1928. aasta II taliolümpiamängud — St. Moritz, Šveits

1928. aasta II taliolümpiamängud St. Moritzis — Šveitsi ajaloolised esimesed iseseisvad taliolümpiamängud, talispordi legendid ja olümpiaalane pärand.

1928. aasta taliolümpiamängud, mida ametlikult nimetatakse II taliolümpiamängudeks, toimusid 1928. aastal Šveitsis St. Moritzis. 1928. aasta mängud olid esimesed tõelised taliolümpiamängud, mis toimusid iseseisvalt, mitte suveolümpiamängude osana. Sellele eelnenud 1924. aasta taliolümpiamängud nimetati hiljem ümber taliolümpiamängudeks. Tegelikult olid need 1924. aasta suveolümpiamängude osa. Kõik eelnevad olümpiamängude talisündmused olid talispordi osa suvemängude kavast, mitte eraldi talimängud.

Peamised faktid ja ülevaade

• Toimumisaeg: veebruar 1928 (peamised võistlused toimusid 11.–19. veebruaril 1928).
• Toimumiskoht: St. Moritz, kanton Graubünden, Šveits — populaarne talispordi- ja turismikeskus, millel olid olemasolevad rajatised nagu Cresta Run.
• Osavõtt: umbes 25 riiki ja 464 sportlast.
• Võistlused: kokku 14 medalivõistlust kuues spordis (erinevad distsipliinid talispordis).
• Eripära: 1928. aasta mängud jäid ajalukku kui esimesed õiguslikult ja korralduslikult iseseisvad taliolümpiamängud; samal areenil kasutati traditsioonilisi rajatisi nagu Cresta Run, kus peeti ka skeletoni võistlust.

Tuntumad sündmused ja sportlased

Mängudelt tulevad meelde mitmed tähelepanuväärsed saavutused. Noor norralanna Sonja Henie tuli 1928. aastal esimest korda olümpiavõitjaks iluuisutamises, mis alustas tema pikkadele võitudele rajatud karjääri. Rootsi uisumees Gillis Grafström kindlustas oma koha ajaloos, võites järjekordse olümpiakulla meeste üksiksõidus ja saades üheks vähestest mitmekordsetest absoluutmeistritest iluuisutamises.

Võistlusi mõjutas tihti ilm — soojad või muutlikud tingimused tekitasid mõne võistluse ajakava ümberkorralduse vajaduse ja raskendasid välitingimustes toimunud alade läbiviimist. Hoolimata sellest tõid mängud esile St. Moritzi hea infrastruktuuri ning näitasid, et talimängude korraldamine iseseisva suursündmusena on teostatav.

Pärand ja tähendus

1928. aasta St. Moritzi mängud kinnistasid talimängude eraldiseisva staatuse ning panid aluse edaspidistele taliolümpiamängudele. St. Moritz sai hiljem teiseks korraldajaks 1948. aasta taliolümpiamängudel, mis kinnitab linna kuvandit kui olulist rahvusvahelist talispordi keskust. Need mängud aitasid populariseerida talisporti ja kujundasid olümpiaajalugu, viies talisündmused pikemas perspektiivis omaette dünaamiliseks ja püsivaks osaks olümpiamängude perest.

Otsing