Eugene Fama — Nobeli laureaat ja efektiivse turu hüpoteesi autor

Eugene Fama — Nobeli laureaat ja efektiivse turu hüpoteesi looja. Tema empiirilised avastused portfelliteoorias ja varade hinnakujunduses (Chicago Booth) kujundasid modernset finantsteadust.

Autor: Leandro Alegsa

Eugene Francis "Gene" Fama (/ˈfɑːmə/; sündinud 14. veebruaril 1939) on Ameerika Ühendriikide majandusteadlane. Ta on kõige paremini tuntud oma empiiriliste tööde poolest portfelliteooria, varade hinnakujunduse ja tõhusa turu hüpoteesi alal.

Ta on Robert R. McCormicki väljapaistev finantsprofessor Chicago Ülikooli Booth School of Business'is.

2013. aastal jagas ta koos Robert J. Shilleri ja Lars Peter Hanseniga Nobeli majandusteaduste mälestuspreemiat.

Elulugu ja haridus

Fama sündis Bostonis ja omandas oma kõrghariduse Ameerika Ühendriikides. Ta õppis Tuftsi ülikoolis (bakalaureusekraad) ning jätkas õpinguid Chicago Ülikoolis, kus ta kaitses doktorikraadi ja sidus end tugevalt Chicago majanduskoolkonnaga. Tema karjäär on olnud tihedalt seotud Chicago Ülikooliga, kus ta on olnud pikaaegne õppejõud ja uurija.

Teadustöö ja peamised panused

Fama on tuntud rangete empiiriliste uuringute poolest, mis on muutnud arusaama finantsturgude toimimisest. Tema töö iseloomustavad suured andmekogumid, statistiline analüüs ja tähelepanu sellele, mida turuhinnad tegelikult peegeldavad. Peamised panused:

  • Tõhusa turu hüpotees (Efficient Market Hypothesis, EMH) — Fama formaliseeris ja testis hüpoteesi, mille järgi turuhinnad peegeldavad olemasolevat informatsiooni. Ta eristas EMH kolme vormi: nõrk (ajaloolised hinnad ei anna tuleviku kohta eelist), semijama (kõik avalik info on kasulikult hinnas) ja tugev (ka siseteave on hinnas).
  • Empiirilised testid varade hinnakujundusest — Fama viis läbi ulatuslikke teste CAPM-i ja teiste mudelite kohta ning arendas edasi meetodeid, kuidas hinnata ootuspärase tootluse mustreid.
  • Fama–Frenchi mudel — koos Kenneth R. Frenchiga töötas ta välja kolmefaktorilise mudeli, mis lisab tururiskile kaks täiendavat faktorit (ettevõtte suurus ja väärtusnäitajad), et paremini seletada aktsiatasemel esinevaid tootluse erinevusi.
  • Event-uuringute ja empirilise meetodi arendamine — tema metoodika sündmuste (näiteks dividendi teatamine, sulgemised jms) mõju uurimiseks on finantsuuringutes laialt kasutusel.

Tõhusa turu hüpotees lühidalt

  • Nõrk vorm: ajalooliste hindade analüüs ei anna usaldusväärset viisijärku tulevaste hindade prognoosimiseks.
  • Semijama vorm: avalik info (majandusandmed, aruanded, uudised) on juba peegeldunud hindades, mistõttu avaliku info põhjal lühiajaliselt ületulususe teenimine on ebatõenäoline.
  • Tugev vorm: kõik info, ka üksnes siseringi teadaolev, kajastub hindades — see vorm on tihti kõige vaidlustatum ja praktiliselt harva täielikult tõestatud.

Mõju praktikale ja akadeemiale

Fama tööd on mõjutanud nii finantsteooriat kui ka investeerimispraktikat. EMH on pannud aluse argumentidele indekseerimise ja passiivse investeerimise kasulikkuse kohta: kui turud on tõhusad, on aktiivse haldamise kulud raskesti õigustatavad. Samas on tema empiirilised leiud viinud edasi ka keerukamate riskifaktorite mudelite tekkeni, mis püüavad seletada turuanomaaliaid.

Kriitika ja teaduslik vaidlus

Fama seisukohad on olnud teadusliku arutelu keskmes. Näiteks on tema vaidlus Robert J. Shilleri töödega (kes rõhutab turu liigset volatiilsust ja mullide esinemist) hästi dokumenteeritud ja viis koos 2013. aasta Nobeli preemiaga sellesse valdkonda laialdase avalikkuse tähelepanu. Lisaks on mitmed empirilised anomaaliad (nt momentum-efekt) pannud kahtlema klassikalise EMH absoluutsetes tõlgendustes ja ajendanud täiendavate riskifaktorite otsimist.

Valikuline bibliograafia ja olulised tööd

  • Efficient Capital Markets: A Review of Theory and Empirical Work — klassikaline ülevaade Fama poolt, mis süstematiseeris EMH-i ja selle testimise põhimõtteid.
  • The Cross-Section of Expected Stock Returns (koos K. Frenchiga) — töö, mis viis Fama–Frenchi mudeli väljatöötamiseni ja kirjeldas firmade suuruse ning väärtuse seoseid ootuspäraste tootlustega.

Järeldus

Eugene Fama on üks mõjukamaid kaasaegse finantsteooria ja -empiria autoreid. Tema töö on tugevalt kujundanud arusaamu turu toimimisest, varade hinnakujundusest ja investeerimisstrateegiatest ning tekitanud püsivaid teaduslikke diskussioone riskist, hinnaotsusest ja turuefektiivsuse piiridest.

Küsimused ja vastused

K: Kes on Gene Fama?


V: Gene Fama on Ameerika majandusteadlane, kes on spetsialiseerunud portfelli teooriale, varade hinnakujundusele ja tõhusa turu hüpoteesile.

K: Mille poolest on Gene Fama tuntud?


V: Gene Fama on kõige paremini tuntud oma empiirilise töö poolest portfelliteooria, varade hinnakujunduse ja tõhusa turu hüpoteesi alal.

K: Mis on Gene Fama ametinimetus Chicago Ülikooli Booth School of Business'is?


V: Gene Fama ametinimetus Chicago Ülikooli Booth School of Businessis on Robert R. McCormick Distinguished Service Professor of Finance.

K: Mis aastal sai Gene Fama Nobeli mälestuspreemia majandusteadustes?


V: Gene Fama sai koos Robert J. Shilleri ja Lars Peter Hanseniga Nobeli mälestuspreemia majandusteadustes 2013. aastal.

K: Mille eest Gene Fama jagas Nobeli mälestuspreemiat majandusteadustes?


V: Gene Fama jagas Nobeli majandusteaduste mälestuspreemiat oma varahindu ja tõhusaid turge käsitlevate uuringute eest.

K: Kus töötab Gene Fama?


V: Gene Fama töötab Chicago Ülikooli Booth School of Business'is.

K: Mis on portfelliteooria?


V: Portfelliteooria on rahanduse haru, mis uurib, kuidas luua investeerimisportfell, mis maksimeerib tulu ja minimeerib riski.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3