Yogyakarta põhimõtted: LGBT+ inimõiguste alused
Yogyakarta põhimõtted: selge ülevaade LGBT+ inimõigustest, ajaloost, rahvusvahelisest tähendusest ja kaitsepraktikatest — õigused, pagulased ja ÜRO-lahendused.
Yogyakarta põhimõtted, ametlikult Yogyakarta põhimõtted rahvusvahelise inimõiguste õiguse kohaldamise kohta seoses seksuaalse sättumuse ja soolise identiteediga, on rahvusvahelise inimõigusalase õiguse kaitsedokument, mis käsitleb LGBT inimeste väärikust ja tagatud õigusi. Põhimõtted võeti vastu pärast rahvusvahelist kohtumist, mille Rahvusvaheline Juristide Komisjon korraldas 6.–9. novembril 2006 Indoneesias Yogyakarta linnas. Mary Robinson, endine ÜRO inimõiguste ülemkomissar, on üks 29 allakirjutanud isikust, kes põhimõtetele alla kirjutasid. Euroopa Nõukogu on neid põhimõtteid käsitlenud oma dokumendis "Inimõigused ja sooline identiteet". Põhimõtted on tõlgitud ÜRO ametlikesse keeltesse: araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania keeles ning ka paljudesse teistesse keeltesse.
Mis need põhimõtted on ja milleks neid kasutatakse?
Yogyakarta põhimõtted ei ole riigikohuslikult siduvad lepingud, vaid ekspertiisi ja rahvusvahelise inimõiguse tõlgenduse kogum, mille eesmärk on selgitada, kuidas juba olemasolevad inimõigused kehtivad seoses inimese seksuaalse sättumuse ja soolise identiteediga. Neid kasutatakse juhendina kohtutele, seadusandjatele, inimõiguste organitele ja aktiivistidele, et kaitsta ja edendada LGBT+ inimeste õigusi ning tuvastada riiklikud kohustused diskrimineerimise, vägivalla ja õiguste rikkumise vastu võitlemisel.
Peamised põhimõtted lühidalt
- Mittedisrimineerimine ja võrdsus – kõigil inimestel on õigus võrdsele kohtlemisele sõltumata seksuaalsest sättumusest või soolisest identiteedist.
- Õigus identiteedi tunnustamisele – isikutel peab olema õigus oma soolist identiteeti tunda ja see ametlikult tunnustada ilma liigsete meditsiiniliste või bürokraatlike takistusteta.
- Õigus eraelule ja privaatsusele – valitsused ei tohi sekkuda inimese eraellu ega karistada inimeste seksuaalse käitumise või identiteedi pärast.
- Vabadus vägivallast ja kuritarvitustest – riigid peavad ennetama, uurima ja karistama seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu toime pandud vägivalda, sealhulgas "aumõrvu".
- Kättesaadavus õiguskaitse- ja tervishoiuteenustele – kõigil peab olema võrdne ligipääs tervishoiule, õigusabile ning sotsiaalsetele teenustele.
Praktiline rakendamine
Põhimõtted on kasulik tööriist nii õiguskaitseasutustele kui ka poliitikakujundajatele. Näiteks tunnistavad põhimõtted, et ka pagulased, kes põgenevad tagakiusamise ja isegi aumõrvade eest oma seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu, võivad vajada rahvusvahelist kaitset (põgeniku staatust). See tähendab, et varjupaigataotluste käsitlemisel tuleb arvestada tagakiusamise põhjuseid, mis on seotud seksuaalse sättumuse või soolise identiteediga.
Seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi inimõiguste realiseerimiseks on põhimõtteid käsitletud ka ÜRO tasemel. Vastavalt Viini deklaratsioonile ja Yogyakarta põhimõtetele koostas ÜRO inimõiguste ülemkomissar aruande ÜRO inimõiguste nõukogu 19. istungjärguks, selgitades riikide inimõiguslikke kohustusi. Samuti kasutab ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastane büroo mõningaid põhimõtete põhimõtteid vangide inimliku kohtlemise standardite ja koolitusmaterjalide puhul, et tagada inimõiguste järgimine kinnipidamisasutustes.
Rahvusvaheline mõju ja piirangud
Yogyakarta põhimõtted on andnud olulise panuse inimõiguste diskussioonile, aidates selgemalt määratleda, millised riiklikud kohustused tulenevad olemasolevatest rahvusvahelistest lepingutest. Neid on kasutanud kohtud, inimõiguste komisjonid, valitsused ja kodanikuühendused kogu maailmas poliitikate ja seaduste arendamisel.
Samal ajal tuleb arvestada, et põhimõtted ise ei loo uusi lepingulisi kohustusi — nende jõud tuleneb eelkõige õigusteaduslikust tõlgendusjõust ja poliitilisest ning normatiivsest mõjust. Erinevates riikides sõltub nende rakendamine poliitilisest tahteest, kohtusüsteemi valmisolekust ja ühiskondlikust aktsepteerimisest.
Kokkuvõte
Yogyakarta põhimõtted on praktiline ja mõjuvõimas tööriist inimõiguste tunnustamiseks ning kaitseks seoses seksuaalse sättumuse ja soolise identiteediga. Need pakuvad selget suunist, kuidas kohaldada olemasolevaid rahvusvahelisi inimõigusi LGBT+ inimeste kaitseks ning on aidanud kaasa poliitikate, kohtulahendite ja rahvusvaheliste aruannete kujundamisele.
