Šveits olümpiamängudel: osavõtt, medalid ja korraldamine
Šveits on saatnud sportlasi igale olümpiamängule alates esimestest mängudest aastal 1896. Ainsa erandina seoses poliitilise protestiga boikoteeris Šveits 1956. aasta suveolümpiamänge Melbourne'is, kuid samal aastal varem toimusid olümpiaratsaspordivõistlused ajaliselt eraldatult Stockholmis, Rootsis, kus Šveitsi esindus ikkagi osales ja Šveitsi takistussõidu võistkond võitis pronksmedali. See eripära tulenes Austraalia rangetest loomade karantiinireeglitest, mis sundisid ratsaspordi üle viima teise paika ja ajale.
Osavõtt ja ajalugu
Šveits on olnud pidev olümpiaosalise alates 19. sajandi lõpu–20. sajandi alguse olümpiamängudest. Nende delegatsioonide suurus ja koosseis on ajas varieerunud sõltuvalt mängude laadist (suvi või talv) ja osavõetavatest aladest. Šveitsi sportlased on osalenud väga erinevatel spordialadel ning maa panus rahvusvahelisse olümpialiikumisse on olnud püsiv.
Medalitulud
Šveitsi sportlased on suveolümpiamängudel võitnud kokku 181 medalit ja taliolümpiamängudel kokku 127 medalit, mis teeb ühtekokku 308 olümpiamedalit. Medalid on tulnud nii ratsaspordist (nagu 1956. aasta pronks) kui ka erinevatelt talispordialadelt — Šveits on olnud eriti edukas mäesuusatamises, bobisõidus ja muudes lumega seotud distsipliinides. Suvemängudel on Šveitsi sportlased olnud tugevad mitmetes alades, sealhulgas ratta- ja veespordialadel ning laskmises ja kergejõustikus.
Korraldamine
Šveits on olümpiamänge korraldanud kahel korral: mõlemad kordadeks olid 1928. aasta taliolümpiamängud ja 1948. aasta taliolümpiamängud, mis toimusid St. Moritzis. Mõlemad korraldused meenutavad Šveitsi pikkade talve- ja mäesporditraditsioonide ajaloolist tähtsust ning näitasid väikeriigi suutlikkust võtta vastu rahvusvahelisi spordiüritusi ka keerulisel ajaperioodil (1920.–1940. aastate vahetus).
Šveitsi olümpiakomitee
Šveitsi riiklik olümpiakomitee loodi 1912. aastal ning on sellest ajast alates koordineerinud Šveitsi osalemist olümpiamängudel, valinud koondisi ja toetanud sportlaste ettevalmistust rahvusvahelisteks võistlusteks. Komitee töö hõlmab nii suve- kui talispordialade arendamist, noorsportlaste programmi ja rahvusvahelist koostööd.
Kokkuvõttes on Šveitsi olümpiaajalugu mitmekesine: pidev osavõtt, märkimisväärne medalisaak mõlemal hooajal, kaks korraldusõigust ning tugev riiklik tugi läbi olümpiakomitee. Šveitsi panus ja kohalolek olümpiamängudel on olnud märkimisväärne nii sportliku saavutuse kui ka korraldusliku kogemuse poolest.
Medalite tabelid
Medalid suvemängude kaupa
| Mängud | Kuld | Silver | Pronks | Kokku |
| 1 | 2 | 0 | 3 | |
| 1900 Pariis | 6 | 2 | 1 | 9 |
| 1904 St. Louis | 1 | 0 | 1 | 2 |
| 1908 London | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 1912 Stockholm | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 1920 Antwerpen | 2 | 2 | 7 | 11 |
| 1924 Pariis | 7 | 8 | 10 | 25 |
| 1928 Amsterdam | 7 | 4 | 4 | 15 |
| 1932 Los Angeles | 0 | 1 | 0 | 1 |
| 1936 Berliin | 1 | 9 | 5 | 15 |
| 1948 London | 5 | 10 | 5 | 20 |
| 2 | 6 | 6 | 14 | |
| 1956 Melbourne/Stockholm | 0 | 0 | 1 | 1 |
| 1960 Rooma | 0 | 3 | 3 | 6 |
| 1964 Tokyo | 1 | 2 | 1 | 4 |
| 1968 Mexico City | 0 | 1 | 4 | 5 |
| 1972 München | 0 | 3 | 0 | 3 |
| 1976 Montreal | 1 | 1 | 2 | 4 |
| 1980 Moskva | 2 | 0 | 0 | 2 |
| 1984 Los Angeles | 0 | 4 | 4 | 8 |
