Maania: sümptomid, põhjused, ravi ja seos bipolaarse häirega
Maania: sümptomid, põhjused ja ravi — selge juhend hüpomaaniast kuni raske maniani ning selle seosest bipolaarse häirega; tunnustamine, ravi‑võimalused ja abi.
Mania on üks meeleolu tüüp ja tavaliselt meditsiinilise probleemi või vaimuhaiguse sümptom. Maniaga inimesi nimetatakse sageli maniakaalseteks. Mania ei ole iseenesest eraldiseisev haigus, vaid väljendub erinevate põhjuste ja seisundite korral.
Maniaga inimestel on tavaliselt tunduvalt rohkem energiat kui tavaliselt, tugevad emotsioonid ja kiirelt muutuv meeleolu. Nad võivad rääkida kiirelt, olla rahutud, teha impulsiivseid otsuseid või tunda end ülehinnatult enesekindlalt.
Sõna "mania" pärineb kreeka keelest (μανία tähendab mania). See tuleneb sõnast μαίνομαι (iidses kreeka keeles mainomai), mis tähendab "raevuda" või "olla raevukas".
Sümptomid
Mania võib olla nõrk või väljendunud ning sümptomid varieeruvad inimeste lõikes. Peamised tunnused on:
- püsivalt kõrgenenud, ärritunud või ebatavaliselt suure energiaga meeleolu;
- vähenenud unuvajadus (tundub, et inimene vajab väga vähe või üldse mitte und);
- kiire ja pidev kõne, mõtete voog (nn "flight of ideas");
- suurenenud enesehinnang või grandioossed ideed;
- suurem sihikindel tegevus (tööalane, sotsiaalne või seksuaalne) või aktiivsuse hüppeline kasv;
- distraktiooni suurenenud tundlikkus — tähelepanu kergesti hajub;
- osalemine riskantsetes tegevustes (nt suurte rahaliste kulutuste, ohtlike sõitude või impulsiivse seksuaalkäitumisega seotud otsused);
- raskematel juhtudel võib esineda psühhoosi tunnuseid, näiteks hallutsinatsioonid ja meelepete.
Kerge maania ehk hüpomania põhjustab sageli vähem häireid igapäevaelus ja ei too kaasa psühhoosi ega olulist töövõime langust. Rasket maaniat iseloomustavad aga tugev häire igapäevases toimetamises ja vajadus meditsiinilise abi järele.
Põhjused ja vallandavad tegurid
Mania on sümptom, mis võib tekkida mitmetel põhjustel. Peamised tegurid on:
- psühhiaatrilised haigused — enim seostatakse maniaga bipolaarse häirega;
- geneetiline eelsoodumus — bipolaarse häire ja maania esinemine peres suurendab riski;
- aju ja neurotransmitterite muutused — serotoniini, dopamiini ja teiste süsteemide tasakaaluhäired;
- ravimid ja ained — stimulantide, mõnuaine (nt kokaiin, amfetamiinid) või teatud retseptiravimite kasutamine võib vallandada maania;
- meditsiinilised seisundid — nt ajukasvajad, kilpnäärme häired või teised somaatilised haigused;
- unehäired ja ootamatud elusündmused — pikaajaline unepuudus või stress võivad vallandada maniaperioodi.
Diagnoos
Mania diagnoositakse tavaliselt psühhiaatrilise hindamise põhjal. Arst uurib sümptomeid, nende kestust ja mõju igapäevaelule ning välistab muud meditsiinilised põhjused (nt kilpnäärmeprobleemid, infektsioonid, ravimitest tingitud segajad). Diagnostilised kriteeriumid (näiteks DSM-5) nõuavad teatud arvul tüüpilisi sümptomeid teatud ajaperioodi jooksul; psühhiaater või perearst suunab vajadusel edasi spetsialisti juurde.
