Kohtuotsuse põhjendus (õiguslik arvamus): määratlus ja tähendus
Kohtuotsuse põhjendus (õiguslik arvamus): määratlus ja tähendus — selgitus, avaldamine, pretsedendi roll ja mõju kohtupraktikale.
Õiguses on õiguslik arvamus tavaliselt kohtuniku või kohtunike rühma kirjalik selgitus, mis on lisatud kohtuasjas tehtud määrusele või otsusele. Õiguslikud arvamused võivad kirjutada ka õiguseksperdid. Õigusliku arvamuse abil esitatakse kohtuotsuse põhjendused (põhjused) ja õiguspõhimõtted.
Mõiste ja eesmärk
Õiguslik arvamus seletab, miks kohus jõudis konkreetse järelduseni: millised faktid loeti olulisteks, milliseid õigusnorme kohaldati ning kuidas need normid tõlgendati. Selle peamised eesmärgid on:
- tagada otsuse läbipaistvus ja kontrollitavus;
- selgitada õiguspõhimõtteid ning anda juhiseid tulevaste sarnaste juhtumite lahendamiseks;
- aidata õiguskäsitluse arendamist nii avaldamise kaudu kui ka kohtusiseses arutelus;
- pakkuda alus apellatsioonile või kassatsioonile, kui pooled otsustavad edasi kaevata.
Sisu ja ülesehitus
Tüüpiliselt sisaldab õiguslik arvamus järgmisi osi:
- juhtumi faktide kokkuvõte;
- vaidluse tuumlikud õiguslikud küsimused;
- kohaldatavad seadused, varasemad kohtupraktika ja teoreetilised lähtekohad;
- analüüs — loogiline samm-sammu haaval põhjendamine, miks üks või teine õiguslik järeldus on õige;
- otsuslik järeldus ehk lõppkonklusioon (mida kohus otsustab ja miks).
Oluline eristada ratio decidendi (lahendi õigusalust järeldust, mis kannab eeskuju) ja obiter dicta (lisamõtisklused, mis ei ole otsuse siduv osa). Mõlemad võivad avaldada mõju, kuid esimesel on suurem roll pretsedendiõiguse kujunemisel.
Avaldamine ja õiguslik mõju
Arvamused avaldatakse tavaliselt kohtu korraldusel. Avaldatud arvamused koondatakse sageli õigusaruannetes või kohtuasjade aruannetes ning neil on erinev õiguslik kaal erinevates õigussüsteemides:
- tavaõiguse süsteemides (common law) võivad avaldatud põhjendused muutuda siduvaks pretsedendiks ja neid kasutatakse uute juhtumite lahendamisel;
- tsiviilõiguse süsteemides (civil law) on need pigem selgitavad ja suunavad, kuid mitte alati formaalselt siduvad — siiski on avaldatud praktikal suur kaal ja mõjukus.
Kui kohus otsustab, et arvamus tuleb avaldada, lisatakse arvamus raamatusarja, mida nimetatakse õigusaruanneteks või kohtuasjade aruanneteks, ühte köitesse. Kohtute avaldatud arvamusi nimetatakse ühiselt ka kohtupraktikaks, mis on tavaõiguse õigussüsteemides üks peamisi õigusallikaid.
Eriarvamused, eksperdiarvamused ja korrigeerimine
Kohtu otsusega seonduvalt võivad kaasneda ka eriarvamused (dissent) või täiendavad märkused (concurring opinions). Need pakuvad alternatiivseid õigustõlgendusi ning võivad hiljem mõjutada õiguse arengut. Lisaks võivad õiguseksperdid esitada eraldi kirjalikke arvamusi või seletusi, mida kohus kas kasutab kaalumiseks või avaldab iseseisva seisukohana.
Praktiline tähendus
Hea põhjendusega õiguslik arvamus parandab õigussüsteemi ennustatavust ja usaldusväärsust: pooled, advokaadid ja teised kohtud saavad selgema pildi sellest, kuidas sarnaseid probleeme edaspidi lahendatakse. Samuti toetab põhjendus kohtuniku demokraatlikku legitiimsust — selgitus näitab, et otsus ei põhine üksnes isiklikul arvamusel, vaid juriidilisel kaalutlusel.
Kokkuvõttes on kohtuotsuse põhjendus — õiguslik arvamus — kohusliku otsuse oluline osa, mis toimib nii seletusena otsuse tagamaadele kui ka allikana õiguse arendamiseks ja rakendamiseks tulevikus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on õiguslik arvamus?
V: Õigusarvamus on kohtuniku või kohtunike rühma kirjalik selgitus, mis on lisatud kohtuasjas tehtud määrusele või otsusele.
K: Kes veel võib kirjutada õigusliku arvamuse?
V: Õigusliku arvamuse võivad kirjutada ka õiguseksperdid.
K: Mis on õigusliku arvamuse eesmärk?
V: Õigusliku arvamuse eesmärk on esitada otsuse põhjendused ja õiguspõhimõtted.
K: Kes avaldab õiguslikke arvamusi?
V: Arvamused avaldatakse tavaliselt kohtu korraldusel.
K: Miks avaldatakse õiguslikke arvamusi?
V: Õiguslike arvamuste abil võib tugevdada, selgitada, muuta, kehtestada või tühistada pretsedendiõigust.
K: Kus avaldatakse kohtute arvamusi?
V: Kohtute avaldatud arvamusi leidub õigusaruannetes või kohtuasjade aruannetes, mida ühiselt nimetatakse kohtupraktikaks.
K: Milline on kohtupraktika tähtsus tavaõiguse õigussüsteemides?
V: Kohtupraktika on common law õigussüsteemides üks peamisi õigusallikaid.
Otsige