Fens ehk Fenlandid — Ida-Inglismaa madalsood, geograafia ja põllumajandus

Fens ehk Fenland(id) on looduslikult soostunud piirkond Ida‑Inglismaal. Enamik madalsoode kuivendati mitu sajandit tagasi ja ala kuju on tugevalt inimtegevuse mõjul muutunud. Tänapäeval on Fenland enamasti tasane, niiske ja madalal asuv põllumajanduspiirkond, mille viljakad pinnased toodavad suures mahus teravilja, köögivilju ja muid põllukultuure.

Geograafia ja maastiku kujunemine

Sood on üksikud soostunud või endised soostunud alad. Soo vesi on (või oli) tavaliselt neutraalne või leeliseline ning sisaldas suhteliselt palju lahustunud mineraalaineid, kuid vähe teisi taimseid toitaineid. Sellised tingimused soodustasid spetsiifilise taimestiku ja turbasettesete tekkimist.

Fenland paikneb peamiselt Washi rannikualal ja hõlmab nelja krahvkonna alasid: Lincolnshire, Cambridgeshire, Norfolk ning väike osa Suffolki maakonnast. Kogu piirkonna pindala on ligikaudu 1 500 ruutmiili (3 900 km2). Suurem osa Fenlandist asub vaid mõne meetri kõrgusel merepinnast.

Nagu Madalmaade sarnastel aladel, koosnes suur osa Fenlandist algselt magevee‑ või mereäärsetest märgaladest, mis on ajalooliselt kunstlikult kuivendatud. Fenlandi pinnas on suuresti turbased ja settedest moodustunud rikastatud muld (peamiselt turvas ja silt), mis annab väga kõrge viljakuse – hinnanguliselt sisaldab piirkond umbes poole Inglismaa 1. klassi põllumajandusmaastst.

Kuivendamine, pinnase muutumine ja madalamad tasemed

Fens on väga madalad võrdluses neid ümbritsevate kriidist ja lubjakivist kõrgustikega – enamikus kohtades ei ületa kõrgus merepinnast 10 meetrit. Pärast ulatuslikku kuivendamist ja turba kahanemist on palju alasid nüüd tegelikult allpool keskmist merepinda. Üks tuntud näide on Holme Fen Cambridgeshire'is, mis on Ühendkuningriigi madalaim maapunkt ja asub umbes 2,75 meetrit allpool merepinda. Holme Fenis paikneb ka kuulus „Holme Post”, mis näitab, kui palju maapind on turbakihi kokkukukkumise tõttu langenud.

Kuivendamine toimus pika aja vältel (eriti intensiivselt 17. sajandil ja jälle 19.–20. sajandil), kaasates nii kohalikke initsiatiive kui ka välismaiseid insenere. Kuivendussüsteem koosneb kanalitest (lodes, drains), tammidest, pumbajaamadest ja hiljem elektrilistest pumpadest, mis hoiavad ala kuivana ja juhivad vett merre. Selle süsteemi abil on Fenlandist saanud Suurbritannia üks tähtsamaid põllumajandustsoone, kuid kuivendamine on kaasa toonud ka märgatava turba oksüdeerumise ja maapinna kokkutõmbumise (subsidence).

Põllumajandus ja majandus

Süsteemne kuivendamine ja rikastatud pinnas on muutnud Fenlandi intensiivseks põllumajanduspiirkonnaks. Alates 19. ja 20. sajandist on sood radikaalselt ümber kujundatud ning põlluharimine on peaaegu täielikult asendanud traditsioonilised majandustegevused nagu karjakasvatus, kalapüük ja roo kogumine. Fenland on oluline teravilja‑ ja köögiviljatootmise piirkond ning kasvatatakse ka sularahakultuure nagu raps ja teisi õlikultuure (rapsi kasvatamine). Lisaks on piirkond tuntud kartuli, porgandi, sibulate ja teiste juurviljade kasvatuse poolest.

Pinnase tüüp varieerub: algselt levinud oli paks turbakihi moodustis, kuid sademe- ja jõemuldade (silt, savi) ladestused annavadki need väga tootlikud mullad, mis on põllumajandusele hinnatud. Põllumajandus sõltub tugevalt tõhusast kuivendusega seotud infrastruktuurist – tammid, kanalisatsioon ja pumbajaamad vajavad pidevat hooldust ning haldamist.

