Autismiõiguste liikumine
Autismiõiguste liikumine on sotsiaalne liikumine, mis soovib muutusi autistide ja nende hooldajate jaoks. See tahab, et autismispektrile omistatud erisus oleks ühiskonnas aktsepteeritud kui lihtsalt erinevus võimekuses toimida igapäevaelus. See ei usu, et autism on psüühikahäire, mida tuleb ravida.
Autismiõiguste liikumine on mõnikord vastuoluline. See on vastu arvamusele, et enamikul autistidest on madal intelligentsus. Mõned inimesed selles liikumises ei nõustu, et see on tõsi. Kardetakse, et spetsialistid, näiteks sotsiaaltöötajad, võivad püüda takistada autistide abiellumist või laste saamist. Samuti väidavad liikumisse kuuluvad inimesed, et autistlikke inimesi ei tohiks kohelda teistest inimestest erinevalt.
Liikumisel on mitmesuguseid eesmärke:
- autistliku käitumise suurem aktsepteerimine
- ravi, et õpetada autistidele, kuidas igapäevaeluga toime tulla
- autismi ravimise vastased ravimeetodid
- luua rohkem sotsiaalseid võrgustikke ja üritusi, kus autistid saaksid osaleda, kui nad on võimelised.
- autistide kui vähemusgrupi tunnustamine
Autismiõiguste aktiviste nimetatakse mõnikord neurodiversiteedi aktivistideks. Neurodiversiteet on sõna selle kohta, et igaühe aju on erinev. Autistidel on teistsugused ajud kui inimestel, kellel ei ole autismi. Inimesi, kellel ei ole autismi, nimetatakse neurotüüpilisteks inimesteks. Sõna "neurodiversiteet" eelistatakse sõnale "autism", sest see ei tähenda, et autism on meditsiiniline seisund. 'Neurotüüpilist' öeldakse 'normaalse' asemel, sest inimesed arvavad, et normaalne tähendab paremat.
Seotud leheküljed
- Autismi spekter
- Sotsiaalne liikumine ja aktivism
- Neurodiversity
Küsimused ja vastused
K: Mis on autismiõiguste liikumine?
V: Autismiõiguste liikumine on ühiskondlik liikumine, mis soovib muutusi autistide ja nende hooldajate jaoks. See tahab, et autismispektrile alluv inimene oleks ühiskonnas aktsepteeritud lihtsalt erinevus võimekuses toimida igapäevaelus, mitte vaimne häire, mida tuleb ravida.
K: Mille vastu argumenteerib autismiõiguste liikumine?
V: Autismiõiguste liikumine vaidleb vastu veendumusele, et enamikul autistidest on madal intelligentsus. Mõned inimesed selles liikumises ei nõustu, et see on tõsi.
K: Millised on autismiõiguste liikumise eesmärgid?
V: Autismiõiguste liikumise eesmärkide hulka kuuluvad autistliku käitumise suurem aktsepteerimine, ravi, et õpetada autistidele, kuidas igapäevaeluga toime tulla, autismi ravimise vastu, autistide jaoks rohkemate sotsiaalsete võrgustike ja ürituste loomine ning autistide kui vähemusgrupi tunnustamine.
K: Kes on neurodiversiteedi aktivistid?
V: Neurodiversiteedi aktiviste nimetatakse mõnikord neurodiversiteedi aktivistideks. Nad propageerivad inimeste aju toimimise erinevuste aktsepteerimist ja tunnistavad, et autistide aju on erinev nendest, kellel ei ole autismi (neurotüüpilised).
K: Miks eelistatakse sõna "neurodiversiteedi" sõnale "autism"?
V: "Neurodiversiteeti" eelistatakse "autismile", sest see ei tähenda, et tegemist on meditsiinilise seisundiga või millegi ebanormaalsega; selle asemel tunnustatakse individuaalseid erinevusi aju toimimises, mida võib vaadelda kui normaalseid erinevusi inimpopulatsioonides.
K: Miks ei kasutata "normaalset", kui viidatakse mitteautistlikele inimestele?
V: "Normaalset" ei kasutata mitteautistlike isikute puhul, sest see viitab üleolekule või paremusele, mis võib olla solvav või ebasobiv, kui räägitakse neuroloogilistest erinevustest üksikisikute vahel. Selle asemel kasutatakse "neurotüüpilist".
