kaljusse raiutud treppide kaudu on võimalik minna eelkambrisse. See on kaunistatud maalingutega, mis põhinevad surnute raamatu 17. peatükil. Astronoomiline lagi kujutab taevast ja on värvitud tumesinise värviga, millel on palju kuldseid viiekohalisi tähti. Eelkambri idaseina katkestab suur avaus, millel on Osirise ja Anubise maalid. See viib külgkambrisse, mis on kaunistatud ohvristaadetega. Maalitud eesruumis on kujutatud Nefertari esitlemine jumalate ees, kes teda tervitavad. Eelkambri põhjaseinal on trepp, mis viib alla matmiskambrisse. See on suur neljakandiline ruum, mille pindala on umbes 90 ruutmeetrit ja mille astronoomilist lage toetavad neli täielikult kaunistustega kaetud sammast.
Nefertarit kujutav hauasein
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Ramesses II?
V: Ramesses II oli üks Vana-Egiptuse suurimaid vaaraosid ja üheksateistkümnenda dünastia kolmas vaarao.
K: Kui kaua valitses Ramesses II Egiptust?
V: Ramesses II valitses Egiptust aastatel 1279 eKr kuni 1213 eKr, mis on kokku 66 aastat ja 2 kuud.
K: Mis oli Ramesses II tiitel?
V: Tema järeltulijad ja hilisemad egiptlased nimetasid Ramses II-d "Suureks esivanemaks".
K: Kui vana oli Ramesses II, kui tema isa määras ta järglaseks?
V: Ramesses II oli 14-aastane, kui tema isa Seti I määras ta järglaseks.
K: Kuhu maeti Ramesses II?
V: Ramesses II maeti kuningate orus asuvasse hauakambrisse, kuid hiljem viidi tema surnukeha kuninglikku keldrisse, kust see 1881. aastal avastati. Praegu on see eksponeeritud Kairo muuseumis.
K: Milliseid ekspeditsioone juhtis Ramesses II?
V: Ramesses II juhtis mitmeid ekspeditsioone Vahemere idapoolsetele aladele (tänapäeva Iisraeli, Liibanoni ja Süüria alad). Ta juhtis ka ekspeditsioone lõunasse, Nuubiasse.
K: Millele keskenduti Ramesses II valitsemisaja alguses?
V: Ramesses II valitsemisaja alguses keskenduti linnade, templite ja monumentide ehitamisele. Ta rajas Pi-Ramessese linna Niiluse deltas oma uueks pealinnaks ja peamiseks tugipunktiks oma sõjakäikudeks Süürias.