Elanikkond, asulad ja kultuuripärand

Fens hõlmab mitmeid ajaloolisi linnu ja asulaid: Ely, Ramsey, Crowland, Thorney ja Peterborough' kirikuid ja katedraale. Muud olulised asulad Fensis on Cambridge, Boston, Spalding, Wisbech ja King's Lynn. Ely saare („Ely island“) kõrgemal paiknev ala on ajalooliselt olnud kuivema ja kindlama asustuse koht ning just sellele saarele ehitati tuntud Ely katedraal linnaga.

Ajalooliselt nimetati madalamate piirkondade sees olevatest kõrgematest künkadest ka „saari“, sest need jäid üleujutuse ajal kuivaks. Keskaegne majandus oli Fenlandis sageli mitmekesine: peale põllumajanduse tegeldi karjakasvatuse, kalapüügi, lindude püügiga ja roo (pilliroo) kogumisega, mida kasutati katuste ja teiste otstarvete jaoks.

Loodus ja kaitse

Kuivendamine on oluliselt vähendanud traditsioonilisi märgalaelupaiku, kuid Fenlandis leidub endiselt väärtuslikke looduskaitsealasid ja liike. Mõned jäänud sood, järved ja kanalite ääred on olulised linnu‑ ja märglaste pesitsus- ning talvitusalad (näiteks röövlinnud, roostikud ja veeloomad). Wicken Feni ja teiste kaitsealade kaudu on säilitatud osa algsest fen‑ökosüsteemist; Wicken Fen on üks vanimaid looduskaitsealasid Inglismaal.

Arvestades turba kahanemist ning intensiivset põllumajandust, pööratakse üha enam tähelepanu looduskaitsele, maaparanduse ja põllumajanduse tasakaalule ning taastamisvõimalustele, sealhulgas märgalade taasloomele mõnel alal, et toetada liigirikkust ja vesivarude kvaliteeti. Mõned alad on rahvusvahelise tähtsusega märgalad (Ramsar) ja kuuluvad erinevatele kaitseprogrammidele.

Võimalikud riskid ja haldus

Ilma kunstliku kuivendamise ja üleujutuste kaitseta oleks Fenland perioodiliselt üleujutuste ohus, eriti talvel, sest suurema vesikoguse voolamine mäestikust suurendab jõevee hulka. Ka meretaseme tõus ja kliimamuutusega seotud järkjärguline merepinna kõrgenemine suurendavad üleujutuste ja soolase vee sissetungi riski.

Fenlandi haldamine tugineb tänapäeval komplekssele institutsionaalsele võrgustikule: kohalike ja riiklike haldusorganite (sealhulgas Internal Drainage Boards – IDB‑d), kes haldavad kanaleid ja pumpasid, ning riigi tasandi ­keskkonnaasutuste koostööl. Püsivad investeeringud tammide, pumpade ja äravoolusüsteemide hooldusesse on vajalikud nii põllumajanduse toetamiseks kui ka elanike ja infrastruktuuri kaitseks.

Kokkuvõte

Fens ehk Fenlandid on Ida‑Inglismaa ainulaadne madalsoode piirkond, mille looduslik ajalugu, inimtegevuse (eriti kuivendamise) mõju ja viljakas muld on kujundanud tänase olulise põllumajandusmaastiku. Samas toob see kaasa keerukaid keskkonna‑ ja haldusväljakutseid: turba ja maapinna langus, loodusliku mitmekesisuse kaitse ning suurenevad üleujutuste ja mereveetaseme tõusu riskid. Tasakaalu leidmine tootmise, säästva keskkonnahoiu ja üleujutuskaitse vahel jääb Fenlandis jätkuvalt aktuaalseks küsimuseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Fenland?

K: Kus asub Fenland?

K: Kui suur on Fenland?

K: Millist tüüpi vett võib soos leiduda?

K: Kuidas on kaasaegne kuivendamine mõjutanud madalsood?

K: Millised on mõned olulised asulad Sooaladel?

K: Mille poolest on Cambridgeshire'is asuv Holme Fen tuntud?

Otsing