| 1988 Seoul | 0 | 2 | 2 | 4 |
| 1992 Barcelona | 1 | 0 | 0 | 1 |
| 1996 Atlanta | 4 | 3 | 0 | 7 |
| 2000 Sydney | 1 | 6 | 2 | 9 |
| 2004 Ateena | 1 | 1 | 3 | 5 |
| 2 | 0 | 5 | 7 | |
| 2012 London | 2 | 2 | 0 | 4 |
| Kokku | 47 | 73 | 65 | 185 |
Medalid talimängude kaupa
| Mängud | Kuld | Silver | Pronks | Kokku |
| 2 | 0 | 1 | 3 | |
| 1928 St. Moritz (võõrustajariik) | 0 | 0 | 1 | 1 |
| 1932 Lake Placid | 0 | 1 | 0 | 1 |
| 1936 Garmisch-Partenkirchen | 1 | 2 | 0 | 3 |
| 1948 St. Moritz (võõrustajariik) | 3 | 4 | 3 | 10 |
| 1952 Oslo | 0 | 0 | 2 | 2 |
| 1956 Cortina d'Ampezzo | 3 | 2 | 1 | 6 |
| 1960 Squaw Valley | 2 | 0 | 0 | 2 |
| 1964 Innsbruck | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 1968 Grenoble | 0 | 2 | 4 | 6 |
| 1972 Sapporo | 4 | 3 | 3 | 10 |
| 1976 Innsbruck | 1 | 3 | 1 | 5 |
| 1980 Lake Placid | 1 | 1 | 3 | 5 |
| 1984 Sarajevo | 2 | 2 | 1 | 5 |
| 1988 Calgary | 5 | 5 | 5 | 15 |
| 1992 Albertville | 1 | 0 | 2 | 3 |
| 3 | 4 | 2 | 9 | |
| 1998 Nagano | 2 | 2 | 3 | 7 |
| 2002 Salt Lake City | 3 | 2 | 6 | 11 |
| 2006 Torino | 5 | 4 | 5 | 14 |
| 6 | 0 | 3 | 9 | |
| Kokku | 44 | 37 | 46 | 127 |
Medalid suviste spordialade kaupa
| Sport | Kuld | Silver | Pronks | Kokku |
| 16 | 19 | 13 | 48 | |
| Sõudmine | 6 | 8 | 9 | 23 |
| 6 | 6 | 8 | 20 | |
| 4 | 10 | 8 | 22 | |
| Maadlus | 4 | 4 | 6 | 14 |
| 3 | 6 | 7 | 16 | |
| 2 | 0 | 0 | 2 | |
| Vehklemine | 1 | 4 | 3 | 8 |
| 1 | 2 | 1 | 4 | |
| Judo | 1 | 1 | 2 | 4 |
| Triatlon | 1 | 0 | 2 | 3 |
| 0 | 6 | 2 | 8 | |
| Kaalutõstmine | 0 | 2 | 2 | 4 |
| 0 | 1 | 0 | 1 | |
| 0 | 1 | 0 | 1 | |
| 0 | 0 | 1 | 1 | |
| 0 | 0 | 1 | 1 | |
| Käsipall | 0 | 0 | 1 | 1 |
| Kokku | 45 | 70 | 66 | 181 |
Medalid talispordi järgi
| Sport | Kuld | Silver | Pronks | Kokku |
| 18 | 19 | 19 | 56 | |
| Bobsleigh | 9 | 10 | 11 | 30 |
| Lumelauasõit | 5 | 1 | 3 | 9 |
| Suusahüpped | 4 | 1 | 0 | 5 |
| Freestyle suusatamine | 3 | 0 | 1 | 4 |
| Põhjamaade kombineeritud | 1 | 2 | 1 | 4 |
| 1 | 2 | 2 | 5 | |
| Skelett | 1 | 0 | 2 | 3 |
| 1 | 0 | 0 | 1 | |
| 0 | 2 | 1 | 3 | |
| Murdmaasuusatamine | 1 | 0 | 4 | 5 |
| 0 | 0 | 2 | 2 | |
| Kokku | 44 | 37 | 46 | 127 |
Seotud leheküljed
- ROKi riigikoodide loetelu
Küsimused ja vastused
K: Kas Šveits on osalenud kõigil olümpiamängudel alates 1896. aastast?
V: Jah, Šveits on saatnud sportlasi igale olümpiamängule alates esimestest mängudest 1896. aastal.
K: Milliseid olümpiamänge Šveits boikoteeris ja miks?
V: Šveits boikoteeris 1956. aasta suveolümpiamänge Melbourne'is poliitilistel põhjustel.
K: Kas Šveitsi sportlased osalesid 1956. aasta suveolümpiamängudel ratsaspordis?
V: Jah, boikoteerimisest hoolimata võitis Šveitsi ratsaspordimeeskond pronksmedali, kuna nende mängude ratsaspordivõistlused toimusid samal aastal varem Stockholmis Rootsis.
K: Mitu korda on Šveits olümpiamänge võõrustanud?
V: Šveits on korraldanud olümpiamänge kahel korral, mõlemal korral St. Moritzis. Nad võõrustasid 1928. ja 1948. aasta taliolümpiamänge.
K: Mitu medalit on Šveitsi sportlased suveolümpiamängudel võitnud?
V: Šveitsi sportlased on võitnud suveolümpiamängudel kokku 181 medalit.
K: Mitu medalit on Šveitsi sportlased võitnud taliolümpiamängudel?
V: Šveitsi sportlased on võitnud taliolümpiamängudel kokku 127 medalit.
K: Millal loodi Šveitsi riiklik olümpiakomitee?
V: Šveitsi riiklik olümpiakomitee loodi 1912. aastal.