Ravi
Mania ravi sõltub sümptomi raskusastmest ja põhjustest. Peamised ravivõtted on:
- medikamentoosne ravi: meeleolu stabilisaatorid (nt liitrium), antikonvulsandid (nt valproaat, karbamasepiin) ja atypilised antipsühhootikumid (nt olanzapiin, risperidoon, ketiapiin) võivad vähendada maniaperioode; ägedas kriisis kasutatakse sageli kiiretoimelisi antipsühhootikume ja mõnikord bensodiasepiine lühiajaliseks rahustamiseks;
- psühhoteraapia: kognitiiv-käitumuslik teraapia (CBT), psühhoharidus ning pereteraapia aitavad mõista haiguse mustreid, parandada ravimijärgimist ja toetada igapäevast toimetulekut;
- hospitaliseerimine: vajalik, kui inimene ohustab ennast või teisi, on tugevasti agiteeritud või tekib psühhoos;
- elektrokonvulsiooniteraapia (EKT): mõnel väga raskel ja ravimitele resistentsel juhtumil võib EKT olla tõhus.
Oluline on ravi järjepidevus: ravimitest ärajätmine võib vallandada uue maniaperioodi. Ravivõimalused ja nende kõrvaltoimed tuleb läbi arutada raviarsti või psühhiaatriga.
Seos bipolaarse häirega
Mania on üks bipolaarse häire põhivahendeid. Bipolaarne häire hõlmab perioode, kus inimene kogeb maniataolisi episoode (või hüpomaaniat) ning perioode, kus ta on depressioonis. Mõnel inimesel esinevad sagedased kõikumised, teistel taas pikemad stabiilsed perioodid. Bipolaarse häire varajane diagnoos ja sobiv ravi aitavad vähendada episoodide sagedust ja raskust.
Millal otsida abi
- kui inimene on ohtlik enda või teiste jaoks (võimalik vägivald, imprudentne käitumine, enesetapumõtted), pöörduge koheselt erakorralisse meditsiini;
- kui ilmnevad psühhootilised sümptomid (hallutsinatsioonid, tugevad meelepete), otsige kiiret psühhiaatrilist abi;
- kui sümptomid hakkavad häirima tööd, suhteid või rahalist olukorda — pöörduge perearsti või psühhiaatri poole hindamiseks ja raviplaaniks.
Eneseabi ja igapäevane toetus
- säästke regulaarne une-ärkveloleku rütm — piisav uni vähendab maniavõimalust;
- vältige alkoholi ja ebaseaduslikke uimasteid; need võivad vallandada või süvendada maniaperioode;
- jälgige ravimeid ja pidage kinni arsti soovitustest; ärge katkestage ravimit tarvitamist ilma arstiga konsulteerimata;
- hoidke toetusvõrgustikku — pereliikmed ja sõbrad võivad aidata märgata varajasi muutusi;
- osalege psühhohariduslikes programmides, mis aitavad paremini mõista haiguse kulgu ja ennetusvõtteid.
Kuigi maania võib olla ohtlik ja häirida elu, on paljudel inimestel, kellel esineb maniat või hüpomaaniat, taastumine võimalik sobiva raviga. Õigeaegne abi, ravimite ja teraapia kombinatsioon ning elustiili muutused vähendavad ägenemisi ja parandavad elukvaliteeti.
Sümptomid
Kõige tavalisemad mania sümptomid on:
- Meeleolu, mis on kas eufooriline (väga õnnelik) või ärrituv (kergesti ärrituv või vihane).
- Olles väga jutukas. See hõlmab väga kiiret rääkimist (survestatud kõne) ja väga kiiret hüppamist ühelt ideelt teisele (ideede lendamine).
- Ebatavaline energiakogus
- Ei vaja magada
- Olles väga hüper
Muud mania sümptomid võivad olla järgmised:
- Mõtete kiirustamine, mis võib mõnikord teha inimesel võimatuks keskenduda millelegi muule kui oma mõtetele.
- Impulsiivne käitumine (tegelemine ilma läbimõtlemata), näiteks suure raha kulutamine või ebaturvaline seks. Inimesed seavad end suure tõenäosusega ohtu, kui nad on maniakaalses seisundis.
- Füüsilised sümptomid, nagu higistamine, kõhnumine ja kehakaalu langus.
- Hüperseksuaalsus (soov seksida palju rohkem kui tavaliselt)
- Meelepetted, nagu:
- Suursugususe illusioonid: Isik usub, et ta on väga tähtis - näiteks, et ta teab kõike või on kuulus, kõikvõimas või väga rikas.
- Potentsiaaliga seotud illusioonid: Inimene usub, et ta suudab teha asju, mida ta tegelikult ei suuda (näiteks usub, et ta suudab ise maja ehitada, kuigi ta pole kunagi varem midagi ehitanud).
