Yogyakarta põhimõtted
Yogyakarta põhimõtted, ametlikult Yogyakarta põhimõtted rahvusvahelise inimõiguste õiguse kohaldamise kohta seoses seksuaalse sättumuse ja soolise identiteediga, on rahvusvahelise inimõigusalase õiguse kaitsedokument, mis käsitleb LGBT inimeste väärikust ja tagatud õigusi. Põhimõtted võeti vastu pärast rahvusvahelist kohtumist, mille Rahvusvaheline Juristide Komisjon korraldas 6.-9. novembril 2006 Indoneesias Yogyakarta linnas. Mary Robinson, endine ÜRO inimõiguste ülemkomissar, on üks 29 inimesest, kes on põhimõtetele alla kirjutanud. Euroopa Nõukogu hindab neid põhimõtteid dokumendis "Inimõigused ja sooline identiteet". Need põhimõtted on tõlgitud ka ÜRO ametlikesse keeltesse: araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania keelde. Need on tõlgitud ka teistesse keeltesse.
Põhimõtete kohaselt on ka pagulasi, kes põgenevad tagakiusamise ja isegi aumõrvade eest seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu.
Seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi inimõiguste realiseerimiseks vastavalt Viini deklaratsioonile ja nimetatud põhimõtetele on ÜRO inimõiguste ülemkomissar koostanud dokumendi ÜRO inimõiguste nõukogu 19. istungjärguks. ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastane büroo kasutab neid põhimõtteid ka vangide inimlikuks kohtlemiseks.
Peamine sisu
Yogyakarta põhimõtted koosnevad preambulist, 29 põhimõttest ja täiendavatest soovitustest ÜRO-le ja rahvusvahelisele üldsusele, mis põhinevad inimõiguste ülddeklaratsioonil, Viini deklaratsioonil ja puuetega inimeste õiguste konventsioonil. Vastavalt naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonile on need olemas ka selleks, et kaotada stereotüüpsed soorollid. Yogyakarta põhimõtted kinnitavad rahvusvahelisi õiguslikke standardeid, mida nad nõuavad, et riigid peavad järgima.
Preambulis räägitakse inimõiguste rikkumisest seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi tõttu ning selgitatakse, mis on seksuaalne sättumus ja sooline identiteet. Põhimõtted kinnitavad inimõigusi, nagu kodaniku-, poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused, ning nõuavad igasuguse diskrimineerimise keelamist seoses nende inimõigustega. Põhimõte 3 nõuab transseksuaalide sugupoole muutmise õiguslikku tunnustamist ilma operatsioonita, sealhulgas steriliseerimise ja sugupoolte ümberkujundamise operatsioonita, sest iga inimese enesemääratletud soolist identiteeti peetakse autonoomia ja inimväärikuse seisukohalt oluliseks. Kuid samal ajal rõhutatakse, et oluline on õigus läbida keha muutmise operatsioon seksuaalse ümberkujundamise operatsioon kui "mittediskrimineeriv ravi" ja muud tervishoiuteenused ilma diskrimineerimiseta, mida tuleb pakkuda ka vanglas. Põhimõtted kinnitavad riikide kaitset igasuguse inimkaubanduse, kodutuse ja vägivalla, vihakuritegude, ahistamise ja kiusamise vastu. Nad rõhutavad, et ühiskonnal on oluline austada LGBT inimeste väärikust ja enesehinnangut eelarvamuste vastu ning kaitsta nende õigust haridusele. Põhimõtetes nõutakse ka igasuguse meditsiinilise väärkohtlemise ennetamist, sealhulgas intersooliste laste puhul, ning kinnitatakse, et igasugune sooline identiteet ei ole haigus. Samuti on nende eesmärk edendada igasuguseid inimõigusi ja öelda, et riigid peavad kaitsma LGBT-aktiviste igasuguse vägivalla, ähvarduse või diskrimineerimise eest. Põhimõte 29 kinnitab, et inimõiguste, sealhulgas seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi rikkumisi tuleb karistada.
Kriitika
Paljud radikaalsed feministid arvavad, et põhimõtted on ekslikud ja ohustavad naiste õigusi. Feministlik teadlane Sheila Jeffreys ütleb: "Yogyakarta põhimõtetel ei ole mingit õiguslikku jõudu... Nad tulenevad ristiinimeste kampaaniast, et kaitsta ja edendada oma masohhistlikku seksuaalset kinnisideed."
Seotud leheküljed
- Seksuaalne sättumus
- Sooline identiteet
- LGBT
- Seksism
- Diskrimineerimine
- Homofoobia
- Transfoobia
- Kohustuslik steriliseerimine
- Rahvusvaheline inimõigusi käsitlev õigus
- Human Rights Watch
- Inimõiguste kampaania
- Montreali deklaratsioon
- ÜRO deklaratsioon seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi kohta
- Inimõiguste ülddeklaratsioon
Küsimused ja vastused
K: Mis on Yogyakarta printsiibid?
V: Yogyakarta põhimõtted on rahvusvahelise inimõiguste õigusega seotud kaitsedokument, mis käsitleb LGBT inimeste väärikust ja tagatud õigusi. Need võeti vastu pärast rahvusvahelist kohtumist, mille Rahvusvaheline Juristide Komisjon korraldas 6.-9. novembril 2006 Indoneesias Yogyakarta linnas.
K: Kes on põhimõtetele alla kirjutanud?
V: Mary Robinson, endine ÜRO inimõiguste ülemkomissar, on üks 29 inimesest, kes põhimõtetele alla kirjutas.
K: Kas on olemas pagulasi seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu?
V: Jah, põhimõtete kohaselt on pagulasi seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu toimuva tagakiusamise ja isegi aumõrvade eest.
K: Kuidas on ÜRO neid põhimõtteid kasutanud?
V: ÜRO inimõiguste ülemkomissar on koostanud nende põhimõtete alusel dokumendi ÜRO inimõiguste nõukogu 19. istungjärguks. Lisaks kasutab ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastane büroo neid põhimõtteid ka vangide inimlikuks kohtlemiseks.
K: Mitmesse keelde on need põhimõtted tõlgitud?
V: Need põhimõtted on tõlgitud kuude ÜRO ametlikku keelde - araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania keelde - ning ka teistesse keeltesse.
K: Mida on mainitud Euroopa Nõukogu dokumendis "Inimõigused ja sooline identiteet"? V: Euroopa Nõukogu hindab neid põhimõtteid dokumendis "Inimõigused ja sooline identiteet".
