Moraalne mõtlemine: definitsioon, areng ja peamised teooriad
Avasta moraalne mõtlemine: definitsioon, arenguetapid ja peamised teooriad (Kohlberg, Turiel). Selgitused õige/vale, hea/halva ja vastutuse kujunemisest.
Moraalset mõtlemist uuritakse psühholoogias ja moraalifilosoofias. See käsitleb seda, kuidas inimesed tajuvad, analüüsivad ja lahendavad moraalseid dilemmasid ning millised argumendid ja reeglid nende seisukohti kujundavad. Uurimises keskendutakse nii lapsepõlves kujunevatele moraalsetele arusaamadele kui ka täiskasvanute keerukamate põhimõtete ja väärtuste toimimisele. Seda uurinud psühholoogide hulka kuuluvad Lawrence Kohlberg ja Elliot Turiel. Kohlberg tõi välja, et moraalne mõistmine areneb inimese vanuse kasvades kolmes põhietapis (kuue alamastmega), Turiel aga rõhutas, et on kolm sõltumatut, kuid koos arenevat moraalse mõistmise valdkonda.
Definitsioon ja võtmeküsimused
Moraalne mõtlemine tähendab võimet teha eristusi õige ja vale, hea ja halb, vastutuse ja õiguse vahel ning põhjendada oma otsuseid. Olulised küsimused on näiteks:
- Millistel alustel me nimetame tegu õigeks või valeks?
- Kuidas mõjutavad kultuur, sotsialiseerumine ja isiklikud kogemused moraalseid hinnanguid?
- Kuidas erinevad lastest ja täiskasvanutest tulevad moraalsed põhjendused?
Arengupsühholoogia vaatenurk
Psühholoogid, näiteks Jean Piaget ja Lawrence Kohlberg, uurisid, kuidas moraaline arusaamine lapsel areneb. Piaget leidis, et väikelastel on rohkem konkreetne, hedonistlik õiglustunne, mis aja jooksul muutub järjest abstraktsemaks ja sotsiaalselt motiveeritumaks. Kohlberg arendas Piageti ideid edasi ja pakkus välja etappide süsteemi:
- Ettetõusva ehk prekonventsionaalseetapp (aste 1–2): moraal keskendub karistuse vältimisele ja isiklike huvide rahuldamisele.
- Konventsionaalne etapp (aste 3–4): moraal sõltub sotsiaalsetest normidest, heakskiidust ja seadustest — oluline on rollide täitmine ja ühiskonna kord.
- Postkonventsionaalne ehk põhimõtteetapp (aste 5–6): moraal põhineb universaalsetel eetilistel põhimõtetel ja isiklikul õigustundel, mis võib ületada kehtivaid reegleid.
Kohlbergi meetoditeks olid pikaajalised intervjuud ning dilemma-lugude (nt Heinzi dilemma) analüüs, mille käigus hinnati vastajate põhjenduste taset, mitte pelgalt valikut ise.
Alternatiivsed ja täiendavad teooriad
Elliot Turiel arendas psühholoogilise uurimise vallas välja valdkondliku teooria (domain theory), mille järgi moraalne mõtlemine ei ole ühtne arenguline hierarhia, vaid koosneb eri valdkondadest, mis arenevad suhteliselt sõltumatult:
- Moraalne domeen (vägivalla, õiguse ja kahju küsimused)
- Sotsiaal-konventsionaalne domeen (režiimid, kombed, rituaalid)
Lisaks on uurijad nagu Carol Gilligan kritiseerinud Kohlbergi mudelit soolise eelarvamuse tõttu ning toonud esile suhte- ja hoolivuse eetika tähtsuse moraalses mõtlemises.
Uurimismeetodid
- Struktureeritud ja avatud intervjuud (dilemmade analüüs).
- Küsitlused ja standardiseeritud testid moraalsete hoiakute mõõtmiseks.
- Käitumuslikud eksperimendid ja vaatlus (nt prosotsiaalne käitumine, karistuse/auhindade tähendus).
- Kultuuridevahelised võrdlused, et hinnata universaalseid ja kultuurispetsiifilisi mustreid.
Moraalse mõtlemise ja moraalse käitumise vahe
Oluline eristus: see, kuidas inimene moraalselt mõtleb, ei pruugi alati üheselt määrata tema käitumist. Tegureid, mis seda vahet põhjustavad, on mitmeid: emotsioonid, situatsiooniline surve, sotsiaalsed ootused, tagajärgede kaalumine ja isiklikud huvid. Seepärast uuritakse nii mõtlemist kui ka tegelikku käitumist ja nende omavahelist seost.
Rakendused ja kriitika
Moraalse mõtlemise uurimine mõjutab haridust, õigussüsteemi, lapsevanemlust ja eetikaõpetust. Näiteks suurem rõhk argumenteerimise õpetamisel ja empaatia arendamisel võib toetada keerukamate eetiliste otsuste tegemist. Samas on esitatud kriitikat:
- Kultuuriline ja sotsiaalne erisus: teooriad võivad eeldada lääne-keskset normi.
- Sooline kallutatus: mõned varasemad mudelid ei arvestanud piisavalt erinevaid moraalseid rõhuasetusi meeste ja naiste vahel.
- Metoodilised piirangud: dilemma-intervjuud mõõdavad põhjenduste kvaliteeti, kuid ei ennusta alati reaalset käitumist.
Moraalifilosoofia ehk eetika on filosoofia üks peamisi harusid. See tegeleb väärtuse ja kvaliteedi uurimisega ning hõlmab selliste mõistete nagu õige, vale, hea, halb ja vastutus analüüsi ning rakendamist praktilistes eetilistes kaalutlustes. Mõlemad — nii psühholoogiline uurimus kui ka filosoofiline refleksioon — aitavad paremini mõista, kuidas inimesed kujundavad ja põhjendavad oma moraalseid valikuid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on moraalne põhjendus?
V: Moraalne arutlus on uuring, kuidas inimesed mõtlevad moraalsetest teemadest, probleemidest ja küsimustest.
K: Kes on mõned psühholoogid, kes on uurinud moraalset mõtlemist?
V: Mõned psühholoogid, kes on uurinud moraalset mõtlemist, on Lawrence Kohlberg ja Elliot Turiel.
K: Mida ütles Lawrence Kohlberg moraalse mõistmise kohta?
V: Lawrence Kohlberg ütles, et moraalne mõistmine areneb vanuse kasvades kolmes peamises etapis.
K: Mida ütles Elliot Turiel moraalse mõistmise kohta?
V: Elliot Turiel ütles, et on kolm moraalse mõistmise valdkonda, mis arenevad üheaegselt, kui inimene vananeb.
K: Mis on moraalifilosoofia või eetika?
V: Moraalifilosoofia ehk eetika on filosoofia üks peamisi harusid. See on väärtuse või kvaliteedi uurimine. See hõlmab selliste mõistete nagu õige, vale, hea, halb ja vastutus analüüsi ja kasutamist.
K: Milliseid teemasid hõlmab moraalifilosoofia või eetika?
V: Moraalifilosoofia või eetika hõlmab selliste mõistete nagu õige, vale, hea, halb ja vastutus analüüsi ja kasutamist.
K: Kuidas on moraalifilosoofia või eetika uurimine seotud moraalse mõtlemisega?
V: Moraalifilosoofia või eetika uurimine annab raamistiku moraalsete küsimuste mõistmiseks ja analüüsimiseks, mis võib anda teavet ja parandada inimese moraalset arutlusvõimet.
Otsige