- Tagakiusamishüsteeriumid: Isik usub, et teised inimesed "tahavad teda kätte saada" ja põhjustavad tema probleeme tahtlikult.
Ametlik diagnoos (DSM-5)
Ameerika Ühendriikides kasutatakse psüühikahäirete diagnoosimiseks Ameerika Psühhiaatriaühingu poolt avaldatud raamatut "Psüühikahäirete diagnostiline ja statistiline käsiraamat" (DSM). DSM-i viimase versiooni, DSM-5, kohaselt on inimesel "maniakaalne episood", kui kõik need asjad vastavad tõele:
- Isiku meeleolu on olnud ebatavaliselt eufooriline või ärritunud seit vähemalt seit seitsme päeva või kauem.
- Isiku meeleolumuutused ei ole põhjustatud illegaalsetest uimastitest, ravimitest või meditsiinilisest haigusest.
- Inimese maania on:
- tekitades neile ilmselgeid probleeme tööl, perekonnas või sõpradega; VÕI
- Tehes nad psühhootiliseks; VÕI
- muutes nad ohtlikuks endale või teistele
Lisaks peab isikul olema kolm või enam neist sümptomitest:
- Paisutatud enesehinnang või suursugusus (inimene tunneb, et ta on väga tähtis ja eriline).
- Vajab vaid veidi und, et tunda end puhanuna
- Tavapärasest jutukas või tundub, et inimene peab pidevalt rääkima (survestatud kõne).
- Hüppamine ühelt ideelt teisele; või inimene tunneb, et tema mõtted jooksevad ringi.
- "eesmärgipärase tegevuse" suurenemine, näiteks uute suurte projektide võtmine; või "psühhomotoorne agiteeritus" (palju liikumine, ei suuda paigal istuda).
- Liiga kerge hajameelsus (inimese tähelepanu langeb liiga kergesti asjadele, mis ei ole olulised).
- Teha palju tegevusi, millel on suur oht, et need võivad halvasti välja kukkuda (näiteks kulutada palju raha; minna seksuaalsetele seiklustele).
Ametlik diagnoos (ICD-10)
ICD-10 on Maailma Terviseorganisatsiooni süsteem terviseprobleemide klassifitseerimiseks. Selles kirjeldatakse maniakaalset episoodi järgmiselt:
- Inimese meeleolu on eufooriline ja võib muutuda õnnelikust ja muretust kuni "peaaegu kontrollimatu erutuseni".
- Isik on ebatavaliselt energiline ja teeb pidevalt mingit tegevust.
- Tundub, et inimene peab pidevalt rääkima
- Isik ei tundu vajavat und
- Inimene ei suuda millelegi tähelepanu pöörata ja läheb väga kergesti segadusse.
- Sageli tunneb inimene end väga olulisena, on palju enesekindlam kui tavaliselt ja tal on ebamõistlikud ettekujutused sellest, mida ta suudab teha (näiteks võib ta arvata, et miski ei saa teda takistada selle saavutamisel, mida ta tahab).
- Isikul ei ole normaalseid sotsiaalseid tõkkeid (tunne, mida on õige ja kohane teha teiste inimeste ümber). See võib viia ebasobiva, hoolimatu ja isiku jaoks ebatavalise käitumiseni.
Suursuguvõõras patsiendid võivad ekslikult arvata, et nad on palju võimsamad, kui nad tegelikult on.
Demi Lovato, laulja, näitleja ja kirjanik, kes on öelnud, et tal on bipolaarne häire
Põhjustab
Psüühikahäired
Mania on tavaliselt psüühikahäire, kõige sagedamini bipolaarse häire sümptom. I tüüpi bipolaarse häire (bipolaarne I häire) diagnoosi võib panna ühe maniakaalse episoodi põhjal. See on kõige sagedasem mania põhjus.
Kui aga inimene on hüpomaaniline, võib tal olla II tüüpi bipolaarne häire või tsüklotüümia.
Samuti, kui inimesel on psühhoos, mis kestab kauem kui tema maania, võib tal olla skisoaefektiivne häire.
Meditsiinilised põhjused
Mania on tavaliselt põhjustatud psüühikahäirest. Mõned meditsiinilised haigused võivad siiski põhjustada mania sümptomeid. Mõned arstid kasutavad mnemoonikat E-MANIC, et meenutada mania võimalikke meditsiinilisi põhjuseid:
- Endokriinsüsteem: Hüpertüreoidism, hüpotüreoidism või Cushingi sündroom võivad põhjustada maaniat. (Need kõik on probleemid hormoonidega organismis).
