Mõistmine
Mõistmine on asjade sisemise olemuse mõistmine. See on üks mõistmise või õppimise liike. Seda võib kasutada mitmel viisil:
- üks osa teabest: Mul on ülevaade sellest probleemist...
- viis, kuidas sa midagi teada saad, omamoodi õppimine.
- vastus küsimusele või probleemile.
- äkiline äratundmine: Eureka efekt, mis on nimetatud Archimedese järgi. Seda tuntakse ka epifaania nime all.
Samuti on leitud, et kõrgem intelligentsus (kõrgem IQ) on seotud parema tulemuslikkusega mõistmisprobleemide lahendamisel. Siiski saavad madalama intelligentsusega inimesed rohkem kasu sellest, kui neile antakse vihjeid ja vihjeid mõistmisprobleemide lahendamiseks, kui kõrgema intelligentsusega inimestele.
Arthur Fry, Post-it märkmiku leiutaja, ühe märkmikuga otsaesisel koos lambipirni pildiga
Küsimused ja vastused
K: Mis on sissevaade?
V: Mõistmine on asjade sisemise olemuse mõistmine, mida saab kasutada teabe ja teadmiste omandamiseks või küsimustele või probleemidele vastuste leidmiseks. See võib viidata ka äkilisele äratundmisele, epifaaniale või heurekaefektile.
K: Kas sisevaatlust saab kasutada erinevatel viisidel?
V: Jah, sisekaemust võib kasutada mitmel viisil, näiteks teabe saamine, millegi uue õppimine või probleemile lahenduse leidmine.
K: Kas kõrgem intelligentsus on seotud parema tulemuslikkusega sisevaatlusprobleemide lahendamisel?
V: Jah, uuringud on näidanud, et kõrgem intelligentsus, mõõdetuna IQ-ga, on seotud parema tulemuslikkusega mõistmisprobleemide lahendamisel.
K: Kellele on kasulikum, kui talle antakse vihjeid ja vihjeid mõistmisprobleemide lahendamiseks?
V: Madalama intelligentsusega inimesed saavad rohkem kasu kui kõrgema intelligentsusega inimesed, kui neile antakse vihjeid ja vihjeid mõistmisprobleemide lahendamiseks.
K: Mis on Eureka efekt?
V: Heureka-efekt, mis on nimetatud Archimedese järgi, viitab äkilisele äratundmisele või arusaamisele, mille tulemuseks on sageli probleemi lahendus või mõistuse mõistmine.
K: Kas taipamist võib pidada õppimise liigiks?
V: Jah, sisekaemust võib pidada õppimise liigiks, mille puhul saavutatakse sügavam arusaam millestki, erinevalt teabe meeldejätmisest.
K: Kuidas võib sisekaemus olla abiks probleemide lahendamisel?
V: Sisekaemus võib olla abiks probleemide lahendamisel, võimaldades näha asju teistsugusest vaatenurgast, leida uudseid lahendusi ja luua seoseid näiliselt omavahel mitteseotud teabe vahel.
