Metronoom
Metronoom on väike seade, mida pillimängu harjutavad inimesed saavad kasutada, et aidata neil mängida õigel ajal. Seda saab kasutada ka helilooja, et näidata esitajale, millise kiirusega ta peab mängima.
Traditsiooniline metronoom töötab kellamehhanismiga. Sellel on pendel, mis teeb valju tiksumist, kui see käib edasi-tagasi, nagu vanaisa kella pendel. See tuleb mõne minuti tiksumise järel üles kerida. Pendlil on kaal, mida saab üles- või allapoole libistada ja teatud kiirusele seadistada. Metronoomil on numbrid, millele saab seda seadistada. Need numbrid tähendavad tiksude arvu minutite kohta. Kiirus 60 tähendab, et see tiksub 60 korda minutis (st iga sekund). Numbrid ulatuvad tavaliselt 40-st (aeglane) kuni 208-ni (väga kiire). Tänapäeval kasutavad paljud inimesed elektroonilisi metronoome. Need on väga täpsed, neid ei ole vaja kerida ja neil on sageli muid kasulikke asju, nagu näiteks A, millele häälestada (vt muusikaline häälestus). Mõned neist on vaevalt suuremad kui krediitkaart.
Metronoomi leiutas Dietrich Nikolaus Winkel Amsterdamis 1812. aastal. Mees nimega Johann Maelzel kopeeris Winkeli ideid ja täiustas neid. Ta valmistas väikese kaasaskantava metronoomi, mis patenteeriti 1816. aastal.
Metronoom võimaldas heliloojal näidata esitajale, millist kiirust ta soovis. Kui helilooja kirjutab oma muusika tippu: Näiteks: Crotchet (veerandnoot) = 76, siis saab metronoomi seadistada 76-le ja see tiksub selle muusikapala jaoks sobiva kiirusega. Mõnikord kirjutatakse "MM76". "MM" tähendab "Maelzel's Metronome". Beethoven oli esimene helilooja, kes kasutas metronoomi märkmeid, kuid ta andis sageli väga kiireid kiiruse näitusi ja mõned inimesed mõtlevad, kas ta tegi vigu või töötas tema metronoom korralikult.
Metronoom
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on metronoom?
V: Metronoom on väike seade, mida kasutavad pillimehed, et aidata neil mängida õiges tempos, ja heliloojad, et näidata esitajatele soovitud kiirust.
K: Kuidas töötab traditsiooniline metronoom?
V: Traditsiooniline metronoom töötab kellamehhanismiga, mille pendel liigub edasi-tagasi nagu vanaisa kella pendel. See tuleb pärast tiksumist üles kerida. Tavaliselt on pendlil ka kaal, mida saab kiiruse reguleerimiseks reguleerida.
K: Milleks kasutatakse metronoomi numbreid?
V: Numbrid metronoomil näitavad, mitu tiksumist minutis on igas seadistuses - tavaliselt vahemikus 40 (aeglane) kuni 208 (väga kiire).
K: Kes leiutas metronoomi?
V: Dietrich Nikolaus Winkel leiutas 1812. aastal Amsterdamis metronoomi esimese versiooni ning Johann Maelzel täiustas tema ideid ja patenteeris selle 1816. aastal.
K: Kuidas kasutavad heliloojad metronoomi?
V: Heliloojad kirjutavad sageli oma muusikapala pähe "Crotchet = 76" või midagi sarnast, märkides, millise kiirusega nad tahavad seda mängida. See number vastab metronoomi seadetele, nii et interpreedid teavad täpselt, kui kiiresti nad peaksid mängima.
K: Kes oli Beethoven?
V: Beethoven oli mõjukas helilooja, kes elas 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses Saksamaal. Ta oli üks esimesi heliloojaid, kes kasutas muusika kirjutamisel metronoomi.