Peamine sisu
Yogyakarta põhimõtted koosnevad preambulist, 29 põhimõttest ja täiendavatest soovitustest ÜRO-le ja rahvusvahelisele üldsusele, mis põhinevad inimõiguste ülddeklaratsioonil, Viini deklaratsioonil ja puuetega inimeste õiguste konventsioonil. Vastavalt naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonile on need olemas ka selleks, et kaotada stereotüüpsed soorollid. Yogyakarta põhimõtted kinnitavad rahvusvahelisi õiguslikke standardeid, mida nad nõuavad, et riigid peavad järgima.
Preambulis räägitakse inimõiguste rikkumisest seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi tõttu ning selgitatakse, mis on seksuaalne sättumus ja sooline identiteet. Põhimõtted kinnitavad inimõigusi, nagu kodaniku-, poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused, ning nõuavad igasuguse diskrimineerimise keelamist seoses nende inimõigustega. Põhimõte 3 nõuab transseksuaalide sugupoole muutmise õiguslikku tunnustamist ilma operatsioonita, sealhulgas steriliseerimise ja sugupoolte ümberkujundamise operatsioonita, sest iga inimese enesemääratletud soolist identiteeti peetakse autonoomia ja inimväärikuse seisukohalt oluliseks. Kuid samal ajal rõhutatakse, et oluline on õigus läbida keha muutmise operatsioon seksuaalse ümberkujundamise operatsioon kui "mittediskrimineeriv ravi" ja muud tervishoiuteenused ilma diskrimineerimiseta, mida tuleb pakkuda ka vanglas. Põhimõtted kinnitavad riikide kaitset igasuguse inimkaubanduse, kodutuse ja vägivalla, vihakuritegude, ahistamise ja kiusamise vastu. Nad rõhutavad, et ühiskonnal on oluline austada LGBT inimeste väärikust ja enesehinnangut eelarvamuste vastu ning kaitsta nende õigust haridusele. Põhimõtetes nõutakse ka igasuguse meditsiinilise väärkohtlemise ennetamist, sealhulgas intersooliste laste puhul, ning kinnitatakse, et igasugune sooline identiteet ei ole haigus. Samuti on nende eesmärk edendada igasuguseid inimõigusi ja öelda, et riigid peavad kaitsma LGBT-aktiviste igasuguse vägivalla, ähvarduse või diskrimineerimise eest. Põhimõte 29 kinnitab, et inimõiguste, sealhulgas seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi rikkumisi tuleb karistada.
Kriitika
Paljud radikaalsed feministid arvavad, et põhimõtted on ekslikud ja ohustavad naiste õigusi. Feministlik teadlane Sheila Jeffreys ütleb: "Yogyakarta põhimõtetel ei ole mingit õiguslikku jõudu... Nad tulenevad ristiinimeste kampaaniast, et kaitsta ja edendada oma masohhistlikku seksuaalset kinnisideed."
Seotud leheküljed
- Seksuaalne sättumus
- Sooline identiteet
- LGBT
- Seksism
- Diskrimineerimine
- Homofoobia
- Transfoobia
- Kohustuslik steriliseerimine
- Rahvusvaheline inimõigusi käsitlev õigus
- Human Rights Watch
- Inimõiguste kampaania
- Montreali deklaratsioon
- ÜRO deklaratsioon seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi kohta
- Inimõiguste ülddeklaratsioon
Küsimused ja vastused
K: Mis on Yogyakarta printsiibid?
V: Yogyakarta põhimõtted on rahvusvahelise inimõiguste õigusega seotud kaitsedokument, mis käsitleb LGBT inimeste väärikust ja tagatud õigusi. Need võeti vastu pärast rahvusvahelist kohtumist, mille Rahvusvaheline Juristide Komisjon korraldas 6.-9. novembril 2006 Indoneesias Yogyakarta linnas.
K: Kes on põhimõtetele alla kirjutanud?
V: Mary Robinson, endine ÜRO inimõiguste ülemkomissar, on üks 29 inimesest, kes põhimõtetele alla kirjutas.
K: Kas on olemas pagulasi seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu?
V: Jah, põhimõtete kohaselt on pagulasi seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu toimuva tagakiusamise ja isegi aumõrvade eest.
K: Kuidas on ÜRO neid põhimõtteid kasutanud?
V: ÜRO inimõiguste ülemkomissar on koostanud nende põhimõtete alusel dokumendi ÜRO inimõiguste nõukogu 19. istungjärguks. Lisaks kasutab ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastane büroo neid põhimõtteid ka vangide inimlikuks kohtlemiseks.
K: Mitmesse keelde on need põhimõtted tõlgitud?
V: Need põhimõtted on tõlgitud kuude ÜRO ametlikku keelde - araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania keelde - ning ka teistesse keeltesse.
K: Mida on mainitud Euroopa Nõukogu dokumendis "Inimõigused ja sooline identiteet"? V: Euroopa Nõukogu hindab neid põhimõtteid dokumendis "Inimõigused ja sooline identiteet".
Otsige