Rootsi kirik (Svenska kyrkan) — luterlik kirik Rootsis ja ajalugu

Rootsi kirik (Svenska kyrkan) — luterliku konfessiooni ajalugu, reformatsioon, lahusmine, liberaalne teoloogia, naispiiskopid ja usupraktika Rootsis 16. sajandist tänapäevani.

Rootsi kirik (rootsi keeles Svenska kyrkan) on luterlik-protestantlik kristlik konfessioon Rootsis. Konfessioon loodi 16. sajandil, kui Rootsi läks katoliiklusest üle protestantlusele, ja sellest sai Rootsi riigikirik. 19. ja 20. sajandi edenedes liikus see liberaalsema teoloogia ja oikumeenilisuse suunas.

1995. aasta augusti lõpus otsustasid Rootsi valitsus ja Rootsi kirik minna alates 1. jaanuarist 2000 lahku. Usutunnistus praktiseerib enamasti väikelaste ristimist.

Naissoost preestrid lubati 1958. aastal ja 1997. aastal nimetati Christina Odenberg usutunnistuse esimeseks naispiiskopiks (Lundi piiskopkond). Juunis 2014 sai Antje Jackelénist konfessiooni esimene naispiiskop (Uppsala piiskopkond).

Üldkirjeldus ja ajalugu

Rootsi kirik on Skandinaavia luterliku traditsiooni oluline osa. Selle õiguslik ja sotsiaalne roll kujunes välja Reformatiooni perioodil 16. sajandil, mil kuningavõim ja kiriklik organisatsioon läksid ümber luterlikule kirikukorraldusele. Pika aja jooksul oli kirik tihedalt seotud riigiga: ta oli ametlik riigikirik kuni 2000. aasta lahkumiseni, mil usuline ja riiklik administratsioon formaliseeritult lahutati.

Õpetus ja talitused

Õppetoolelt on Rootsi kirik jäänud luterlikuks: rõhutatakse Piibli autoriteeti, sakramentide (ristimine ja armulauatalitused) tähtsust ning armu teoloogiat. Praktikas on tavaline laste ristimine, kuid kirikus toimuvad ka täiskasvanute ristimised ja konfirmeerimised. Armulauda (eukaristiat) tähistatakse regulaarselt ja see on oluline osa jumalateenistusest.

Organisatsioon ja juhtimine

Rootsi kirik on episkopaalse-sünodaalne: kirikut juhivad piiskopid ja ülemaailmse tähtsusega otsuseid arutatakse ja vastu võetakse kirikukogudel (Kyrkomötet). Kirik jaguneb diakooniateks (piiskopkonnad, stift) ja omakorda kogudusteks (församlingar). Uppsala peapiiskop on usuinstitutsiooni kõrgemaks vaimuliku juhiks ja traditsiooniliselt ka Rootsi luterliku kiriku primus inter pares.

Sotsiaalne roll ja arengud

20. ja 21. sajandil on Rootsi kirik liikunud liberaalsema ja sotsiaalselt kaasavama joone suunas: ta on osalenud oikumeenilises koostöös teiste kristlike kirikutega ning laiemalt ühiskondlikes debattides (nt sotsiaalküsimused, inimõigused). Rootsis on kiriku liikmeskond ajalooliselt olnud väga suur osa rahvastikust, kuid viimastel aastakümnetel on liikmelisus ja kiriklik aktiivsus väheneva sekulariseerumise tõttu vähenenud.

Olulised reformid ja sotsiaalsed küsimused

Rootsi kirik on seadusandlike ja sisemiste otsuste kaudu teinud mitmeid suuri muudatusi: naiste ordineerimine algas 1958. aastal, mis avas tee naispreestritele ja hiljem ka naispiiskoppidele (nt Christina Odenberg 1997. aastal). Samuti on kirik olnud avatud LGBTQ+ küsimustes: alates 21. sajandi algusest on toimunud nii sisemisi arutelusid kui ka otsuseid sama soo paaride ametliku registreerimise ja abiellumise kohta kirikus.

Rahvusvahelised suhted

Rootsi kirik osaleb rahvusvahelistes luterlikes ja oikumeenilistes organisatsioonides ning hoiab tihedaid sidemeid teiste Skandinaavia ja Euroopa kirikutega. See on olnud aktiivne nii usulises diplomaatias kui ka humanitaarabi ja missioonitöö tegemises välisriikides.

Kokkuvõte

Rootsi kirik (Svenska kyrkan) on sügavalt juurdunud Rootsi ühiskonnas ja ajalukus: see on kujundanud riigi usulist maastikku alates 16. sajandist, läbis suuri reforme 19.–20. sajandil ning kohanes 2000. aastal riigist eraldumisega. Tänapäeval on see liberaalse suunitlusega luterlik kirik, mis jätkab rolli nii usulise praktikuna kui ka avaliku elu osalise mõjutajana.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Rootsi kirik?

K: Millal Rootsi kirik asutati?

K: Kas Rootsi kirik oli Rootsi riigikirik?

K: Mis juhtus 1995. aastal Rootsi valitsuse ja Rootsi kiriku vahel?

K: Kas Rootsi kirik praktiseerib väikelaste ristimist?

K: Millal lubati Rootsi kirikus naispreestrid?

K: Kes oli Rootsi kiriku esimene naispiiskop?

Otsing