Yogyakarta põhimõtted, ametlikult Yogyakarta põhimõtted rahvusvahelise inimõiguste õiguse kohaldamise kohta seoses seksuaalse sättumuse ja soolise identiteediga, on rahvusvahelise inimõigusalase õiguse kaitsedokument, mis käsitleb LGBT inimeste väärikust ja tagatud õigusi. Põhimõtted võeti vastu pärast rahvusvahelist kohtumist, mille Rahvusvaheline Juristide Komisjon korraldas 6.–9. novembril 2006 Indoneesias Yogyakarta linnas. Mary Robinson, endine ÜRO inimõiguste ülemkomissar, on üks 29 allakirjutanud isikust, kes põhimõtetele alla kirjutasid. Euroopa Nõukogu on neid põhimõtteid käsitlenud oma dokumendis "Inimõigused ja sooline identiteet". Põhimõtted on tõlgitud ÜRO ametlikesse keeltesse: araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania keeles ning ka paljudesse teistesse keeltesse.

Mis need põhimõtted on ja milleks neid kasutatakse?

Yogyakarta põhimõtted ei ole riigikohuslikult siduvad lepingud, vaid ekspertiisi ja rahvusvahelise inimõiguse tõlgenduse kogum, mille eesmärk on selgitada, kuidas juba olemasolevad inimõigused kehtivad seoses inimese seksuaalse sättumuse ja soolise identiteediga. Neid kasutatakse juhendina kohtutele, seadusandjatele, inimõiguste organitele ja aktiivistidele, et kaitsta ja edendada LGBT+ inimeste õigusi ning tuvastada riiklikud kohustused diskrimineerimise, vägivalla ja õiguste rikkumise vastu võitlemisel.

Peamised põhimõtted lühidalt

  • Mittedisrimineerimine ja võrdsus – kõigil inimestel on õigus võrdsele kohtlemisele sõltumata seksuaalsest sättumusest või soolisest identiteedist.
  • Õigus identiteedi tunnustamisele – isikutel peab olema õigus oma soolist identiteeti tunda ja see ametlikult tunnustada ilma liigsete meditsiiniliste või bürokraatlike takistusteta.
  • Õigus eraelule ja privaatsusele – valitsused ei tohi sekkuda inimese eraellu ega karistada inimeste seksuaalse käitumise või identiteedi pärast.
  • Vabadus vägivallast ja kuritarvitustest – riigid peavad ennetama, uurima ja karistama seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu toime pandud vägivalda, sealhulgas "aumõrvu".
  • Kättesaadavus õiguskaitse- ja tervishoiuteenustele – kõigil peab olema võrdne ligipääs tervishoiule, õigusabile ning sotsiaalsetele teenustele.

Praktiline rakendamine

Põhimõtted on kasulik tööriist nii õiguskaitseasutustele kui ka poliitikakujundajatele. Näiteks tunnistavad põhimõtted, et ka pagulased, kes põgenevad tagakiusamise ja isegi aumõrvade eest oma seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu, võivad vajada rahvusvahelist kaitset (põgeniku staatust). See tähendab, et varjupaigataotluste käsitlemisel tuleb arvestada tagakiusamise põhjuseid, mis on seotud seksuaalse sättumuse või soolise identiteediga.

Seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi inimõiguste realiseerimiseks on põhimõtteid käsitletud ka ÜRO tasemel. Vastavalt Viini deklaratsioonile ja Yogyakarta põhimõtetele koostas ÜRO inimõiguste ülemkomissar aruande ÜRO inimõiguste nõukogu 19. istungjärguks, selgitades riikide inimõiguslikke kohustusi. Samuti kasutab ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastane büroo mõningaid põhimõtete põhimõtteid vangide inimliku kohtlemise standardite ja koolitusmaterjalide puhul, et tagada inimõiguste järgimine kinnipidamisasutustes.

Rahvusvaheline mõju ja piirangud

Yogyakarta põhimõtted on andnud olulise panuse inimõiguste diskussioonile, aidates selgemalt määratleda, millised riiklikud kohustused tulenevad olemasolevatest rahvusvahelistest lepingutest. Neid on kasutanud kohtud, inimõiguste komisjonid, valitsused ja kodanikuühendused kogu maailmas poliitikate ja seaduste arendamisel.

Samal ajal tuleb arvestada, et põhimõtted ise ei loo uusi lepingulisi kohustusi — nende jõud tuleneb eelkõige õigusteaduslikust tõlgendusjõust ja poliitilisest ning normatiivsest mõjust. Erinevates riikides sõltub nende rakendamine poliitilisest tahteest, kohtusüsteemi valmisolekust ja ühiskondlikust aktsepteerimisest.

Kokkuvõte

Yogyakarta põhimõtted on praktiline ja mõjuvõimas tööriist inimõiguste tunnustamiseks ning kaitseks seoses seksuaalse sättumuse ja soolise identiteediga. Need pakuvad selget suunist, kuidas kohaldada olemasolevaid rahvusvahelisi inimõigusi LGBT+ inimeste kaitseks ning on aidanud kaasa poliitikate, kohtulahendite ja rahvusvaheliste aruannete kujundamisele.