Autismiõiguste liikumine: mis see on, eesmärgid ja neurodiversiteet

Autismiõiguste liikumine on sotsiaalne liikumine, mis töötab selle nimel, et parandada autistide ja nende hooldajate elukvaliteeti, õigusi ja võimalusi ühiskonnas. Liikumise aluseks on arusaam, et autismispektrile omistatud erinevused on osa inimeste loomulikust mitmekesisusest ja neid tuleks käsitleda eelkõige sotsiaalseks ja kultuuriliseks küsimuseks, mitte automaatselt meditsiinilise defektina. Paljud liikumises osalejad leiavad, et autism ei ole lihtsalt psüühikahäire, mida tuleb "ravida", vaid pigem neuroloogiline erisus, mis vajab mõistmist ja kohandusi.

Eesmärgid ja tegevused

Autismiõiguste liikumisel on mitmeid konkreetseid eesmärke ja tegevusvaldkondi. Peamised sihid hõlmavad:

suurem aktsepteerimine — ühiskonna hoiakute muutmine nii, et autistlikku käitumist ja kommunikatsiooni nähakse kui väärtust või lihtsalt erinevust;
toetus ja oskuste arendamine — pakkuda autistlikele inimestele vaba valikut teenustest ja teraapiatest, mis aitavad neil iseseisvalt ja väärikalt elada, ilma et neid sunnitaks muutma oma olemust;
vastuolu kahjulikele 'ravile' suunatud meetoditele — kampaaniad ja haridus, mis hoiavad inimesi eemale pseudoteaduslikest või inimese väärkohtlemisele viivatest ravimeetoditest;
luua ja toetada sotsiaalseid võrgustikke ja üritusi, kus autistid saavad kohtuda, jagada kogemusi ning osaleda tingimustel, mis arvestavad nende vajadusi;
tunnustada autiste kui vähemusgruppi — edendada diskussiooni seadusandluse, töökohtade ja avalike teenuste ligipääsetavuse üle ning võidelda diskrimineerimise vastu.

Lisaks sellele tegeldakse poliitikamuudatuste eest seismisega (näiteks ligipääsetavuse estándarid, hariduse kohandused, tööandjate teadlikkus), teadlikkuse tõstmisega ja autistide kaasamisega otsustusprotsessidesse. Paljud organisatsioonid korraldavad avalikke aktsioone, nõustamist ja haridustegevust, et selgitada nii autistlike inimeste vajadusi kui ka ühiskondlikke kohustusi neid toetada.

Vaated, eriarvamused ja vastuolud

Autismiõiguste liikumine on mõnikord vastuoluline. Selle piiride ja eesmärkide üle arutlevad nii autistid ise, nende pered kui ka spetsialistid. Liikumine on näiteks vastu teatud arusaamadele, sealhulgas sellele, et arvamusele, et enamikul autistidest on madal intelligentsus. See stereotüüp on eksitav ja kahjulik, sest autism hõlmab väga laia inimestearvu — inimesi kõrge IQ-ga, inimesi, kes vajavad palju tuge, ning kõiki vahepealseid variante.

Mõned liikumise liikmed kardavad, et spetsialistid või institutsioonid võivad püüda piirata autistide õigust abiellumist või laste saamist, või sekkuda liigselt autistide eraellu. Samuti rõhutatakse, et autistlikke inimesi ei tohiks kohelda teistest inimestest allutatumalt ega eraldi, vaid neile tuleb tagada võrdsed võimalused ja austus.

Neurodiversiteet ja keel

Autismiõiguste aktiviste nimetatakse sageli neurodiversiteedi aktivistideks. Neurodiversiteet tähendab lihtsustatult, et inimeste ajud ja mõtlemisviisid on mitmekesised ning et see mitmekesisus on ühiskonna loomulik osa. Autistide ajud töötavad sageli teistmoodi kui inimeste, kellel ei ole autismi; neid inimesi nimetatakse neurotüüpilisteks.

