Mõistmine: määratlus, tüübid ja Eureka-efekt (epifaania)
Mõistmine: selge ülevaade mõiste, tüübi ja Eureka-efekti (epifaania) kohta — kuidas tekib äkiline äratundmine, näited ja probleemilahenduse strateegiad.
Mõistmine on asjade sisemise olemuse, seoste ja tähenduse tajumine ning võime neid selgitada ja kasutada. See on üks teadmise omandamise ja õppimise liike ning hõlmab nii faktilist teadmist kui ka oskust rakendada ja tõlgendada infot. Mõistmist võib kasutada mitmel viisil:
- üks osa teabest: Mul on ülevaade sellest probleemist.
- viis, kuidas sa midagi teada saad, omamoodi õppimine.
- vastus küsimusele või probleemile.
- äkiline äratundmine: Eureka efekt, mis on nimetatud Archimedese järgi. Seda tuntakse ka epifaania nime all.
Määratlus ja tähendus
Mõistmine hõlmab kolme peamist aspekti: teadmiste sisu (mis on teada), seoste tundmine (kuidas asjad omavahel seotud on) ja rakendamisvõime (kuidas seda kasutada uutes olukordades). Erinevalt pinnalisest meenutusest eeldab mõistmine võimet selgitada, põhjendada ja üle kanda teadmisi uutesse kontekstidesse.
Mõistmise tüübid
- Kontseptuaalne mõistmine — üldiste ideede ja kategooriate mõistmine.
- Kaasaegne (causal) mõistmine — põhjuslike seoste nägemine ja selgitamine, miks asjad juhtuvad.
- Protseduuriline mõistmine — oskused ja sammud mingi ülesande sooritamiseks.
- Analoogiline mõistmine — asjade võrdlemine ja varasemate olukordade rakendamine uues olukorras.
- Metakognitiivne mõistmine — teadlikkus enda arusaamisest ja võime seda korrigeerida.
Eureka-efekt (epifaania)
Eureka ehk epifaania on äkiline, sageli emotsionaalne äratundmine probleemi lahenduse või selge seose nägemise kohta. Sageli tekib see pärast lühikest või pikemat mõttepausi, kui alateadvus on lahendanud osa tööst ja lahendus "tuleb pähe". Archimedese legend (vaata Archimedese) on selle ilmekaks näidiseks.
Uurimused näitavad, et epifaaniaga seotud ajuregioonid erinevad samm-sammulisest analüütilisest mõtlemisest; sageli osalevad ajukoore ühendused, mis tekitavad "Aha!"-kogemuse. Mõnikord aitab lahendusele jõuda probleemist eemalolek (inkubatsioon), uued vihjed või probleemiga seotud materjali teisiti esitamine.
Seos intelligentsusega ja praktilised järeldused
Uuringud näitavad, et kõrgem üldine intelligentsus (IQ) on sageli seotud parematega tulemustega mõistmisülesannetes ja probleemide lahendamisel. Samas on oluline aspekt see, kuidas vihjed ja toetused mõjutavad õppimist: madalama IQ-ga inimesed saavad sageli suurema kasu selgetest vihjetest ja juhendamisest kui kõrgema IQ-ga inimesed, kelle sooritus võib olla juba iseseisvalt kõrge.
Praktilised järeldused õpetamise ja juhendamise jaoks:
- Paku korralikku skafoldimist (samm-sammult juhendamist) ja suunavaid vihjeid neile, kellel on raskusi.
- Soodusta aktiivset õppimist — selgitamine oma sõnadega, küsimuste esitamine ja õpetamine teistele tugevdavad mõistmist.
- Kasutage analooge ja meta-küsimusi, et aidata õppijatel näha seoseid ja põhjuseid.
- Rakenda vahetestimist, hajutatud kordamist ja inkubatsiooni (probleemist eemaldumist), et soodustada sügavamat mõistmist ja epifaaniate tekkimist.
Mõistmise hindamine
Mõistmist ei mõõdeta ainult faktide meeldejätmisega; hea hindamine nõuab võimet selgitada, kasutada teadmisi uutes olukordades ja näidata põhjuseid. Tavalised meetodid on probleemilahendused, avatud vastustega ülesanded, selgituste küsimused ja ülesannete ülekandmine teistsugustesse kontekstidesse.
Kokkuvõte ja praktilised soovitused
- Treeni seletamist ja õpetamist — see paljastab lüngad arusaamises ja tugevdab seoseid.
- Küsi "miks?" ja "kuidas?" küsimusi, et süvendada põhjuslikku mõistmist.
- Kombineeri analüütilist töötlust ja aega inkubatsiooniks — nii suureneb õnn võimalikele epifaaniatele.
- Paku õppijale sobivat taset vihjeid — liiga vähe või liiga palju võib takistada optimaalset mõistmist.
Arthur Fry, Post-it märkmiku leiutaja, ühe märkmikuga otsaesisel koos lambipirni pildiga
Küsimused ja vastused
K: Mis on sissevaade?
V: Mõistmine on asjade sisemise olemuse mõistmine, mida saab kasutada teabe ja teadmiste omandamiseks või küsimustele või probleemidele vastuste leidmiseks. See võib viidata ka äkilisele äratundmisele, epifaaniale või heurekaefektile.
K: Kas sisevaatlust saab kasutada erinevatel viisidel?
V: Jah, sisekaemust võib kasutada mitmel viisil, näiteks teabe saamine, millegi uue õppimine või probleemile lahenduse leidmine.
K: Kas kõrgem intelligentsus on seotud parema tulemuslikkusega sisevaatlusprobleemide lahendamisel?
V: Jah, uuringud on näidanud, et kõrgem intelligentsus, mõõdetuna IQ-ga, on seotud parema tulemuslikkusega mõistmisprobleemide lahendamisel.
K: Kellele on kasulikum, kui talle antakse vihjeid ja vihjeid mõistmisprobleemide lahendamiseks?
V: Madalama intelligentsusega inimesed saavad rohkem kasu kui kõrgema intelligentsusega inimesed, kui neile antakse vihjeid ja vihjeid mõistmisprobleemide lahendamiseks.
K: Mis on Eureka efekt?
V: Heureka-efekt, mis on nimetatud Archimedese järgi, viitab äkilisele äratundmisele või arusaamisele, mille tulemuseks on sageli probleemi lahendus või mõistuse mõistmine.
K: Kas taipamist võib pidada õppimise liigiks?
V: Jah, sisekaemust võib pidada õppimise liigiks, mille puhul saavutatakse sügavam arusaam millestki, erinevalt teabe meeldejätmisest.
K: Kuidas võib sisekaemus olla abiks probleemide lahendamisel?
V: Sisekaemus võib olla abiks probleemide lahendamisel, võimaldades näha asju teistsugusest vaatenurgast, leida uudseid lahendusi ja luua seoseid näiliselt omavahel mitteseotud teabe vahel.
Otsige