Patendikirjad: definitsioon ja õiguslik tähendus

Patendikirjad: selge definitsioon ja õiguslik tähendus — ajaloost tänapäevase patentini, õigused, praktikad ja erinevused lähedaste kirjadega.

Patendikirjad (alati mitmuses) on monarhi või valitsuse poolt välja antud kirjaliku korralduse vormis juriidiline dokument. Neid kasutatakse tavaliselt ameti, õiguse, monopoli, tiitli või staatuse andmiseks isikule või ettevõttele. Patendikirjad võivad olla aluseks äriühingute või valitsusasutuste loomiseks ning neid kasutatakse ka linna staatuse või vapi andmiseks. Patendikirju antakse välja krooniesindajate, näiteks Commonwealth'i riikide kuberneride ja kindralkubernerite ametisse nimetamiseks. Ühendkuningriigis antakse neid välja ka kuningriigi eakaaslaste ametissenimetamiseks. Patendikirja põhijoonteks on see, et tegu on avaliku kirjaliku aktiga, mis annab saajale konkreetsed õigused või privileegid ja mille sisu on tavaliselt kantud riiklikesse registritesse või arhiividesse.

Patendikirjade funktsioonid on mitmekesised. Näiteid tavapärastest kasutusvaldkondadest:

• ametikoha või avaliku volituse andmine (näiteks kuberneri määramine);
• õiguste ja privileegide, sh monopoli või eksklusiivse kauplemisõiguse, andmine;
• õigusliku isiku või korporatsiooni (nt harta alusel asutatud ettevõte) loomine;
• aadli- või tiitliandmine ning heraldikaõiguse (vapi) kinnitamine;
• linna- või territooriumi staatuse määramine.

Kirjapatendi erivormist on kujunenud tänapäevane patent (mida Ameerika Ühendriikide patendiõiguses nimetatakse kasulikuks patendiks või disainilahenduse patendiks). Modernne leiutis- või disainipaatent annab oma omanikele õiguse teistele isikutele keelata leiutise teostamine, turustamine ja müük teatud ajaperioodil ning määratud territoriaalsetes piirides. Selleks et patent toimiks kui avalik huvi teeniv kaitsemehhanism, nõuab enamik patendisüsteeme:

• leiutuse avalikustamist nii täpselt, et teised saaksid leiutist mõista ja vajaduse korral edasi arendada;
• uudsuse, mittetõenäolise leiulise samalaadsuse (leiuline samm või inventiivsus) ja tööstusliku kasutatavuse tõendamist;
• patendinõude perioodilist haldamist ja maksude tasumist ning riiklikku registrisse kandmist.

Patendikirjad erinevad oma olemuselt lähedastest kirjadest. Lähedased kirjad on isiklikud ja pitseeritud, nii et ainult saaja saab nende sisu lugeda; neid kasutatakse näiteks salajaste volituste edastamiseks. Vastupidiselt on patendikirjad avatud kirjad, mille sihtrühm on lai — nende eesmärk on anda avalik teatavus ja juriidiline alus volitustele või privileegidele. Traditsiooniliselt kinnitati patendikirju riikliku pitseri (nt Suur Pitser) või ametliku allkirjaga ning need kandusid ametlike arhiivide ja registrite osaks, muutes need igaühele ligipääsetavaks tõenditeks antud õigustest.

Õiguslikud aspektid ja tagajärjed:

• Patendikirja väljastamine on tavaliselt täitev- või õigusorganite tegu (monarhi, presidendi või muu volitatud riigiametniku), mis annab dokumendile formaalse ja siduva staatuse.
• Neid dokumente võib haldussüsteemis vaidlustada kohtus või haldusorganites — võimalik on tühistamine, muutmine või piiramine, kui ilmneb seaduserikkumine või valesti antud õigus.
• Paljud patendikirjad on territoriaalsed: nende mõju kehtib antud riigi või monarhia jurisdiktsioonis ja välisriikides nõuavad sarnaste õiguste saavutamiseks eraldi menetlust.
• Patendikirjade avalik iseloom tähendab, et need toimivad ka avaliku registrina ning aitavad vältida topeltandmist või õiguste kattumist.

Praktilised näited aitavad eristust selgitada: kirjalik patendikiri võidi välja anda, et luua uus linn, anda kaubanduslik monopoliõigus kindlaks ajaks või kinnitada kellegi aadli- või vapiõigust. Samuti on patendikirjad olnud vahendiks riigiesindajate ametisse nimetamisel — nagu mainitud, antakse selliseid dokumente välja mõnedes riikides ka tänapäeval (näiteks krooniesindajate ametisse nimetamisel).

Kokkuvõte: patendikirjad on avalikud, formaalsed juriidilised aktid, mille eesmärk on anda saajale konkreetsed õigused, privileegid või staatuse tunnistus. Need erinevad isiklikest, pitseeritud lähedastest kirjadest selle poolest, et nende sisu on mõeldud laiemale avalikkusele ja need kantakse tavaliselt ametlikesse registritesse. Nende roll ja mõju võib tänapäeval olla nii ajalooline kui ka praktiline — alates korporatiivsetest ja linnaläbirääkimistest kuni kaasaegsete leiutis- ja disainipatentideni.

Küsimused ja vastused

K: Mis on patenteeritud tähed?

K: Milleks võib kasutada patendikirju?

K: Kuidas erinevad tänapäeva patendid patendikirjadest?

K: Mis on kirjapatendi vastand?

K: Kelle poole pöördutakse patendikirjade väljastamisel?

K: Kas kaasaegsete patentide kasutamisel on mingeid erinõudeid?

Otsing