Psüühilise seisundi uurimine
Vaimse seisundi uuring on oluline samm inimese "kliinilises hindamises". MSE eesmärk on saada üldine kirjeldus patsiendi vaimse seisundi kohta. See võimaldab arstil koos isiku kohta käiva teabega püstitada diagnoosi. Seejärel valitakse isiku raviplaan.
Uurimine on viis patsiendi hetkeolukorra kirjeldamiseks. Osa MSE-st tehakse vaatlemise, küsimuste esitamise ja märkmete tegemise teel; osa tehakse psühholoogiliste testide abil. See toimib, vaadeldes suhtumist, käitumist, meeleolu ja "afekti" (tunnet), kõnet, mõtlemist, tajumist, tunnetust, arusaamist ja otsustusvõimet.
MSE erineb mini-mentaalse seisundi uuringust (MMSE), mis on lühike test dementsuse tuvastamiseks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on vaimse seisundi uuringu (MSE) eesmärk?
V: MSE eesmärk on saada üldine kirjeldus patsiendi vaimse seisundi kohta, et arst saaks panna diagnoosi ja valida raviplaani.
K: Kuidas MSE toimib?
V: MSE töötab, vaadeldes inimese vaimse seisundi erinevaid aspekte, sealhulgas suhtumist, käitumist, meeleolu ja tundeid, kõnet, mõtlemist, tajumist, tunnetust, arusaamist ja otsustusvõimet.
K: Kuidas erineb MSE mini-mentaalse seisundi uuringust (MMSE)?
V: MSE on inimese vaimse seisundi hindamine, mida kasutatakse diagnoosi püstitamiseks ja raviplaani valimiseks, samas kui MMSE on lühike test dementsuse kohta.
K: Millised MSE osad tehakse vaatluse, küsimuste esitamise ja märkmete tegemise teel?
V: Mõned MSE osad tehakse isiku jälgimise, küsimuste esitamise ja märkimise teel, näiteks tema käitumise, suhtumise, meeleolu ja afekti, kõne ning arusaamise ja otsustusvõime kohta.
K: Kas MSE käigus võib kasutada psühholoogilisi teste?
V: Jah, mõnes MSE osas võib kasutada psühholoogilisi teste.
K: Mis on MSE käigus tehtava diagnoosi eesmärk?
V: MSE käigus tehtud diagnoosi kasutatakse selleks, et valida isikule raviplaan.
K: Mis on MSE peamine eesmärk?
V: MSE peamine eesmärk on kirjeldada patsiendi praegust psüühilist seisundit, et arst saaks panna diagnoosi ja valida raviplaani.
