Paul Anthony Samuelson (15. mai 1915 – 13. detsember 2009) oli juudi päritolu USA majandusteadlane. Ta oli esimene ameeriklane, kes sai Nobeli majandusauhinna.

Rootsi Kuninglikud Akadeemiad väitsid auhinda välja andes, et ta "on teinud rohkem kui ükski teine kaasaegne majandusteadlane, et tõsta majandusteooria teadusliku analüüsi taset".

Majandusajaloolane Randall E. Parker nimetab teda "moodsa majandusteaduse isaks" ja The New York Times peab teda "20. sajandi tähtsaimaks akadeemiliseks majandusteadlaseks".

Haridus ja akadeemiline karjäär

Samuelson sündis ning kasvas üles Ameerika Ühendriikides ja omandas tugeva matemaatilise ja majandusteadusliku hariduse. Ta lõpetas bakalaureuseõpingud University of Chicago ning jätkas õpinguid Harvardis, kus ta sai ka kõrgemad kraadid. Pika aja jooksul kuulus ta Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) õppejõudude hulka, kus ta mõjutas mitut põlvkonda majandusteadlasi ja arendas välja oma teadustööd.

Peamised teaduslikud panused

Samuelsoni töö iseloomustus on matemaatika järjekindel ja laialdane kasutamine majandusteaduses. Tema kõige tuntumad panused hõlmavad:

  • "Foundations of Economic Analysis" — klassikaline teos, mis süvendas majandusanalüüsi formaalset ja matemaatilist alust, muutes võrdlevate staatiliste ja dünaamiliste meetodite kasutamise tavapäraseks.
  • Õpik "Economics" (esmatrükk 1948) — väga mõjukas sissejuhatav õpik, mis oli mitmete põlvkondade õpilaste põhibrunniks ja tõlgiti paljudesse keeltesse.
  • Neoklassikaline süntees — Samuelson aitab ühendada keyneslikku makromajandust ja neoklassikalist mikroekonomikat, mis mõjutas 20. sajandi majanduspoliitikat ja õppetavasid.
  • Palju spetsiifilisi teoreeme ja ideid — nende hulka kuuluvad näiteks tarbimisteooria (sh ilmutatud eelistuse ehk "revealed preference" kujundamine), tööstuse- ja kaubandusteooria panused (nt Stolper–Samuelsoni teoreem kaubanduse ja faktorihinnasuhete kohta) ning uurimused avalike kaupade ja heaoluökonomika valdkonnas.

Tunnustused ja mõju

1970. aastal pälvis Samuelson Nobeli mäluauhinna majandusteaduses, olles selle esimene Ameerika laureaat. Tema töö tõi majandusteadusesse rangema kvantitatiivse lähenemise ning tema õpikud ja artiklid mõjutasid nii akadeemilist haridust kui ka poliitikakujundust. Ta juhendas ja mõjutas paljusid hilisemaid silmapaistvaid majandusteadlasi ning tema ideed on jäänud majandusteaduse keskmesse.

Isiklik elu ja surm

Samuelson pühendus pikaajaliselt õppetööle ja teadustööle, olles hinnatud nii koolitajana kui ka mõtlejana. Samuelson suri pärast lühikest haigust 13. detsembril 2009. aastal 94-aastaselt.

Tema pärand on märkimisväärne: ta aitas kujundada kaasaegse majandusteaduse meetodeid, rahvusvahelist õppevara ja akadeemilist standardit, mis on mõjutanud nii teooriat kui ka praktilist poliitikaarutelusid kogu maailmas.