Vaimse seisundi uuring (MSE): definitsioon, kliiniline hindamine ja meetodid

Vaimse seisundi uuring (MSE): põhjalik ülevaade kliinilisest hindamisest, vaatlusest, testidest ja meetoditest diagnoosi kehtestamiseks ning raviplaani koostamiseks.

Autor: Leandro Alegsa

Vaimse seisundi uuring on oluline samm inimese "kliinilises hindamises". MSE eesmärk on saada üldine kirjeldus patsiendi vaimse seisundi kohta. See võimaldab arstil koos isiku kohta käiva teabega püstitada diagnoosi. Seejärel valitakse isiku raviplaan.

Uurimine on viis patsiendi hetkeolukorra kirjeldamiseks. Osa MSE-st tehakse vaatlemise, küsimuste esitamise ja märkmete tegemise teel; osa tehakse psühholoogiliste testide abil. See toimib, vaadeldes suhtumist, käitumist, meeleolu ja "afekti" (tunnet), kõnet, mõtlemist, tajumist, tunnetust, arusaamist ja otsustusvõimet.

MSE erineb mini-mentaalse seisundi uuringust (MMSE), mis on lühike test dementsuse tuvastamiseks.

MSE eesmärk ja kasutusvaldkonnad

MSE eesmärk on anda struktureeritud, kiiresti teostatav kirjeldus patsiendi vaimse seisundi peamistest aspektidest. Seda kasutatakse:

  • esma- ja järelkontrolli ajal kliinikus või erakorralises meditsiinis;
  • diferentsiaaldiagnostika abivahendina (nt eristamaks meeleoluhäireid, psühhoosi, deliria või neurodegeneratiivseid seisundeid);
  • ravi planeerimiseks, patsiendi ohutuse hindamiseks ja vajaduse korral järelkontrolli jälgimiseks;
  • õõne- ja õiguslike hinnangute koostamiseks (nt suutlikkus otsuseid teha).

MSE põhikomponendid

Tavapäraselt kirjeldatakse järgmistel aladel saadud tähelepanekuid ja testi tulemusi:

  • Välimus ja käitumine — välimus, hügieen, kehakeel, koostöövalmidus ja motoorika;
  • Suhtumine ja suhtlus — kontakti loomine, vastuse kiirus ja koostöö;
  • Kõne — tempo, maht, sõnavalik, selgus;
  • Meelolu ja afekt — patsienti iseloomustav püsiv emotsionaalne toon ja selle vastavus väljendusele;
  • Mõtlemise sisu ja protsess — loogika, sidusus, mahajäämus, ideede sisuline häire (nt luulud, võõrakuulmine);
  • Perseptsioon — hallutsinatsioonide või illusioonide olemasolu;
  • Tajuline ja kognitiivne funktsioon — orientatsioon ajas ja ruumis, tähelepanu ja kontsentratsioon, mälu (lühiajaline ja pikaajaline), keeleoskus, visuo-ruumilised oskused ja täidesaatvad funktsioonid;
  • Insight ja otsustusvõime — patsiendi arusaam oma probleemist ja võime teha adekvaatseid otsuseid.

Kuidas MSE viiakse läbi — praktilised sammud ja näited

MSE ei nõua alati spetsiaalset tehnilist varustust ja on sageli struktureeritud vestlus. Allpool mõned tüüpilised ülesanded ja küsimused, mida kasutatakse (näited eesti keeles):

  • Orientatsioon: "Mis kuupäev täna on?", "Mis aasta/kuu/päev on?", "Kus te praegu olete (linna/haigla/osakond)?"
  • Tähelepanu ja arvutus: "Loendage seitsmete kaupa alates 100-st (100, 93, 86 ...)", või "Korrake sõnu: auto, maja, puu — korrake need kohe";
  • Mälu: Viivitamatu mälutest: korrake 3 sõna; viivitusega mälu: paluge neid sõnu meenutada mõne minuti pärast;
  • Keel: nimetamine (näidake eset või pilti ja paluge seda nimetada), kordamine (lihtne lause), tähestiku- või numbriteharjutused;
  • Visuo-ruumiline võimekus: paluge patsiendil joonistada kellaketas või koopiata sümbol (näiteks ristkülikusse rist);
  • Täidesaatvad funktsioonid: inimest palutakse teha järjestatud käske, planeerida lihtsat tegevust või lahendada probleemset ülesannet.