Keel on liikumises oluline teema. Mõned autistid eelistavad identiteedipõhist väljendit ("autistic person"), teised eelistavad person-first väljendit ("person with autism"); arutelud selle üle jätkuvad. Paljud aktivistid eelistavad raamistikku "neurodiversiteet", sest see aitab rõhutada, et autism ei pea automaatselt olema ainult meditsiiniline probleem või „vigastus”. Samas tunnistatakse, et mõned autistid kogevad ka tõsiseid rasksusi ja vajavad meditsiinilist või käitumislikku tuge — liikumine ei eita abi vajadust, vaid rõhutab, et abi peab olema inimväärne ja valikuvõimalust pakkuv.

Kuidas toetada autismiõiguste liikumist ja autistlikke inimesi

Kuula ja võta tõsiselt autistide endi kogemusi ning otsuseid.
Paku ligipääsetavust: vähenda sensoorseid takistusi, võimalda selget suhtlust ja töölikke kohandusi.
Seisa diskrimineerimise vastu töö- ja haridusolukordades.
Toeta poliitikaid ja teenuseid, mis võimaldavad autistlikel inimestel osaleda ühiskonnaelus isevalikuliselt ja väärikalt.
Väldi kahjulikke "ravimeetodeid" ja usu teaduspõhist ning inimõigustel põhinevat abi.

Kokkuvõttes püüab autismiõiguste liikumine saavutada seda, et autistid saaksid elada sõltumatult, väärikalt ja täiel määral ühiskonna liikmetena — see ei ole üksmeelne ega lihtne teekond, kuid selle keskmes on autistide enda häälte ja õiguste tunnustamine.

Seotud leheküljed

Autismi spekter
Sotsiaalne liikumine ja aktivism
Neurodiversity

Küsimused ja vastused

K: Mis on autismiõiguste liikumine?

V: Autismiõiguste liikumine on ühiskondlik liikumine, mis soovib muutusi autistide ja nende hooldajate jaoks. See tahab, et autismispektrile alluv inimene oleks ühiskonnas aktsepteeritud lihtsalt erinevus võimekuses toimida igapäevaelus, mitte vaimne häire, mida tuleb ravida.

K: Mille vastu argumenteerib autismiõiguste liikumine?

V: Autismiõiguste liikumine vaidleb vastu veendumusele, et enamikul autistidest on madal intelligentsus. Mõned inimesed selles liikumises ei nõustu, et see on tõsi.

K: Millised on autismiõiguste liikumise eesmärgid?

V: Autismiõiguste liikumise eesmärkide hulka kuuluvad autistliku käitumise suurem aktsepteerimine, ravi, et õpetada autistidele, kuidas igapäevaeluga toime tulla, autismi ravimise vastu, autistide jaoks rohkemate sotsiaalsete võrgustike ja ürituste loomine ning autistide kui vähemusgrupi tunnustamine.

K: Kes on neurodiversiteedi aktivistid?

V: Neurodiversiteedi aktiviste nimetatakse mõnikord neurodiversiteedi aktivistideks. Nad propageerivad inimeste aju toimimise erinevuste aktsepteerimist ja tunnistavad, et autistide aju on erinev nendest, kellel ei ole autismi (neurotüüpilised).

K: Miks eelistatakse sõna "neurodiversiteedi" sõnale "autism"?

V: "Neurodiversiteeti" eelistatakse "autismile", sest see ei tähenda, et tegemist on meditsiinilise seisundiga või millegi ebanormaalsega; selle asemel tunnustatakse individuaalseid erinevusi aju toimimises, mida võib vaadelda kui normaalseid erinevusi inimpopulatsioonides.

K: Miks ei kasutata "normaalset", kui viidatakse mitteautistlikele inimestele?

V: "Normaalset" ei kasutata mitteautistlike isikute puhul, sest see viitab üleolekule või paremusele, mis võib olla solvav või ebasobiv, kui räägitakse neuroloogilistest erinevustest üksikisikute vahel. Selle asemel kasutatakse "neurotüüpilist".