- Ravimid: Paljud erinevad ravimid võivad põhjustada maniakaalseid kõrvalmõjusid. Nende ravimite hulka kuuluvad amfetamiinid (mida kasutatakse sageli tähelepanupuudulikkuseja hüperaktiivsuse häire ehk ADHD raviks); antidepressandid; kortikosteroidid; opiaatide valuvaigistid ja paljud teised.
- Alkoholi või ebaseaduslike uimastite kuritarvitamine: Alkohol ja paljud muud uimastid võivad põhjustada maaniat. Nende uimastite hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiinid, fenüklidiin (PCP), lüserghappe dietüülamiid (LSD), inhalandid, opiaadid, anaboolsed steroidid ja MDMA (ecstasy).
- Neuroloogilised probleemid: Paljud erinevad ajuprobleemid võivad põhjustada maaniat. Näiteks ajukasvaja, ajukahjustus, hulgiskleroos ja Huntingtoni tõbi võivad kõik põhjustada maniakaalseid sümptomeid.
- Infektsioon: Infektsioonid ajus võivad põhjustada maaniat. Näiteks meningiit, HIV/AIDSi põhjustatud ajuinfektsioonid ja neurosüüfilis (süüfilise viimane staadium, kui haigus jõuab ajju).
- Kardiovaskulaarsed põhjused ja tserebrovaskulaarsed õnnetused (insuldid)
B-12-vitamiini puudulikkus (B-12-vitamiini puudulikkus) võib samuti põhjustada maaniat ja psühhoosi.
Meditsiiniline ravi
Kui mania on põhjustatud meditsiinilisest probleemist, on parim asi, mida teha, ravida seda meditsiinilist probleemi.
Kui mania on põhjustatud psüühikahäirest, on parim ravi ravimite ja psühhoteraapia (vestlus terapeudi või nõustajaga) kombinatsioon.
Tavaliselt ravivad arstid maaniat meeleolu stabiliseerivate ja antipsühhootiliste ravimite kombinatsiooniga. Nende ravimite võtmise ajal peaks patsient regulaarselt käima arsti juures, et kontrollida kõrvaltoimeid.
Kui mania sümptomid on lõppenud, keskendub pikaajaline ravi seejärel ennetavale ravile. Sellise ravi eesmärk on ennetada mania- või depressiooniperioode. Väga sageli kasutatakse selleks ravimite ja psühhoteraapia kombinatsiooni. Bipolaarse häire ja teiste psüühikahäirete puhul toimivad ravimid kõige paremini, kui neid kombineeritakse teiste ravimeetoditega, näiteks psühhoteraapiaga.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on maania?
V: Mania on meeleolu, mis on tavaliselt meditsiinilise probleemi või vaimuhaiguse sümptom.
K: Kuidas võiks kirjeldada kedagi, kellel on maania?
V: Kedagi, kellel on maania, kirjeldataks kui maniakaalset.
K: Mida tähendab sõna "maania" kreeka keeles?
V: Sõna "maania" pärineb kreeka keelest (μανία tähendab mania), mis tuleneb sõnast μαίνομαι (mainomai), mis tähendab "raevutseda" või "olla raevukas".
K: Kas maania on iseenesest haigus?
V: Ei, maania on sümptom, mitte haigus iseenesest.
K: Mis võib põhjustada maaniat?
V: Maniat võivad põhjustada paljud erinevad asjad, sealhulgas ebaseaduslikud uimastid ja ajukasvaja, kuid enamasti juhtub see bipolaarse häirega inimestel.
K: Kas maania võib olla erineva raskusastmega?
V: Jah, nagu teisedki sümptomid, võib maania olla kerge (mitte väga halb), raske (väga halb) või kuskil vahepeal. Kergemaid vorme nimetatakse tavaliselt hüpomaaniaks.
K: Kas maniaga kaasnevad võimalikud riskid? V: Jah, väga rasketel juhtudel võib maania põhjustada psühhoosi koos hallutsinatsioonide ja meelepettega ning võib nõuda haiglaravi, et vältida enda või teiste kahjustamist.
Otsige