Dokumenteerimine ja sõnastus

Kirjeldage leiud selgelt ja konkreetsete näidetega — vältige siltide ainuüksi (nt "hull", "vaimuhaige"). Kasulik on kasutada kirjeldavat vormingut: mis täpselt on täheldatav, millised testid sooritas patsient hästi ja kus esines raskusi. Näidete lisamine (nt "ei suutnud loendada seitsmete kaupa", "mälu viivitusega häiritud — meenutas 1/3 sõnadest") teeb hinnangu konkreetseks.

Kes viib läbi MSE ja millal?

MSE võib läbi viia eriarst, perearst, psühholoog või erialaselt koolitatud õde või muu tervishoiutöötaja. Seda tehakse:

  • esmaabi puhul, kui kahtlustatakse psüühikahäiret või deliriomi;
  • ambulatoorselt arvutamisel/diagnoosi sõnastamisel;
  • järgimisel, et hinnata ravi- või sümptomite muutust;
  • enne ja pärast ravisekkumisi, mis võivad mõjutada kognitsiooni (nt anesteesia, toksilised ravimid).

Piirangud ja tähelepanekud

  • MSE annab hetkepildi ja ei asenda põhjalikku neuropsühholoogilist uuringut, kui vaja on detailset kognitiivset profiili.
  • Tulemusi mõjutavad haridus, keel, kultuur, kuulmis- ja nägemispuue ning patsiendi motivatsioon või ärevus.
  • Ägedate seisundite (nt deliria) korral võib MSE muutuda kiiresti — korduv hindamine on vajalik.
  • Standardiseeritud testid nagu MMSE, MoCA või ACE annavad kvantitatiivse skaala; MSE on laiem, kvalitatiivne kokkuvõte.

Seos teiste meetoditega

MMSE (mini-mentaalne seisundi uuring) on lühem ja struktureeritum skaala, mis on mõeldud eelkõige kognitiivse defitsiidi ja dementsuse sõeluuringuks. MSE seevastu hõlmab lisaks kognitsioonile ka meeleolu, mõtlemise sisu, tajud ja üldise funktsioneerimise. Kui MSE-s ilmnevad konkreetsed kognitiivsed murekohad, võidakse kasutada MMSE, MoCA või põhjalikumat neuropsühholoogilist testimist täpsemate tulemuste saamiseks.

Praktilised nõuanded hindajale

  • Looge turvaline ja rahulik keskkond; vajadusel korrake küsimusi või kasutage lihtsamaid sõnastusi.
  • Tallake tähelepanelikult nii verbaalset kui mitterverbaalset informatsiooni (näiteks kehakeel, silmside, aeglane reaktsioon).
  • Korrake MSE-d olukorra muutudes või ravi ajal, et hinnata dünaamikat.
  • Arvestage kultuurilist ja keelelist konteksti ning dokumenteerige võimalikud piirangud (nt tõlge, tõlgi kasutamine).

Kokkuvõttes on vaimse seisundi uuring praktiline ja mitmetahuline tööriist, mis annab tervishoiutöötajale kiiresti väärtuslikku informatsiooni patsiendi psüühikalisest seisundist ning aitab suunata edasist diagnostikat ja ravi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on vaimse seisundi uuringu (MSE) eesmärk?



V: MSE eesmärk on saada üldine kirjeldus patsiendi vaimse seisundi kohta, et arst saaks panna diagnoosi ja valida raviplaani.

K: Kuidas MSE toimib?



V: MSE töötab, vaadeldes inimese vaimse seisundi erinevaid aspekte, sealhulgas suhtumist, käitumist, meeleolu ja tundeid, kõnet, mõtlemist, tajumist, tunnetust, arusaamist ja otsustusvõimet.

K: Kuidas erineb MSE mini-mentaalse seisundi uuringust (MMSE)?



V: MSE on inimese vaimse seisundi hindamine, mida kasutatakse diagnoosi püstitamiseks ja raviplaani valimiseks, samas kui MMSE on lühike test dementsuse kohta.

K: Millised MSE osad tehakse vaatluse, küsimuste esitamise ja märkmete tegemise teel?



V: Mõned MSE osad tehakse isiku jälgimise, küsimuste esitamise ja märkimise teel, näiteks tema käitumise, suhtumise, meeleolu ja afekti, kõne ning arusaamise ja otsustusvõime kohta.

K: Kas MSE käigus võib kasutada psühholoogilisi teste?



V: Jah, mõnes MSE osas võib kasutada psühholoogilisi teste.

K: Mis on MSE käigus tehtava diagnoosi eesmärk?



V: MSE käigus tehtud diagnoosi kasutatakse selleks, et valida isikule raviplaan.

K: Mis on MSE peamine eesmärk?



V: MSE peamine eesmärk on kirjeldada patsiendi praegust psüühilist seisundit, et arst saaks panna diagnoosi ja valida raviplaani.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3